Täiskogu istungid

Arutelu keskendus peamiselt Eesti energeetikapoliitikale, meretuuleparkide toetusmehhanismide võimalikele kasutusviisidele ja 2,6 miljardi euro suurusele toetuspaketile, mille indekseerimise üle valitsus ja riigikogu arutavad. Lisaks käsitleti riigiabi loodetavaid reegleid, indekseerimise mõju tarbijale ning turuosaliste kaasamist, samuti puhta tööstuse teatist ja selle mõju tööstuse arengule ning energiajulgeolekule. Sisukas diskussioon hõlmas nii finantsilisi, majanduslikke kui ka tehnoloogilisi aspekte, sealhulgas ühenduste ehitusvajadust, hindade mõju ning võimalikke alternatiive (maismaa tuulepargid, tuumajaama eriplaneering, uued riigiabiload).

Arutelu keskendus 2,6 miljardi euro jagamise skeemile riigi vahenditest tuuleenergiaettevõtjatele ning sellega seotud küsimustele läbipaistvuse, huvide konflikti ja usaldusväärsuse kohta. Kriitikud väitsid, et raha jagamine toimus kitsale ringile ning et selle taga võivad peituda erakondade kokkulepped või erahuvi ning süüdistused ulatuvad nii rahastusse kui ka riigi toimimise eetika küsimustesse. Samal ajal viitas arutelu vajadusele jätkata rohepöörde tööd ja leida laiemad lahendused energiajulgeoleku ja energiahindade mõistliku taseme tagamiseks, sealhulgas maismaa tuuleparkide vähempakkumiste edasiviimine, tuumaenergiateemade arutelu ning erinevate võimaluste hindamine Puhta tööstuse teatise valguses. See lõik lõppes märgiga, et teema tulevikueesmärkidena on energiasüsteemi efektiivsuse ja tarbijate huvide kaitsmine.

Kolmanda küsimuse raames arutleti lennunduse teemal: Riigikogu küsis taristuministrilt Vladimir Svetilt, kas Eesti riik peaks sekkuma lennundusse seoses Tallinna lennujaama tasude ja liinide jätkusuutlikkusega. Ryanair teade sulgeda Tallinnast aprillist kuus liini tekitas mingeid ootusi ja kartusi, sest põhjusena toodi välja lennujaama tasude kasv. Samuti viitasid teised lennufirmad (Wizz Air, Aegean Airlines, AirBaltic) tegevussuunadele Tallinnas (mitmesugused liinid, osaline või täielik sulgemine) ning Dubai-liini platvormilise kavatsuse tähelepanuväärsusele. Küsimuse keskmes oli, kas Eesti riik peab sekkuma, et tagada odavlenduvõimalus, laiem sihtkohtade valik ning lennunduse jätkusuutlikkus Euroopa perifeerias.



Minister Svet vastas, et turul toimib konkurents ning riigi sekkumine äriläbirääkimistesse ei ole soovitatav. Ta rõhutas, et Tallinnas toimivad trendid näitavad nii liinide arvu kui reisijate võimekuse kasvu ning et strateegia põhineb koostööl lennujaama ja erakapitali vahel. Keskne osa oli ka Nordica varade müük ja saadava tulu suunamine lennujaama arendusse ning avatud on jätkuvad plaanid liinide ja ööpäevase lennuvoo suurendamiseks tema hinnangul turutingimustes. Samas jäi rõhutamata, et riik ei soovi sekkuda üksikutes äriläbirääkimistes, vaid usaldab turu toimimist ning oma taristukiirenduste võimaluste kasutamist.

Käesolev viies küsimus puudutas automaksu teemat. Riigikogu liige Rene Kokk tõstatas mure, et automaksu rakendamine tekitab märkimisväärset segadust ja ebavõrdset kohtlemist – näiteks sama auto mudeli puhul võivad aastamaks ja registreerimistasu erineda suurel määral. Kokk esitas konkreetseid näiteid ning küsingu avalikust põhjendust, et selgitada, miks maksusüsteem ei tundu ühetaoline ja õiglane. Lisaks tõstatati küsimus, kui palju vaidlusi automaksu kohta praegu menetluses on, ning kuidas tagada maksustamise läbipaistvus ja arusaadavus kodanikele.

Teises osas arutleti kompenseerimise ja erivajaduste katmise üle: puudega inimesed ja madala sissetulekuga pered võivad automaksust tugevalt mõjutatuna vajada paremaid mõjusid ning selgitusi. Peaminister vastas, et kirjalik ülevaade ja täpsustused saavad tulla, ning rõhutas koalitsioonis kokkulepitud lähenemist – rakenduse järgselt hinnatakse, kas erinevused ja erisused toimivad õiglaselt ning vajadusel muudetakse mehhanisme. Rääkis ka elektriautode kasutuse ja vanade elektriautode toetuste kontekstist ning rõhutas, et eesmärk on selgem ja lihtsam maksusüsteem ning vajadusel parandatakse koheldust puudutavaid juhtumeid, kui need osutubigi probleemseks.

Tänane kuues küsimus Riigikogu ees käsitleb haldusjärelevalvet Narva linna ja tema hallatavate üldhariduskoolide üle seoses eestikeelse õppe üleminekuga. Küsija on Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ning teema keskmes on, kuidas järelevalve korraldatakse, milline on selle ulatus ning milliseid eesmärke sellega taotletakse. Teatav, et kontrolli alla on sattunud Narva linna munitsipaalkoolid ning üks põhikool Narva Vanalinna Põhikool, toob välja informatsiooni puudumise—eriti Narva ja Kohtla-Järve osas—riigiasutuste spetsiifilise teabe kogumisel eestikeelse õppe toimimise kohta. Järelevalve kestab kaks kuud ning tehtavad visiidid toimuvad ette teatamata; eesmärk on hinnata esmalaset ja neljandal klassil toimuva õppe kvaliteeti ning vajadusel õpetajate metoodilist tuge.

Käesoleva seitsmenda küsimuse keskmes oli energiapoliitika segadus ja selle paremini kontrolli alla andmine. Lähtuval 10–15a visioonil arutles Riigikogu, milline peaks olema Eesti energiaportfell: taastuvad ressursid (tuul, päike, biometaan) ja nende ühenduvus ning jooksvad võrgulahendused (EstLink 1–3), lisaks põlevkivi roll ja võimalus tuumaenergia kaasamiseks. Olulisel kohal oli ka tarbijahindade mõju ja maksja kanda; võrreldi hinnataset Soome ning vaadeldi erinevate ekspertide ja kliimaministeeriumi arvutuste sarnasusi ja erinevusi. Seoses sellega toodi esile, et energiapoliitika kujundamine pole seni olnud piisavalt läbipaistev ning vaja on arusaadavam ja selgem raam, mis ühendaks julgeolekuküsimused, tootmisvõimsuse stabiilsuse ja taskukohase hinnaga energiatarbimise.

