Täiskogu istungid

Istung keskendus majanduse elavdamise plaani ja selle elluviimise prioriteetidele. Esimene küsimus oli suunatud majandus- ja tööstusministrile Erkki Keldole ning käsitles konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on suurendada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja lisandväärtust ning tagada stabiilne ning taskukohane ärikeskkond ka kriisiolukorras. Olulisteks sammudeks toodi välja 45-punktiline tegevuskava, mille elluviimine hõlmab seadus- ja määrusmuudatusi ning koostööd ettevõtjatega; lisaks on loodud 100 miljoni euro suurune kaitsefond ning hiljuti avati 160 miljoni euro suurune suurinvesteringute fond, mis uue perioodi jooksul julgustab märkimisväärseid investeeringuid Eesti majandusse. Seaduspoliitikas rõhutati maksukeskkonna lihtsustamist ning ettevõtte tulumaksu tõusu 2% ära jätmist, et säilitada OECD-riikide seas konkurentsivõime ning äritegevuse stabiilsus. Tervikuna pidas minister rääkida laiemast plaanist luua teadmuspõhine majandus ning anda ettevõtjatele võimalikult lihtne ja selge äritegevuse keskkond.

Teema käsitles riigi olukorda ja valitsuse legitiimsust põhiseadusliku mandaadi kontekstis. Helle-Moonika Helme esitas Riigikogus küsimuse, mille keskmes oli valitsuse mandaat ja demokraatliku protsessi järjekindel järgimine; ta rõhutas, et vana koalitsioon on lagunenud ning uut valitsust ei ole moodustatud kohtuvalda läbi viidud, mis tekitas tema hinnangul olukorra, kus parlament ei ole valitsusele oma heakskiitu andnud. Ta kutsus Riigikogu ja presidenti tegutsema põhiseaduslikult, et aeglustada poliitiliste otsuste tegemist kuni uue, legitiimse valitsuse moodustamiseni. Lisaks viitas ta avaliku arvamuse kujunemisele ja reitingutele, mis tema sõnul ei näita valitsuse mandaati riigi juhtimiseks. Teine osapool vastas ning arutlus liikus põhiseaduslike kohustuste ja õiguskantsleri analüüsi kontekstis edasi, sealhulgas arutleti, millal ja kuidas peaministril peab või ei ole kohustus astuda tagasi.

Tänane Riigikogu istungi osa keskendus julgeolekuküsimustele, eriti Kaitseväe võimekuse tagamisele ja kaitsekulutustele. Riigikogu liige Lauri Läänemets esitas peaminister Kristen Michalile konkreetse küsimuse Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande elluviimise kohta, mis puudutas 1,6 miljardi euro eest moona ostmist. Läänemets nõudis selgitust, kas valitsus kiirendab praegust seitsmeaastast plaani kolmele aastale, nagu Kaitseväe juhataja soovitas, et tagada vajalikud võimed. Peaminister Michal vastas, et valitsus on otsustanud tõsta kaitsekulud järgmisel aastal vähemalt 5%-le SKT-st, mis näitab, et moona ostetakse maksimaalselt vastavalt nõuandele ja tõenäoliselt rohkem kui 1,6 miljardi eest. Michal rõhutas, et kogu Kaitseväe juhataja nõuanne ei ole avalik, vältides otsest vastust kolmeaastase kiirendamise kohta.

Lisaküsimuses käsitles Jaak Aab meretuuleparkide ja riigikaitse radarite vahelist võimalikku konflikti. Aab viitas uuringutele, mis näitasid, et tuulepargid võivad pärssida olulisi riigikaitsevõimeid, nagu mere- ja õhuseire ning rannakaitse. Peaminister selgitas, et valitsus tegeleb selle probleemiga, hankides kompensatsiooniradareid. See lahendus võimaldab rajada taastuvenergia parke ilma, et see segaks Kaitseväe eelhoiatussüsteeme ja riigikaitselisi huve.

Riigikogu liige Urmas Reinsalu esitas peaminister Kristen Michalile küsimusi riigikaitsepoliitika ja Kaitseväe juhataja nõuannete eiramise kohta. Reinsalu keskendus kahele peamisele teemale: Kaitseväe juhataja 2024. aasta septembris esitatud nõuannete (mis puudutasid võimearendusi) arvestamata jätmine 2025. aasta eelarvestrateegias ning droonitõrjevõime arendamise edasilükkamine. Reinsalu viitas endise ministri Lauri Läänemetsa väidetele, et valitsus pidas septembrikuiseid plaane rahaliselt mõeldamatuks, ning tsiteeris kaitseminister Pevkuri 2023. aasta vastust, kus droone peeti "suhteliselt aeglasteks ja avastatavateks ka palja silmaga". Reinsalu süüdistas valitsust poliitilises argpüksluses.

Peaminister Michal lükkas Läänemetsa väited tagasi, nimetades neid emotsionaalseteks ja elavnevateks mälestusteks. Michal rõhutas, et valitsuse otsused, sealhulgas hiljutine eesmärk tõsta kaitsekulud 2026. aastaks 5%-ni SKT-st, lähtuvad Kaitseväe juhataja nõuannetest. Ta kritiseeris teravalt Isamaa erakonda ja Reinsalut, süüdistades neid Eesti riigikaitse "väiksemaks rääkimises" ja avaliku "peapesu" tegemises, mis kahjustab Eesti mainet ja hankijaid. Lisaküsimuses kritiseeris Helir-Valdor Seeder Michalit protsentidele keskendumise eest ja esitas rea konkreetseid küsimusi tegelike võimekuste (sõjaaja struktuur, maakaitse varustus, tegevteenistujate lahkumise peatamine) suurendamise kohta. Michal vastas Seederile samuti kriitiliselt, süüdistades Isamaad ebakõlas: esmalt kritiseeriti rahalisi otsuseid, seejärel väideti, et raha polegi vaja, vaid tuleks tegeleda sisemise korraldusega. Istungi lõpus esitas Seeder protseduurilise küsimuse, paludes juhatajal peaminister korrale kutsuda Isamaa seisukohtade väära esitamise eest, mille juhataja lükkas tagasi.

Riigikogu istungil käsitleti majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo vastuseid Riigikogu liikmete küsimustele turumajanduse toimimise kohta Eestis. Aleksandr Tšaplõgin algatas arutelu küsimusega, kas Eestis kehtib turumajandus või plaanimajandus, tuues näiteks põlevkivienergia maksustamise ja rohelise energia subsideerimise, mis tema hinnangul loob ebavõrdse konkurentsi. Minister Keldo kinnitas, et Eestis on turumajandus, selgitades, et süsinikuheitme kvoodid ja toetused on osa üleeuroopalisest süsteemist, mille eesmärk on tagada puhas keskkond ja stabiilne, mitmekülgne energiamiks (tuul, päike, salvestus) tulevikus.

Arutelu teravnes, kui Tšaplõgin ja seejärel Anastassia Kovalenko-Kõlvart suunasid fookuse väidetavale korruptsioonile ja ebaausale konkurentsile, mis on seotud koalitsioonipartneri Eesti 200 poliitikutega. Eelkõige tõsteti esile juhtum, kus Tarmo Tammega seotud ettevõtted said lühikese aja jooksul positiivse toetusotsuse Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF). Kovalenko-Kõlvart küsis otse, kas selline tegevus sarnaneb vähearenenud riikide praktikaga, kus edukas äri sõltub poliitilistest tutvustest, ning viitas ka platvormitöö direktiivi torpedeerimisele Bolti huvides. Minister Keldo lükkas korruptsioonisüüdistused tagasi, rõhutades, et Eesti on õigusriik ja kahtluste korral tuleb pöörduda vastavate asutuste poole. Ta kaitses ÕÜF-i toetusi, märkides, et need on hädavajalikud Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamiseks ning et toetuse saamiseks peavad ettevõtted panustama üle 50% projekti kogumaksumusest ja vastama avalikele hindamiskriteeriumidele.