Kaheksas küsimus Riigikogus käsitles julgeolekuga seotud teemasid, keskendudes Ukrainale antava abi jätkusele ning Eesti ja Euroopa Liidu rollile selles kontekstis. Mart Helme esitas kriitilise ja põhjaliku tähelepanekute seeria: alternatiivseid lähenemisi, energiahinnadest ja taastuvenergia majanduslikest mõjudest kuni Eesti suuremate julgeolekuplaanide ja iseseisva kaitsevõime arendamiseni. Samuti tõstatas ta Eesti presidendi aastapäeva puhul Kabul koosolemise ja välisriikide kaasatuse küsimusi, rõhutades, et Eesti peab hoidma esmaseid riiklikke huve ja valmisolekut tegutseda oma rahva ees. Avasõnades ja vastustes leidis tegu tugeva debateerimise ning sisulise arutelu valdkonnas, kus energiajulgeolek, võimekus ning NATO- ja Euroopa Liidu koostöö olid lahutamatult põimitud julgeolekupoliitikasse.

Infotund jätkus täiendava küsimusega, mille esitas kolleeg Mart Helme (k2Jg87FGsDs) peaminister Michalile. Helme tõstatas olulise kaitsepoliitilise dilemma, küsides, kas Eestil ja Euroopal on jõukohane täita korraga kaht suurt ülesannet: jätkata Ukraina abistamist senises mahus ning samal ajal kiiresti üles ehitada oma iseseisev kaitsevõime, mis on vahepeal käest lastud. Helme soovis teada, kumb on prioriteetsem, arvestades võimalust, et sõda Ukrainas võib lõppeda oodatust varem, nõudes Eestilt kiiret valmisolekut.

Peaminister Michal lükkas tagasi väite, nagu Euroopa ei suudaks mõlemat ülesannet täita, rõhutades, et Ukraina abistamine ja oma kaitsevõime tugevdamine on lahutamatud, kuna Ukraina võitlus on otseselt võitlus Euroopa julgeoleku eest. Michal kutsus Euroopat (mis on majanduslikult 10–11 korda suurem) üles "võtma jalad kõhu alt välja" ja arendama kiiresti kaitsetööstust. Ta väljendas veendumust, et kolme kuni seitsme aasta jooksul on Euroopas ja ka Eestis (kus kaitsetööstuse liitu kuulub juba 153 ettevõtet) väga korralik kaitsetööstuse sektor. Peaminister kinnitas, et Eesti Kaitseväel on vajalik olemas ning vastupanu osutatakse igal juhul sada protsenti.

Riigikogu arutas Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 536 teist lugemist, mille eesmärk on piirata kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigust agressiooniriikide (Venemaa ja Valgevene) kodanikelt. Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras andis põhjaliku ülevaate komisjoni seitsmest istungist, kus kuulati ära mitmete õigusekspertide ja julgeolekuasutuste seisukohad. Arutelu keskendus peamiselt sellele, kas põhiseaduse muudatus peaks jätma valimisõiguse määratlemata kodakondsusega isikutele (halli passi omanikud). Opositsioon (Isamaa, EKRE) kritiseeris teravalt koalitsiooni ettepanekut, väites, et see põlistab põhiseaduses julgeolekuriski, kuna paljudel halli passi omanikel võib olla Vene kodakondsus.

Hääletusele pandi kaks muudatusettepanekut. Opositsiooni ettepanek (nr 1), mis soovis jätta valimisõiguse ainult Eesti kodanikele, lükati tagasi (25 poolt, 55 vastu). Koalitsiooni ettepanek (nr 2), mis eemaldas eelnõust korduva lause valimisnimekirjade tingimuste kohta, võeti vastu (52 poolt, 24 vastu). Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist lükati tagasi ka EKRE ja Keskerakonna fraktsioonide ettepanek teine lugemine katkestada (17 poolt, 61 vastu). Eelnõu teine lugemine lõpetati ning uute muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 11. märts kell 17.15.

Esitletakse Eesti spordi tuleviku strateegiad, keskendutakse noorte liikumisharjumuste suurendamisele ja medalivõitude kasvatamisele. Päevakorra jooksul toimusid kõned nelja ettekandja poolt: Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid, Eesti 200 fraktsiooni liige Tanel Tein, Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Iga ettekandja pidi valmima 15-minutiliseks ning selle järel 20-minutiline küsimuste-vastuste voor. Pärast ettekandeid alustati läbirääkimistega fraktsioonide esindajatest ning keskmes oli olulise tähtsusega riiklik küsimus spordi tuleviku arendamisest – kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma. Arutelus tõstatati finantseerimise küsimused, eraraha kaasamise võimalused ja riigi roll spordi infrastruktuuri ning treenerite palgasüsteemi arendamisel. Juhtivaks teemaks sai ka hasartmängumaksu rakendamise potentsiaal spordi rahastamisel ning riigi võimenduse kasutamine erasektori kaasamisel. Lõpuks kutsuti kuulajaid nahku viskava spordielu poole – suureneva spordi rolli, tervise ja majanduse sidususte ning erarahastuse puudutavate ideede ettetoomiseks ning riigi ja erasektori koostöö tugevdamiseks.

Istungil asuti arutama Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 533 kolmandat lugemist. Pärast päevakorra tutvustamist avati läbirääkimised, mis koheselt ka suleti, kuna kõnesoove ei esitatud. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Lõpphääletusel osales kokku 63 Riigikogu liiget. Eelnõu vastuvõtmist toetas 58 liiget, vastu hääletas 4 liiget ning erapooletuks jäi 1 liige. Eelnõu 533 võeti seadusena vastu.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga põhikirja muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 558 teise lugemise raames. Esimene lugemine toimus 28. jaanuaril ning rahanduskomisjon tegi 11. veebruaril ettevalmistustööd teiseks lugemiseks. Muudatusettepanekuid ei esitatud ning komisjonis toimus sisukas ja asjalik arutelu, kus käsitleti Eesti võimalusi esitada seisukohti laenuandmise kriteeriumide kohta ning regiooni Põhja-Balti riikide esindatuse küsimust. Ettekandjaks oli Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni liige Tanel Kiik.

Kolmandas päevakorrapunktis arutati väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 577 esimest lugemist. Ettekandjaks oli väliskomisjoni liige Maria Jufereva-Skuratovski, kes tutvustas muudatusettepanekut ja selgitas eelnõu menetluse konteksti. Selles etapis puudus otsese muudatuste esitamise võimalus ning keskenduti eelnõu menetlusele ja lõpphääletusele ettevalmistusele. Teatavasti puudusid muudatusettepanekud, ning kongressi juhatus võttis vastu otsuse edasi liiderlikku rolli eelnõu esimesel lugemisel ning lõpphääletuse korraldamisel, määrates Maria Jufereva-Skuratovski juhtivkomisjoni esindajaks.

Riigikogu arutas neljandat päevakorrapunkti: Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse (merejulgeoleku tugevdamine) esimesed lugemised seoses eelnõu 565. Lähtutakse vajadusest tugevdada merejulgeolekut ja kriitilise taristu kaitset Läänemerel, sealhulgas sisemeres, territoriaalmeres ja majandusvöötmes. Eelnõu keskendub Kaitseväe ülesannete ja õiguste täpsustamisele merelisel ja majandusvööndil paikneva taristu kaitses ning reageerimisel ohu korral, sealhulgas korrakaitse, riigikaitse ja vajadusel jõu kasutamise korra selgitamisele. Samuti nähakse reguleeringus ette koordineerimise ja rahvusvahelise koostöö tugevdamine (sh NATO liikmesriigid) ning õigusraamistik UNCLOSiga vastavuses hoidmiseks, proportsionaalsuse ja vajalikuse printsiipide alusel. Ülesandeks on ennetus, ohu avastamine ja tõrjumine ning vajaduse korral ohu kõrvaldamine, ilma liialduva eskalatsioonita. Ringluses on erinevate osapoolte seisukohad ning menetluse kiirendamine, et Eesti merealade taristu kaitset kiirelt tugevdada.