Käesolev kuuenda küsitlus kujutab endast Riigikogu küsitlust peaministri suurima plaani kohta Eesti jaoks. Vestlus avanes Rain Eleri poolt esitatud küsimusega, kus ta tõi esile kriitilise tähelepaneku peaministri visiooni ja strateegilise suuna selguse kohta ning välistas “numbrimaagia” alusel tehtavate järelduste usaldusväärsuse. Peaminister vastas omalt poolt näitel “vabade kodanike riiki” ning rõhutas 21. sajandi moodsa, inovatiivse ja turvalise Eesti loomist, mille observable eesmärk on majanduskasv, kaitsekulutuste suurendamine ning ettevõtluse lihtsustamine. Samuti tõstatati julgeolekupoliitikast ja energiast tulenevaid teemasid, ning arutati demograafilisi ja regionaalseid küsimusi ning ELi rolli riigi suunitluste kontekstis.

Teine suurem teema pöördus täpsemalt maksu- ja maksustamispoliitika, kaitsekulutuste suurendamise mõju ning digitaalse valitsemise ja bürokraatia vähendamise ideede süstematiseerimise üle. Kahte leeri lahutab eelkõige nägemus tuleviku Eesti positsioonist: kas suurenenud riigikaitse ja sotsiaalne stabiilsus ning majanduskasv kannavad kaasa tugeva, iseseisva riigi loomist või tekitavad märkimisväärse surve inimeste heaolule ja demograafiliste näitajate langusele. Lõppkokkuvõttes kalduti arutlema, milline visioon Eestis praktikas realiseerub ning kuidas Euroopa Liit ja rahvuslik julgeolek üksteisega suhestuvad.

Tänane seitsmes küsimus Riigikogu ees oli suunatud peaministrile Kristen Michalile ja käsitles riigikaitse teemasid, hiljutisi kriitikaid ning hankeprotsesside kiirendamist. Anti Allas tõi esile kaitsevaldkonna kaks tippspetsialisti, Kusti Salmi ja Martin Heremi antud hinnangu: hankeprotsess ei ole piisavalt kiire ning valikutest ei pruugi kõik olla optimaalsed. Ta küsis, kas Herem liialdab või lausa valetab, ning mida plaanitakse senisega võrreldes teisiti teha. See tekitas debati kiiruse, läbipaistvuse ja hindamise üle hangete administratiivsetes mehhanismides.

Peaminister vastas, rõhutades, et kaitseministri ja Kaitseväe esindajate selgitused on üheselt mõistetavad: tehakse nii kiiresti kui võimalik. Ta kinnitas, et järgmisel aastal on kaitseinvesteeringud vähemalt 5% SKT-st ning lähiaastatel tuleb hankevaldkonda teha veel tihedamalt tööd. Samuti viitas ta, et ettevõtjate nõukoda on juba käivitunud ning vajadusel arutatakse täiendavate meetmete üle ekspertide tasemel ning laiema ringiga. Lisaks rõhutas ta ühtse riigikaitse- ja välispoliitilise kõnepidamise vajalikkust ning märkis, et valitsus ei lase end poliitilise kampaania tuules kaasa haarata. Lõpupoole pöörati tähelepanu ka sisepoliitilistele aruteludele ning julgale tegutsemisele julgeoleku alal, et kaitsta riiki ja kodanikke.

Tänane kaheksas küsimus kannab pealkirja "Valitsuse kärpekava" ja avaneb kui tugev tähelepanu pööramise koht riigi kulude ja bürokraatliku süsteemi muutustele. Küsimuse esitajaks on Riigikogu liikme Mart Maastik ning see heidab valgust sellele, kuidas kavandatud kärped ja ametikohtade ümberpaigutamine realiseeritakse praktikas. Kuna näite põhifookus on Keskkonnaametis toimunud personalimuutustel ning uue KIK-i ja KHAK-i loomisel, tõstatub arutelu küsimuse, kas see on tõepoolest "moodne kärpepoliitika" või pigem hoolikalt ningotatud ümberkorraldus, mis sunnib kulusid ümber jagama nii, et töökohti võetakse ühes kohas lahti ja teises moodustatakse või suurendatakse teises ministeeriumis.
Teine teema keskendub taristule ja eelarveprioriteetidele—teede hoolduse rahastusele, oluliste projektide maksumuste ja kavandatavate objektide finantseerimise tasakaalule. Arutelu tõi esile küsimused, kuhu suunata piiratud ressursid, et tugevdada majandust, tagada mobiilsus ja samal ajal kaitsevõimet ning riigikaitset. Peaminister pidas vajaduseks rõhutada, et kui eelarvetult on võimalik raha juurde võtta, on taristusse panustamine mõistlik; samas hoiatati, et riik peab arvestama eelarve võimaluste ning väljakutsetega.

Tänane üheksas küsimus oli suunatud peaministrile Kristen Michalile ning käsitles digiühiskonna teemasid. Kert Kingo esitas kriitilise küsimuse valitsuse tegutsemise kohta digitaalseid jälgimis- ja andmekogumite arenduste osas, keskendudes ABIS-i biomeetriliste andmete kogumisele ning kavandatavale üleriigiliselt näo- ja näidustuvastusele põhinevale valvekaamerate võrgule. Kriitika keskmes oli privaatsus- ja inimõiguste kaitse ning demokraatlikkuse eluviiside säilitamine, kusjuures arutelu puudutas ka valitsuse otsuste konsensuslikkust ja avaliku osaluse rolli. Lisaks tõstetakse esile muremõtted kontrolli suurenemise ja jälgimisühiskonna potentsiaalse laienemise üle ning küsimust, kelle idee ja otsuseid teevad tegelikult ametivõimud.
Teine osa arutelust keskendus konkreetsetele näitajatele – kui suur osa kõnelustest ja vastustest kaldub näitama, et tegemist on riigi digitaliseerimisega seotud tegevustega, mille puhul puudub selge vastutuse ja autoriteedi ülevaade. Selles kontekstis viidatakse ka meediale ja välislike teiste riikide näidetele ning rõhutatakse vajadust selguse ja demokraatlike kontrollimehhanismide järele. Kokkuvõttes on eesmärk arutada, kuidas digiühiskond ning jälgimistehnoloogiad sobituvad Eesti põhiseaduslike põhimõtete ja vabadustega.

Infotunnis käsitleti kümnenda küsimusena energeetika valdkonda puudutavat ülekoormustasu teemat. Riigikogu liige Andres Metsoja esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse, miks Eesti ei saa ülekoormustasu tulu kasutada elektriarvete soodsamaks muutmiseks, nagu seda teeb Soome, ning miks Eesti on ühtses Euroopa Liidus energiaturul sattunud Soomega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Metsoja viitas Eesti Energia juhi Andrus Durejko kriitikale, kes pidas praegust energiamüügisüsteemi ühiskonna seisukohast ebamõistlikuks.

Peaminister Michal selgitas, et Euroopa Liidu elektriturumäärus sätestab ülekoormustasu tulu kasutamise prioriteedid. Esmajärjekorras tuleb seda raha kasutada ülekandevõimsuste suurendamiseks (nt Estlink 3 rajamine) ja elektriturule ligipääsu parandamiseks, et vähendada tulevikus pudelikaelu. Alles siis, kui neid kahte eesmärki pole võimalik täies mahus täita, saab raha kasutada tarbijate kulude vähendamiseks. Michal rõhutas, et tegemist on rahandusliku valikuga: kas koguda raha ühenduste rajamiseks ette (ülekoormustasu kaudu) või katta kulud laenuga ja maksta hiljem koos intressiga. Soome madalamaid hindu põhjendas peaminister pikaajaliste energeetikavalikutega, nagu hüdro- ja tuumaenergia osakaal portfellis.

Päevakorrapunkt käsitles õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 493 teist lugemist. Ettekande tegi õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi, kes selgitas, et eelnõu eesmärk on viia seadustik kooskõlla põhiseadusega, arvestades õiguskantsleri varasemat seisukohta. Nimelt leidis Riigikogu suur saal, et on põhiseadusevastane olukord, kus menetlusabi andmisel ei võeta arvesse inimese vältimatuid kulutusi (toit, ravimid jms).