Riigikogu arutas viienda päevakorrapunktina Vabariigi Valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 570 esimest lugemist. Siseminister Lauri Läänemets (SDE) esitas eelnõu, rõhutades, et selle peamine eesmärk on tagada Eesti julgeolek ja usuvabadus, välistades vaenuliku välise mõjutustegevuse, mis tuleneb Moskva Patriarhaadi (MP) ja patriarh Kirilli agressiivsest poliitikast. Minister viitas Kirilli väljaütlemistele, mis toetavad Venemaa sissetungi Ukrainasse kui "püha sõda". Läänemets rõhutas, et riik on andnud MPEÕK-le ja Pühtitsa kloostrile aasta aega võimaluse sidemed Moskvaga katkestada, kuid tulutult. Eelnõu annab õigusliku aluse välistada usuliste ühenduste juhindumine välisriigis asuvast isikust või ühendusest, kui see ohustab Eesti julgeolekut või toetab sõjalist agressiooni.

Opositsioon (Keskerakond, EKRE) kritiseeris eelnõu teravalt, süüdistades ministrit usuvabaduse rikkumises, õigusriigi põhimõtete eiramises ja ühiskonna lõhestamises. Kriitikud (Vooglaid, Belobrovtsev) väitsid, et seadusega ähvardatakse kirikut sundlõpetamisega, mis on "mafioosne lähenemisviis", ning et tegelikku julgeolekuohtu Eestis ei eksisteeri. Samuti hoiatati, et eelnõu võib rikkuda suhteid USA tulevase administratsiooniga, kes peab usuvabadust tuumikväärtuseks. Läänemets vastas, et tegemist on kõige mõistlikuma ja rahumeelsema teega julgeolekuohu lahendamiseks ning et kirikute sulgemine ei ole eesmärk. Juhtivkomisjon (õiguskomisjon) toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Keskerakonna ja EKRE fraktsioonide ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha (11 poolt, 41 vastu).

Järgnevalt käis Riigikogu arutluse all kiirgusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 573 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on vähendada halduskoormust ning teha kiirgusega seotud regulatsioonid mõistlikumaks, lisades väga väikese ohuga kiirgustegevuse kategooria. Nende seadmete hulka kuuluvad hambaröntgeniseadmed ja muud mõõteseadmed, mida inimesed teevad igapäevaselt kasutuses; nende puhul tehakse ühekordne registreering ning ei ole enam vaja kiirgustegevusluba. Samuti on lisatud põhjalikumat tähelepanu riskihindamisele ning kiirgusohutuse ja füüsilise kaitse meetmetele, valdkonda käsitletakse laiemalt kui varem, sh kiirgusallikate arv, ressursid ning ohutuskultuur.

Kõrvale käsitleb eelnõu ka Paldiski radioaktiivsete jäätmete lõppladustamist ning sellega seotud taristu rahastamist, mis on vajalik Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmiseks. On kirjeldatud, kuidas ALARA-printsiibi rakendamine ja halduskoostöö seaduse muutmine muudab asutuste rolli ning võimaldab halduslepingu sõlmimist, et töökorraldus muutuks sujuvamaks. Eelnõu sisaldab mitmeid määruste kavandeid ning nende muudatusi, et kiirgustegevusluba omajate ning kiirgustegevuse tegijate töökorraldus oleks lihtsam ning riske paremini kontrolli all. Samuti toob esile äsja fikseeritud andmed: seni on Eestis 741 kiirgustegevusluba, millest umbes 400 on hambaravis kasutatavad seadmed, ning eeldatav riigieelarve mõju on vastavalt 12 550 eurot aastas vähem laekuvat tulu. Lõpuks tuleb ootuspäraselt jõustumine üldises korras ning menetlus peab jätkuma sujuvalt aprillis seaduse jõustamiseks.

Riigikogu infotunnis käsitleti valitsuse välispoliitikat, mille algatas Riigikogu liige Lauri Laats (Keskerakond) küsimusega peaminister Kristen Michalile. Laats tõi esile välisminister Margus Tsahkna väljaütlemise, et sõda Ukrainas "suure tõenäosusega tulebki" Eestisse, mis on rahva seas paanikat külvanud. Laats küsis, kas sellisel ministril on kohta valitsuskabinetis, arvestades peaministri varasemat seisukohta, et paanikat ei tohiks külvata.

Peaminister Michal kinnitas välisministri positsiooni ja rõhutas, et Venemaa on ammu teadaolev riskiallikas hübriidtegevuste ja konfliktide näol. Michal lükkas tagasi muretsemise hoiaku, soovitades soomlaste eeskujul olla "valmis, mitte mures". Ta rõhutas Eesti kaitsevõime tugevdamise vajadust, viidates kaitsekulutuste tõstmisele 5%-ni SKP-st. Järgnevalt arenes arutelu energiapoliitika suunas, kus Laats viitas teiste Euroopa riikide (Poola, Prantsusmaa) ja USA (Trump) ettepanekutele kliimaeesmärkide ja roheleppe kriitiliseks ülevaatamiseks. Michal selgitas, et Eesti energiapoliitika (sh desünkroniseerimine ja taastuvenergia arendamine) on otseselt seotud julgeoleku ja soodsama hinnaga, mitte ainult kliimapoliitikaga, ning korrigeeris Laatsi arusaama Donald Tuski ettepanekutest. Kolleeg Vadim Belobrovtsev küsis Eesti rolli kohta rahvusvahelistes läbirääkimistes Ukraina sõja kontekstis. Peaminister vastas, et Eesti peab tagama oma kaitse, toetama Ukrainat (et see oleks läbirääkimistel tugevas positsioonis) ning ajama Euroopas oma kurssi kollektiivse valmisoleku suurendamiseks.

Agenda teises küsimuses käsitleti kaitsetööstuspargi loomist ning selle kiirust ja läbipaistvust. Arutelu keskmes oli, kuidas riik saab lahendada planeeringuprotsessi kiiremini, kuid samas tagada keskkonna- ja kohalike huvide kaitse. Kaitsetööstuspargi eriplaneeringu kiirendamiseks on valitsus alustanud seaduslikku rajapinda ning avalikud väljapanekud ja esialgsed hindamised on lõpule jõudmas; eelvalik toimub märtsini–aprillini ning konkursid ettevõtete leidmiseks kuulutatakse välja samal ajal planeeringuprotsessiga. Ühtlasi võeti sõnaselgelt vaadatu alla kosmetilised algatused ning rõhutati, et suurimad edusammud puudutavad moonatootmist, droone ning kohalike omavalitsuste kaasamist. Lisaks arutati inimressursi ja motivatsiooni rolli kaitseväes: palgatingimuste paranemist, varustust, elutingimusi ja ajateenistuse põhimõtete ülevaatust ning kvalifitseeritud spetsialistide hoidmist riigikaitses. Kokkuvõttes ilmnes soov teha olulised sammud nii tehniliste kui ka humanitaarsete ressursside tagamiseks, et kaitsevõime ja majanduslik kasu oleksid kooskõlas Eesti julgeolekuküsimustega.

Täna arutati kolmanda küsimusena Riigikogu julgeolekuküsimust. Mart Helme tõstatas küsimuse seoses kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõuga ning esitas tugevaid väiteid, et eelnõu menetlemine või selle vastuvõtmine võiks ohustada Eesti julgeolekut. Ta too näiteid ja muresid, viidates Venemaa poliitilistele arengutele ning Moskva patriarhaadi rollile, ning soovitas peaministril selgelt välja öelda, kuidas Eesti suhtub sellistesse välisohtudesse. Samuti selgitas ta, et küsimus ei ole pelgalt usuvabaduses, vaid selles, kuidas välised jõud võivad mõjutada Eesti kirikuid ja seeläbi riigi terviklikkust.

Teine osa arutelust keskendus eelnõu praktilisele ja seaduslikule vaatele: peaminister rõhutas usuvabaduse tagamist ja kirikute sõltumatust välistest mõjutustest, ning märkis, et eesmärk on ajakohastada regulatsiooni, arvestades praktilisi kitsaskohti. Samas tuli esile arvamusi julgeoleku ja NATO-tuge ning rahvusvahelistest ohtudest ning arutleti, kuidas dialoog ja koostöö kirikutega peaksid toimuma riigi huvide ja usuvabaduse tasakaaluks. Arutelus astusid väljapoole ka teised osalejad, kes tõstatasid küsimusi usuvabaduse, välise mõju ja nende riskide kohta Eesti julgeoleku kontekstis. Lõpuks kutsuti arutelu lõpetama ja kolmanda küsimuse käsitlemine lõpetati.

Tänane neljas küsimus Riigikogus oli suunatud rahandusminister Jürgen Ligile, puudutades toiduainete käibemaksu (KM) langetamist. Küsimuse esitas Vladimir Arhipov, kes rõhutas, et kõrge inflatsioon ja toiduainete kallinemine on tekitanud madalapalgalistele inimestele suuri raskusi. Arhipov küsis, miks valitsus on sellele ettepanekule vastu, eriti kui eelarveauku saaks katta pangamaksuga. Minister Ligi vastas kategooriliselt eitavalt, tuues välja, et KM langetamine tooks riigieelarvesse umbes poole miljardi euro suuruse puudujäägi. Ta rõhutas, et rahvusvaheline kogemus (Soome, Läti) näitab, et selline meede ei too püsivat hinnalangust, vaid läheb peamiselt kaupmeeste marginaalide suurendamiseks. Ligi sõnul on toiduainete hinnatõusu peamised mootorid palgakasv ja jaekaubanduse kõrged marginaalid, mitte riiklik maks. Ta kritiseeris ettepanekut kui sotsiaalpoliitiliselt ebaefektiivset, kuna see tooks suuremat kasu jõukamatele. Lisaküsimuses uuris Lauri Laats, mis on siis see "rohi", mis tegelikult toiduainete hindu langetaks, ning kritiseeris valitsuspartnerite (sotsiaaldemokraatide) vastuolulist käitumist. Ligi kordas, et riik ei saa hindu reguleerida ning et kaupmeeste soov käibemaksu langetamise kaudu sadu miljoneid eurosid endale saada on "väga küüniline aktsioon".

Viies küsimus käsitles peamiselt energeetika teemasid ning jäi keskenduma elektrihinna kujunemisele, võrgutasude ja impordi rollile ning valitsuse toetusvõimalustele meretuuleparkide ja ühenduste jaoks. Aivar Kokk tõstatas mure elektri hinna erinevuste kohta Eesti ja teistele riikidele — eriti Soomega võrreldes — ning küsis, mida hetke tegevused kaabelsiseselt hindadele tegelikult kaasa toovad. Samuti toodi välja mure lõpptarbijale makstavate maksude ja tasude ning plaanide mõju üle ning rõhutati vajalikku investeerimist maismaa- ja merealustesse lahendustesse ning uude võimsus- ja ühendusvõimsuste arendamisse. Räägitakse tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate rollist, ning arutleti, kuidas tagada energiahindade stabiilsus tarbijatele.

Kuuenda küsimus käsitles läänelike väärtuste teemat ning seost demokraatlike põhimõtete ja sõnavabaduse piiride vahel. Riigikogu liige Anti Poolamets esitas küsimuse peaministrile Kristen Michalile ning arutelu tõstatas mitmeid laiemaid teemasid: sõnavabaduse tähtsus, tsensuuri küsimus ja vihakõne seaduse kaalutlus. Samal ajal tõmmati paralleele lääne liitlaste retoorikaga, viidates USA asepresidendi ja teatud Euroopa diskussioonide mõjule vaba ühiskonna tingimustes. Kõnelejate hulgas kõlvasid etteheited teadlikele suundadele, mis võivad kaasa tuua piiranguid, ning críticosid rõhutasid vajadust tasakaalu ja arutelukultuuri säilitamise järele.

Seitsmes küsimus keskendus valitsuse otsuste läbipaistvusele energiapoliitikas, eriti meretuuleparkide riigiabi suuruse 2,6 miljardit eurot. Küsija Anastassia Kovalenko-Kõlvart tõi välja, et otsused tundusid sündivat koalitsiooninõukogus, mitte valitsuses või avalikus arutelus, ning rõhutas läbipaistvuse, õigeaegse teabe jagamise ja süsteemse lähenemise vajadust. Lisaks tõstatati vajadus laiapõhjalise debati järele energiapoliitika suuna kohta ning usaldusväärsete investeeringute tagamiseks loodud garantiide ja hindade mehhanismide üle.

Kaheksas küsimus Riigikogus keskendus Eesti energiahinnale ja tuleviku energiastruktuurile, pidades silmas taastuvenergia ambitsioone ning vajadust säilitada juhitavat energiavoolu. Mart Maastik esitas arvulisi näiteid taastuvenergia olemasolust ja potentsiaalist ning küsis peamiselt, miks tuleb kaaluda meretuuleparke ning kas maismaa- ja meretuuleparkide vahel on tegelikult majanduslikku ja logistilist mõtet. Ta tõi esile, et taastuvenergia moodustab praegu umbes poole meie tarbimisest ja et varasemad planeeringud ning lubadused annavad ruumi täiendavale kasvule 2030. aastaks, samuti viitas ta avalikult mere- versus maismaal asuvate parkide ehitamise võrreldavusele.
Seejärel arutleti, milline roll on energiasõltumatuse saavutamisel ja millised kulud sellele kaasa tulevad: ühenduste ehitus ja hinnad, ühenduste maksustamine ning rahastamise mehhanismid. Minister rõhutas, et eesmärk ei ole konstantne ja lõpmatu taastuvenergia katvus iga hetke tarbimisel, vaid aastane tarbimismaht ning energiavarustuskindlus, mis hõlmab ka juhitavat energiavoolu. Lisaks heideti pilk riigiettevõtete tasude ja tulude suunamisele ning Eleringi rollile ning Euroopa Nordi ühenduste olulisusele elektri odavama ja stabiilsema kättesaamise tagamisel. Kokkuvõttes käsitletud teemasid puudutavad nii infrastruktuurilised kulud, tarbijahinnad kui ka energiapoliitika pikaajalised prioriteedid.