Hanimägi tõi esile, et kuigi Justiitsministeerium väljendas muret kohtumenetluse võimaliku aeglustumise pärast, leidis õiguskomisjon, et muudatus peab hõlmama nii hagi- kui ka hagita menetlust, tagamaks isikutele rahaliste takistusteta juurdepääsu kohtule. Komisjon tegi eelnõusse kaks tehnilist muudatust: jäeti välja rakendussätete osa ja muudeti pealkirja. Mõlemad muudatusettepanekud arvestati täielikult ning juhtivkomisjoni ettepanekul teine lugemine lõpetati.

Eelnõu 548 puhul toimunud teise lugemise arutelu välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (rändemenetluste tõhustamine) eelnõu kohta. Põhifookuseks oli rändemenetluste kiirendamine ja rändekontrolli tugevdamine läbi digitaalse “ühe akna” põhimõtte ning andmete vahetamise integreerimise riigiasutuste vahel (Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tööinspektsioon, Töötukassa) X-tee kaudu. Eelnõu hõlmab ka täiendavaid alus- ja kriteeriume elamislubade andmise kordade, renditöötingimuste ning püsiva elama asumise tingimuste osas, sealhulgas kohanemisprogrammi läbimist ja keelerealide (minimaalne A2 tase) nõude kehtestamist ning püsiva elamisaja määratlust Eestis. Esimene lugemine toimus 28. jaanuaril; muudatusettepanekute tähtaeg oli 11. veebruar ning muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon kaasas huvigrupid ning kooskoos arutati ettepanekud, millest kuus muudatusettepanekut esitati ning konsensuslikult otsustati need esitada. 10.–11. märtsini kuulas põhiseaduskomisjon esitatud arvamused ja otsustas teha need six muudatusettepanekut, mille sisu hõlmas välismaalaste seaduse sätete täpsustamist viisanõudest loobumise erandi osas, eelneva majandustegevuse ajalise määra ning muudatusi, mis seonduvad tööjõu turu kontrolli ja ettevõtluse jätkusuutlikkusega. Lõpuks võttakse vastu otsus lõpetada eelnõu teine lugemine ning teise päevakorrapunkti menetlemine lõpetada koos six muudatusettepanekuga “arvestada täielikult”.

Esimene lugemine valitsuse algatatud erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (585) Riigikogus. Eelnõu laiendab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) volitusi, keelab teatud annete riigieelarvesse kandmise ja lisab sidusorganisatsioonide mõiste ning kolmandate isikute kaasamise regulatsiooni. Samuti arutatakse täiendavaid nõudeid dokumentide ja selgituste esitamiseks ning lisatakse/meediate täitedokumentideks muutv prioriteet. Eelnõu eesmärk on tagada erakondade rahastamise läbipaistvus, enesekontroll ning demokraatia välispärast mõjutuste kaitse. Ühe olulise osana rõhutab ettekandja, et riigi toimimise seisukohast on oluline tagada rahva tahte vaba, aus ja läbipaistva konkurentsiga esindatus, kuid eelnõu ei lahenda kõiki probleeme, mistõttu kutsutakse parlamendi erakondi leidma lahendusi eelnõu puudustele. Läbirääkimised, menetlus- ja koostööaspektid ning välispoolsete mõjutuste ennetamine on kordumatult esile tõstetud.

Esimeses päevakorrapundis kajastus kolm aastat järjest kahanenud sündimus ning sellega seotud arupärimine, mida esitasid Riina Solman, Priit Sibul, Aivar Koka ja Urmas Reinsalu. Küsimused puudutasid sündimuskriisi olemust, selle mõju Riigi järelkasvule ning valitsuse ja rahvastikupoliitika vahendeid selles suunas. Löögi all oli informatsioon 2024. aasta sündide arvu (9646) ja rahvastiku iibe arengust ning küsimused selle kohta, kas ning millal peaks olukord nimetama kriisiks ning milliseid meetmeid on viimastel aastatel muudetud või vähendatud. Arutelu tõi välja, et teema nõuab püsivat, sidusat ja jätkusuutlikku rahvastikupoliitikat ning tähelepanu seosele elukalliduse ja perede toimetuleku kontekstis. Teine osa päevakorrast hõlmas valitsuse reaktsiooni: demograafilise väljakutse käsitlemisele seatud plaanid, tervikanalüüsi koostamine ning rahastuse ja teenuste kättesaadavuse parandamine, sealhulgas alushariduse seaduse vastuvõtmine ja sellega seotud toetusmehhanismid. Lõpuks võtsid arutelud kokku vajaduse koordineeritud juhtimise ja selgete, hoolikalt kaalutud otsuste järele ning tõid välja erinevaid seisukohti ning ootusi koalitsioonilt ja teadlaste soovitustelt.