Esmane osa arutelust keskendus Euroopa ja USA ühiste väärtuste küsimusele ning Eesti välispoliitilise kursi seostele USA uue administratsiooniga. Riigikogu liige Varro Vooglaid esitas peaministrile Kristen Michalile küsimuse, kuidas Eesti kavatseb näidata Ühendriikidele, et me liigume ühtses väärtusruumis ka uue administratsiooniga, ning missuguseid praktilisi samme sellest tulenevalt oodatakse ellu viia. Arutelu algas kui refleksioon Münchenis toimunud kõne üle J. D. Vance’i poolt ning tema mure üle Euroopa väärtuste ohust Euroopa demokraatia, sõnavabaduse ja usuvabaduse jätkusuutlikkusest. Peamine küsimus oli: milline oleks ühine visioon ja milliseid konkreetseid samme Eesti valitsus planeeriks koostoimel USA-ga sellele visioonile kinnituse andmiseks.
Teises osas pöördus arutelu teise vaate juurde: indeksite ja rangemate hindamismeetodite relevantsus demokraatia ja vabaduste kirjeldamisel ning Eesti roll sõnavabaduse, pressivabaduse ja muude põhivabaduste kaitsja rollis. Aruteldi selle üle, kuidas Eesti näeb koostööd NATO raames ja reeglitepärases maailmas, ning kuidas sisepoliitilised erimeelsused ei tohi piirata meie valmisolekut töötada koos eelkõige demokraatlike partneritega. Kogu arutelu viitab vajadusele jätkata dialoogi ning teha järeldusi, mis aitaksid Eesti tulevasi otsuseid ning tugevdaksid transatlantilist koostööd.

Päevakorra esimene punkt käsitleb Eesti Keskerakonna fraktsiooni Riigikogule esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 535: "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on ajutise solidaarsusmaksu kehtestamine pangandussektorile aastateks 2025–2027, et suunata laekuvad tulud riigieelarvesse ning tasakaalustada eelarvet ja vajadusi erinevate sotsiaalsete ja julgeolekualaste kulude katmiseks. Arutelus aset leidnud erinevad argumendid hõlmasid küsimusi õiglusest, mõju majandusele ja selle tagajärgi laenuturule ning tarbijatele, võttes arvesse Euroopa Liidu praktikat teiste riikide näidete valguses. Ettekandjaks oli Riigikogu kõnetooli kaudu Andrei Korobeinik, kelle osutusid esitatud seisukohad ning argumenteeritud võrdlused Läti ja Leedu kogemustega saidid keskseteks diskussiooni raamideks koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Teine päevakorrapunkt, eelnõu 543, kaasas Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks moodustatava Riigikogu uurimiskomisjoni menetluse esimene lugemine; lõpptulemusena näitas arutelu fraktsioonide kohalolu ja menetluse suunamise suhtes olulist hajuvust, mis viis menetluse edasiliikumise edasilükkamiseni.
Teine päevakorrapunkt puudutas Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks koostatava uurimiskomisjoni moodustamist (eelnõu 543). Selle puhul jäid arutelud tihti tehniliste ja protseduuriliste küsimuste juurde ning fraktsioonide kohalolu polnud piisav, et menetlus kohe edasi viia. See tõi välja parajasti võrgustikku puudutava koostöö vajaduse ning näitas, kui oluline on riigikogu liikmete aktiivne osalemine, et selliseid uurimisi edasi toimetada. Kokkuvõttes näitab päevakorra teine punkt parlamendi töö tegelikku dünaamikat: vajadus tagada konsensus ja piisav esindus üheltki fraktsioonilt, et uurimiskomisjoni moodustamine sujuvalt toimiks.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikme Riina Solmani arupärimist Eesti Kunstiakadeemia (EKA) rahvusvahelise koostöö kohta Iisraeliga. Arupärimise ajendiks oli EKA toonase rektori Mart Kalmu otsus lõpetada kahepoolne koostöö Iisraeli ülikoolidega ja tühistada Iisraelist pärit külalisõppejõu meistriklass poliitilistel põhjustel. Solman rõhutas, et teema on endiselt aktuaalne, viidates EKA doktorandi artiklile "Sirbis", mis kirjeldas "valikulist inimlikkust" ja juudivastaste meeleolude püsimist akadeemias. Solman palus ministril tagasiulatuvalt kommenteerida Kalmu otsust ning tagada, et EKA-s hoitaks ära antisemiitlikud meeleolud, kuna juudi kogukond tunneb end ebaturvaliselt.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas, rõhutades ülikoolide autonoomiat rahvusvahelise koostöö partnerite valikul. Minister kinnitas, et Eesti Vabariigil on Iisraeliga kehtiv koostöölepe ning ta oli palunud EKA nõukogul Kalmu otsus üle vaadata. Kallas rõhutas akadeemilise vabaduse ja turvalise debatikeskkonna olulisust. EKA on ministeeriumile kinnitanud, et kirjalikke kaebusi ohustatuse kohta eetikakomisjonile laekunud ei ole. Kallas keeldus Solmani ettepanekust suruda rektoritele peale poliitiliste seisukohtade võtmist (nt Hamasi rünnakute hukkamõistmine), kuid nõustus Vadim Belobrovtsevi ettepanekuga kohtuda rektoritega laiemalt, et arutada antisemitismi leviku ennetamist Eesti haridusasutustes.

Riigikogu käsitles Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti esitatud arupärimist koolipsühholoogide nõuandeliini 1226 rahastamise lõpetamise kohta. Arupärimise tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et tegemist on ainulaadse, tasuta ja anonüümse tugiteenusega, mille lõpetamine on suur probleem, eriti arvestades psühholoogilise abi ebapiisavat kättesaadavust Eestis ja pikkasid järjekordi. Ta märkis, et teenuse aastane kulu oli Eesti Koolipsühholoogide Ühingu andmetel vaid 30 000 eurot.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas arupärimisele, selgitades, et rahastamise lõpetamise põhjuseks oli liini äärmiselt vähene kasutatavus. Minister täpsustas, et teenuse tegelik aastane kulu oli 55 000 eurot. Ta tõi välja statistika, mille kohaselt laekus 2024. aasta jaanuarist maini liinile kokku vaid 49 kõnet, sealhulgas ainult kuus venekeelset kõnet. Minister möönis, et kuigi vaimse tervise abi kättesaadavus on Eestis piiratud, ei pidanud ministeerium mõistlikuks jätkata teenust, mis on oma hinna kohta äärmiselt alakasutatud. Ta kinnitas, et alternatiivid (nagu Lasteabi telefon 116111, Peaasjad ja veebiterapeudi teenused) on olemas, kuid lubas arutada Eesti Koolipsühholoogide Ühinguga uusi viise, kuidas nõustamisliin abivajajateni jõuaks.

Kolmanda arupärimise päevakorral kõneldi hariduslike erivajadustega laste koolide liitmisest üheks kooliks ning selle protsessi tagamaadest. Keeletooni ja arutelu fookus oli peamiselt selgitada liitmise eesmärke: kulude kokkuhoidu suunatud juhtimise lihtsustamine ning samas tagada, et erivajadustega laste koolid jääksid jätkuvalt kättesaadavaks ning nende kvaliteet ei halveneks. Arupärijad tõid välja, et seitse kooli – Kammeri Kool, Kiigemetsa Kool, Nurme Kool, Raikküla Kool, Urvaste Kool, Valga Jaanikese Kool ja Ämmuste Kool – kuuluvad eri maakondadesse ning et praegune plaan oleks kiirendatud: konkursid juhile aprillis, uus kool 1. juulil ja uus kool alates 1. septembrist. Oodatud oli selgitus, kas kokkuhoid ei ole katsetatud arvutuslikult ekslik ning kuidas kaasatakse koolide kogukonnad ning õpilased/vanemad otsuste ettevalmistamisesse. Samuti puudutati kaasava hariduse mõju ning erinevaid stsenaariume õpilaste koondamisest või võimalusest laiendada õpilaskohtade fondi. Arutelus jäid kõlama küsimused ruumide ja tulevikuplaanide kohta Kiigemetsa ja Raikküla koolide jaoks ning olukordade selgusõnad, et rahvuslikul tasandil tuleb selge poliitiline pilt hariduslike erivajadustega laste koolide rollist ja kaasavast haridusest. Lõpptulemusena rõhuti, et konkreetseid sulgemisi ei planeerita ning vajadusel jagatakse täpsemat infot edaspidi.

Riigikogu arutles neljanda päevakorrapunkti raames anti ülevaade arupärimisest haridusleppe läbikukkumise kohta ning esitati küsimusi ja kriitikat seoses haridusleppe sisuga ning selle rakendumisega koolipidajate ja omavalitsuste poolt. Sõnavõtud keskendusid sellele, et hariduslepe on puhas paberipealne dokument, mille järgi 70-st 79-st omavalitsusest ei antud allkirju ning millised võivad olla selle lepeteed ja nende pikaajalised mõjud õpetajate koormuse, palga ja järelkasvu küsimustes. Arutelu võttis käsitlemise alla rahastuse, diferentseerimisfondi rolli ning vajaduse jõuda pikaajalist palgapoliitikat säilitavate kollektiivlepingu vormide ja karjäärimudeli suunas. Samuti rõhutati, et koolipidajad ja omavalitsused vajavad selget garantiid, et rahastus ka tegelikult tuleb ning et seadusandluse muudatused on vajalikud, et haridusvaldkond püsivalt areneks. Lõppjäreldusena rõhutati koostööd ning vajadust jätkata laiapõhjalist kokkuleppeprotsessi, mis hõlmaks koolipidajaid, ametiühinguid ja riiki ning mille tulemusena tekiks stabiilne pikaajaline lahendus õpetajate karjäärimudelile, töötingimustele ja palgale.

Esimehe Jaak Valge ja Leo Kunnase esitatud arupärimine Saaremaa lääneranniku viitajadest meretuulepargi kavatsuse kohta tõstatab küsimuse läbipaistvusest, kaasatusest ja planeerimise nendes rangetes nõuetes. Koos tekib mure sisuliste mõju kohta nii loodusele, mereelustikule kui kohalikele elanikele ja majandusele. Arupärimine toob välja võrdluse üleilmsete meretuuleparkide suurte tehaste suuruse, kõrgused ja kaugused, ning esitab kriitilise hinnangu planeeringu ning huvitatud osapoolte kaasamise kohta, viidates UNCLOSile ning keskkonnamõjude hindamise ja lubade menetluse vajalikkusele.
Teises osas vastab kliimaministril Yoko Alenderil esitatud küsimustele ning selgitatakse meretuulepargi ettevalmistava protsessi raamistikke: mereala planeering, hoonestus- ja ehitusload, keskkonnamõjude hindamine ning visuaalse ja keskkonnamõju kaalutlused, sealhulgas piire ranniku lähedal ja alade koostoimed teiste kasutustega. Rõhutatakse ka taastuvenergia rolli hinnalanguse ning energiajulgeoleku kontekstis, ning selgitatakse, kuidas planeeritud investeeringud võivad mõjutada energiapoliitikat ja majandust nii Eestis kui ka eksporti vaadates.

Riigikogu arutas Isamaa fraktsiooni esitatud arupärimist nr 706 regionaalsete esindajate ja regionaalpoliitika teemal. Arupärijad, eesotsas Helir-Valdor Seederiga, väljendasid sügavat muret maapiirkondade teenuste (nt kohtumajad, Maksu- ja Tolliamet) kadumise ning automaksu kui maainimesi karistava meetme pärast. Peamine kriitika oli suunatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi plaanile luua 15 maakonna asemel neli ettevõtluse arenguregiooni ja palgata neli regioonijuhti. Seeder pidas seda ebaloogiliseks ja "ametnike kurjaks plaaniks," mis õõnestab maakondade kui optimaalsete haldusüksuste rolli, ning kutsus üles taastama maavalitsused.

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman selgitas, et regioonide loomine ei muuda Eesti haldusjaotust, vaid on suunatud regionaalse ebavõrdsuse vähendamisele, tuues näiteks Harjumaa ja ülejäänud Eesti vahelise SKP lõhe. Tema sõnul on eesmärk luua tugevam koostööplatvorm keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste (KOV) vahel, et suunata Euroopa Liidu vahendeid paremini maapiirkondadesse. Minister rõhutas, et tegemist on vabatahtliku koostöömudeliga, mis lähtub juba käimasolevatest pilootprojektidest. Aivar Kokk soovitas, et kui regioonijuhid luuakse, peab neile andma reaalse võimu, näiteks õiguse osaleda valitsuse istungitel, et nad oleksid KOV-ide jaoks usaldusväärsed partnerid. Minister nõustus, et regioonijuhid peaksid olema kaasatud majanduskabineti töösse ja kinnitas, et nad hakkavad töötama kohapeal, mitte Tallinnas.

Seitsmenda päevakorrapunkti raames võeti käsile Riigikogu liikmete Aivar Koka, Mart Maastiku, Riina Solmani, Urmas Reinsalu ja Tõnis Lukase 22. jaanuaril 2025 esitatud arupärimine Elroni piletihindade tõusu mõju kohta regionaalpoliitikale (nr 708). Arupärijad esindasid küsimustele nii kohta kui sisulist huvi regionaalse ebavõrdsuse vähendamise ning elanikkonna liikumisvõimaluste parandamise suunas. Esialgne ettekanne asetati Aivar Koka pealisi ettekandjana ning vastused pidid tulema regionaal‑ ja põllumajandusministrilt. Ressursid, uuendused ja poliitilised otsused, mis puudutavad ühistranspordi rahastust, taristutasusid, nõudepõhist transporti ning ühist piletisüsteemi, moodustasid keskse tausta arutelule.

Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 544 sai täna esimese lugemise Riigikogus. Eelnõu on tehnilise iseloomuga ja on seotud põhiseaduse muudatustega: eesmärk on muuta teatud valimistoimingute ajastust, et neid toiminguid teostada sügisel toimuvate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste jaoks. Esimeses punktis muudetakse paragrahvi 8 lõiget 6, et valimisringkondade moodustamise tähtaeg oleks hiljemalt 60. päeval enne valimispäeva (praegu 90 päeva); teises muudatuse punktis muudetakse paragrahvi 9 lõikes 1 kuupäevad: 1. juuni asemel 15. juuli. Lisaks arutleti, kuidas need kuupäevamuudatused võivad mõjutada mandaatide jaotust ning valijate baasi, ja kas need jäävad püsivaks või on ajutise loomuga. Kui põhiseaduse muutmisega saavutatakse üksmeel, usutakse, et kõik valimistoimingud jookseksid korrektsemalt ja valimiste tulemused ei läheks ebakõlla. Teine teema oli valitsuse seisukoht ja komisjonide arvamused ning kaalutlused paralleelse menetlemise võimaluse kohta põhiseaduse muudatustega – arutelu võttis suuna, et õiguspärasuse ja operatiivse kiiruse nimel võiks eelnõu menetleda paralleelselt põhiseaduse muudatusega, kuid lõpliku otsuse teeb Riigikogu.

Esimesel päevakorrapunkti seisnes kirjalikult esitatud umbusalduse avaldamises peaminister Kristen Michalile. Istung oli küllalt tehniline ja korduslik, keskendudes menetlemise korda reguleerivatele tõlgendustele ja kollase raamatu (istungi ajagraafik) tõlgendusele. Osalenud fraktsioonid pidasid olulist kõne- ja küsimusaktsiooni ning kohaliku pressiteate ja ametliku teatega seotud arutelusid, mis viisid arusaamade ja teadvustatud protokollide läbivaatamiseni. Lõpuks toimus hääletus ning kuigi esitati umbusalduse avaldus 28 häälega poolt, puudus 51-liikmelise Riigikogu koosseisu häälteenamus ning umbusaldust ei kinnitatud; Michal jätkab seega peaministrina. Põhilised tähelepanekud keskendusid selle üle, kuidas arutelu peab toimuma ja milliseid reegleid tuleb järgida, et edasised sündmused oleksid õigustatud ja läbipaistvad.

Riigikogu arutas teise päevakorrapunktina kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 537 esimese lugemise. Eelnõu esitajateks on Raimond Kaljulaid ja Tiit Maran ning põhieesmärgiks on täpsustada kohalike omavalitsuste õigusi seoses riikliku järelevalve ja sunniraha rakendamisega seoses lemmikloomade pidamise eeskirjade täitmisega ning selgitada välja koerad, kelle kohta on vaja kiiret sekkumist. Eelnõu toob kaasa võimaluse kohalikel omavalitsustel teha riiklikku järelevalvet ning määrata sunniraha ning vajadusel rakendada korrakaitseseaduse sätteid vahetuohu tõrjumiseks. Samuti puudutati arutlustegevuses loomaomanike vastutust, ressursse ja praktika järelevalvet ning seda, kuidas see muudatus võiks kaasa aidata kogukonna turvalisusele ja loomade heaolule. Esitatud vaadete põhjal jõuti järelduseni, et esimesel lugemisel on tekkinud kavandatud lahendus vajalik ning arutelu võtab ette ka küsimusi rakendamise kiiruse ja kohalike omavalitsuste võimekuse kohta. Lõpus kinnitati juhtivkomisjoni seisukoht esimese lugemise lõpetamisest ja tähtaegadest muudatusettepanekute esitamiseks.

Käesoleva päevakorrapunkti all arutatakse Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 533 (teine lugemine). Eelnõu eesmärk on tagada siseriikliku õiguse koostoek Euroopa Liidu õigusaktidega, täpsemalt Euroopa Liidu üldise tooteohutuse määrusega, ning samal ajal ajakohastada akrediteerimistasude regulatsiooni, et kõik akrediteerimistegevused oleksid õiglaselt ning läbipaistvalt tasustatud. Esimene lugemine toimus eelmisel aastal 12. detsembril. Komisjoni tagasiside ulatus huvirühmadele ning nende hulgas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda; mõlemad ei esitanud eelnõu kohta vastuväiteid ega täiendavaid kommentaare. Komisjoni poolt esitati viis tehnilist laadi muudatusettepanekut, millest viimane muutis sätete jõustumise aega (algne plaan 1.01.2025 asemel 1.07.2025), et anda akrediteerimiskeskusele piisav ettevalmistuste aeg. Eelnõu teise lugemise menetluse jaoks võeti vastu kolm otsust: eelnõu toomiseks täiskogu päevakorda täna konsensuslikult, teise lugemise lõpetamiseks konsensuslikult ning kui teine lugemine lõpetatakse, viiakse eelnõu täiskogu päevakorda lõpphääletuseks 19. veebruaril käesoleval aastal.

Riigikogu kuulab neljanda päevakorrapunktina Justiitsministeeriumi algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 560 (kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus). Eelnõu on esimene lugemine ning selle eesmärk on kiirendada kriminaalasjade menetlust, tagada õigluse põhimõtted ja vähendada kohtute koormust. Samas on nähtud vajadust tasakaalustada menetluse kiirust ja osapoolte õigusi: võimalus omaksvõtta tõendeid, asenduskaitse puhul dünaamilised lahendused, video- ja digitaalsed lahendused kohtus, ning võimalus arstitõendeid ja muid terviseseisundiga seotud asjaolusid täpsemalt käsitleda.

Meie tänane infotund käsitleb 13 küsimust ja nende arutelu, mille fookuses on rahvusvahelised liitlassuhted ning selle üle peetav kriitika ja vastukajad. Esimeses küsimuses pöördus Riigikogu liige Martin Helme peaministri poole ning tõstatas teema liitlaste vahelise koostöö kahjustamisest ministrite poolt, mis tekitas laiapõhjalist debatti selles, kuidas ametnikud ja valitsusliikmed kõnelevad ning milline mõju sellel on Eesti ja põheliitlaste suhetele. Arutelu on hoogne ja emotsionaalne ning kajastab pikaaegseid pingeid opositsiooni ja koalitsiooni vahel seoses rahvusvaheliste kommentaariumite ja postituste tõlgendusega.
Teine suur teemade rida puudutab liitlaste suhete hoidmist Ameerika Ühendriikidega ning kriitikat, mis on sündinud seoses ministrite sõnavõttude tooniga. Kõneisikud vahetasid tähelepanu sellistele juhtumitele nagu Lauri Läänemetsa postitus ja Hanah Lahet’i õhustik, ning arutati, kas räägitakse solvangust või hoopis faktiväidetest, ning kuidas see kõik mõjub liitlas- ja koostööraamidele. Lisaks puudutati küsimusi demokraatia ja vabaduste piiride teemadel — sealhulgas vihakõneseaduse ja uute digitaalseaduste kontekstis — ning arutati, kuidas tõelist läbipaistvust ning vastutust suudab riigivalitsus tagada. Kolmandas setis tõsteti esile protseduurilisi aspekte infotunni korraldusest ja vastuste jagamisest, mis puudutab riigikorra kukutamise süüdistuste konteksti ning üldist distsipliini ja viisakuse taset aruteludes.
Kokkuvõttes on infotund tugevalt suunatud sellele, kuidas säilitada liitlassuhteid ning kuidas vältida väline kriitikaga tekitatavat ülejoonelist retoorikat, samas hoides demokraatlikke norme ja läbipaistvust, sealhulgas seoses seaduste ja andmetega. Seejuures ilmnesid arutelud nii välispoliitika kui siseriikliku arutelu tasandil ning kaasatud olid nii opositsiooni kui koalitsiooni esindajad, mis tekitab mitmekülgse ja mõjukal tasandil arutluse, kuidas leida tasakaal küpsete ja vastutustundlike kommentaaride ning liitlasvaidluste lahendamisel.