Teine päevakorrapunkt keskendus Riigikogu esitatud arupärimisele automaksu mõju kohta lastega peredele. Esitajad Riina Solman, Jaanus Karilaiu, Helir-Valdor Seedrei, Priit Sibula ja Andres Metsoja tõid välja demograafilise kriisi süvenemise ning väidetava automaksu koormuse mõju suurperede, maapiirkondade ja vanematest koosnevate perekondade majanduslikule kindlustatusele. Kõne käigus rõhutati vajadust erisuste ja toetuste suunamisel ning arutleti, kas riigipoolsetel meetmetel on võimalik kompenseerida negatiivset mõju ning kas praegused maksutõusud ei too kaasa sündimuse langust.

Vastustel tõdeti, et maksutulu on vajalik avalike teenuste finantseerimiseks ning maksukoormus Eesti kontekstis jääb Euroopa tasemete vahele. Peaminister esitas seejärel plaani ja lubadusi maksulangetuste ning sotsiaalsete toetusmeetmete suunas, sealhulgas ettevõtte kasumimaksu kaotamist, tulumaksu esimesest eurost kaotamist ning tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, et suurendada perede sissetulekuid. Arutelus tõstatati põhiseaduslikkuse küsimused ning erisuste loomise vajadus lasterikaste peredele ja puuetega inimestele—arvamused, et esialgsed erisused olid kohtusse vaidlustingus—kinnitati ning mõjutanud olid ka kohtulahendite ning õiguskantslerlikke tähelepanekud. Väidetavalt ei tehtud päevakorral lõplikku seadusandlikku otsust ning arutelu jätkub järgmistes etappe ning komisjonide tasandil otsitakse tasakaalustatumaid lahendusi.

(Kokkuvõtlikult: päevakorrapunkt näitas laiapõhjalist diskussiooni automaksu demograafilisele mõjule ning valitsuse ja opositsiooni erinevaid seisukohti maksupoliitika tulevikust, kuid lõplik otsus jäi läbirääkimistele ja menetlusele järgmiseks.)

Kolmanda päevakorrapunkti raames arutati Riigikogu liikmete Kert Kingo, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Mart Helme, Rain Epleri ja Arvo Alleri esitatud arupärimist vene keelde toodetud Delfi ja ETV+ rahastamise kohta (arupärimine nr 715), esitatud 29. jaanuaril 2025. Tehtud ettekanne oli Kert Kingol. Teema keskendus riigi rahastuse otstarbelinele sidemusele Venemaa kodakondsusega isikutega juhitavate meediaväljaannete puhul ning sooviti saada selgitusi kolmele põhiküsimusele: miks rahastatakse vene keeles väljaandeid, kui Eesti teeb koostööd riigiga, mille kohta on väljendatud julgeolekurisk; kuidas selgitada valimisõiguse piiranguid Vene kodanikele võrreldes nende juhtivate meediakanalite juhtidega; ning kas suurte vene keele väljaannete toimimise mõju Eesti teabeväljale on suurem või väiksem julgeolekuoht. Debatti viidi läbi vastusena valitsuse seisukohtade ja meediasõlmede kontekstis, rõhutades meedia sõltumatust, rahastuse eesmärke ning riigi ja rahvusringhäälingu rolli olukorras, kus venekeelne info levik on oluline osa ühiskonna informeerimisest.