Struktuurne ülevaade: Riigikogu arutles teise küsimuse raames valitsuskoalitsiooni poliitika ning energiapoliitika teemadel. Arutelu keskendus kliimaseaduse ja energiamajanduse arengukava menetlusele, avalikustatavusele ning arvutuste ja hindamiste läbipaistvusele. Kõnelused tõid esile koalitsiooni sisevaidlused ning muret koalitsiooni tervise ja koostöö jätkusuutlikkuse osas, kuid otsuseid selles voorus ei tehtud. Samuti puudutati energiahindade prognoose, tuuleenergia ning piiriüleste projektide koordineerimise küsimusi, rõhutades vajadust parlamentaarse arutluse ja kohalike huvide kaasamise järele.

Päevakorral oli Riigikogu kolmas küsimus siseminister Lauri Läänemetsale, mille teemaks oli poliitiline olukord ja koalitsiooni tervis. Oppositsiooni esindaja Lauri Laats tõstatas mure koalitsiooni vastuvõetud otsuste ja ministrite kompetentsi üle ning esitas konkreetse näite Tallinna linnavalitsuse lume-lükkamise lepingutega seotud kahju seostest võimu ja vastutusega. Arutelu keskmes olid ka kohalike omavalitsuste tegutsemise läbipaistvus, vastutus ning võimalik korruptsiooni- või varjamisjuttude tekkimine.
Lisaks puudutati teemat pensionide indekseerimisest ning koalitsiooni üldist positsiooni ja tihedat koostööd erinevate erakondade vahel. Arutlus köitis tähelepanu ka protseduuriliste küsimuste ning avaliku diskussiooni viimise õigsuse üle, kui sarnaseid väiteid esitati istungi käigus.

Neljas küsimus käsitles usuvabadust ja julgeolekut ning oli seotud seaduseelnõuga 570, mille valitsus tõi parlamenti ja mille kohta toimus põgus arutelu õiguskomisjonis. Eelnõu puudutab Pühtitsa kloostri ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kanoonilisi suhteid ning seab eesmärgiks välistada väliskesksete mõjude alusel tehtavad otsused, kui need võivad ohustada Eesti julgeolekut või demokraatlikku korda. Oluline on rõhuasetus õigusriikluse põhimõttel, mille kohaselt riigivõimu teostatakse põhiseaduse ja seadustega kooskõlas. Vajadus selgitada, kuidas alluvussuhteid Kremliga vähendada, oli diskussiooni keskmes ja tõstatas küsimuse, kui kaugele tuleb minna, et tagada riigi julgeolek ning sõltumatus oluliste otsuste tegemisel.

Viies küsimus on suunatud peaministrile Kristen Michalile ja puudutab poliitilist vastutust. Esineja Urmas Reinsalu esitab mitu küsimust seoses sotsiaal-majanduslike mõjudega pensionäride ostujõule ning maksutõusude tagajärgedega, keskendudes eakate netopensionide muutustele ja üldisele majandus- ning sotsiaalpoliitilisele kontekstile. Arutelu käsitleb pensionide indekseerimise põhimõtteid, kaudsete maksude taset ning hooldekodudes elavate pensionäride toetamist, millest tekkivad globaalset konteksti puudutavad küsimused laienevad ka välispoliitika ja julgeolekujutu suunas. Esitletud on arvulisi andmeid ja prognoose ning kõnekäigust selgub, kuidas erinevad sissetulekupooled võiksid selle aasta lõpus peaksid stabiliseerima või mõjutama vanemaealiste elukvaliteeti ja ostujõudu.

Täna käsitleti kuuenda küsimuse raames peamiselt valitsuse majanduspoliitikat ja inimeste toimetulekut. Anastasija Kovalenko-Kõlvart esitas süüdistava ning sisuliselt kriitilise ülevaate selle kohta, kuidas automaksu teatised, käibemaksu tõus ja tulumaksu uuesti kehtestamine mõjutavad perede majandust ning ostujõudu. Ta tõi välja ka märgid üha suurenevast hinnatõusust ja sissetulekute langusest ning küsis, kas Reformierakonna positsioon on viimase ajal muutunud ning kas inimesed on prioriteediks või kolmandajärguline fakt. Läbi vastanud peaminister rõhutas majanduskasvu ja riigi kindlustunde tähtsust ning seletas, et maksukoormus ning eelarve defitsiit on seotud olnud ajaloo taustal toimunud kriisidega ning vajadusega hoida raha varudeks kriisideks. Seejärel puudutati rohetehnoloogia investeeringute suurust (nagu 2,6 miljardi euro suurune kava), parlamendi rolli ning majanduskabineti rolli otsuste vastuvõtmisel. Arutelu liikus hiljem eelarvepoliitika, maksude ja investeeringute lihtsustamise suunas ning tõstatati kolm kindlat sammu majanduse elavdamiseks: maksurahu tagamine, tööjõu ligimeelitamine ning investeeringute menetluste lihtsustamine. Kokkuvõttes oli rõhk suutlikkusel reageerida kriisidele ning vältida tulevikus maksutõuse ja ebakindlust ettevõtjatele.

Seitsmenda küsimuse raames keskenduti riigi olukorrale ning energiapoliitikale, mille eesmärk on arutleda, kuidas vähendada Eesti elektrihinda ja tagada stabiilne varustus. Esitatud küsimuses tõstatati, kas Eesti peaks järgima USA energeetikapoliitikat (vähem taastuvenergia toetamist ja suurem fookus fossiilkütustel) või jääma Euroopa Liidu rohepöörde ja Green Deali raames kehtivatele suundadele, mis on viinud energiaturu ja hindade kriisini nii Euroopas kui ka Eestis. Lisaks arutleti tuule- ja päikeseenergia rolli, gaasi hindade muutumise mõju ning võimalike alternatiivide, sealhulgas gaasi, salvestuse, tuumajaama ja põlevkivikatelde rolli üle. Kliimakaasa ja energiajulgeoleku küsimused said eraldi tähelepanu ning arutellu kaasatud olid opositsiooni ja valitsuse esindajad, kes pakkusid erinevaid arutelupunkte energiakulude ja turu toimimise osas. Teine oluline teema oli see, kuidas tagada soodsam ja kindel elektrivarustus, arvestades laiemat rahvusvahelist konteksti ning Euroopa Liidu siduvaid otsuseid.