Riigikogu neljas päevakorrapunkt käsitles 27.01.2025 esitatud arupärimist Maarjamaa ühendkooli kohta (arupärimise nr 710). Esindajaks arupärimises on Helle-Moonika Helme. Arupärimine tõstatab küsimused seitsme hariduslike erivajadustega õpilaste kooli ühendamise kohta 2025. aasta suvel ning keskendub võimalikele mõjudele õpilastele, õpetajatele ja koolide personali struktuurile. Pööratakse tähelepanu nii bürokraatia vähendamisele, ühtsele dokumentatsioonile ja IT‑lahenduste koondamisele kui ka majanduslikele küsimustele – 300 000 euro suurusele kokkuhoiule ning konkreetsetele ametikohtade loomisele ühendkooli raames. Arutelu hõlmab ka vanemate, hoolekogude ja õpilaste esindajate kaasamist ning ühtse vastuvõtu ja toe süsteemi loomist, mis peaks parandama koolide kvaliteeti ja õppe toimivust ning vähendama laste liigset koolide vahel liikumist.

Esimesel päevakorrapunkti raames arutati Jaak Valge ja Leo Kunnase esitatud arupärimist eesti keele kasutusala ahenemise kohta (nr 711), mis puudutab Eesti ühiskonna keelestruktuuri ja -kasutust ning ulatuslikku sisserände järeltekke. Arupärimise sisu koondas murekeele – ja riigikeele kasutuse järjest süvenemist – ning tõi välja nii ametlikud demograafilised andmed kui ka keeleõppe ja -kasutuse vahelised püüdlused: sisse rändavate inimeste arv ja nende keeleoskuse tasemed, tänaseks läbiviidud eesti keele tasemeeksamid ning nende tulemuste koostoime üldise keelepoliitika ja riigikeele edendamisega. Läbi käidi koha, kus keelekasutuse ahenemise vormid ilmnevad eri elukeskkondades ning milliseid võtmevaldkondi (nagu koolid, töökohtade nõuded ja avalik teenindus) see mõjutab.

Teises lõigus pöörati tähelepanu valitsuse ja haridusministeeriumi vastustele ning laiemale keelepoliitikale. Minister Kristina Kallas esitas nägemuse, et keeluseaduse muudatused ning eesti keele kasutusala laiendamine on pikkas perspektiivis suunatud ning et tegelik olukord ei ole lihtsasti ühemõtteline – arvestades nii immigratsiooni kui ka riigikeele tasemeeksamite osakaalu. Rõhutati vajadust koondada rahalised ressursid ja vastutus haridusministeeriumi alla täiskasvanute keeleõppe korraldamises ning suurendada eesti keele nõudmisi töö- ja haridustöö kontekstis, samuti arutleti keelekasutuse kontrolli tihedama järelevalve ja karistuste üle ning mõtteid Duolingo-laadse keeleõppe laiendamisest. Lõpuks tõdeti, et aruteludes jätkub töö keelepoliitika selguse ja rakendatavuse nimel, ning väljatöötatakse ka piirkondlike keelteküsimuste ja sõnastuse lahendusi.

Riigikogu sixth day-point käsitles Jaak Valge ja Leo Kunnase esitatud arupärimist eesti keele kui teaduskeele kasutusala ahenemise kohta. Arupärijad väitsid, et ülikoolide ingliskeelestumine on süvenemas: eestikeelsetel õppekavadel on doktorantide arv kahanenud ning 2024. aastal olid eestikeelsed Magistritööde osakaal 65% ja doktoritööde osakaal kõigest 7% avalik-õiguslikes ülikoolides; 2017. aastal oli doktoritööde eestikeelsete osakaal veel 23%. Esitati argumento, et kõrgkoolide kiire ingliskeelestumine ei ole parandanud rahvusvahelist reitingut ning suurenev välisdoktorantide osakaal loob potentsiaalseid takistusi eestikeelse teaduskeele säilimisele. Arutelu puudutas ka tehisintellekti võimalusi eestikeelse doktoritöö tõlkimisel ning vajadust hinnata akadeemiliste karjääride mudelseid näitajaid, mis väärtustavad eestikeelse teadustöö tulemuslikkust. Minuutses keskmes oli küsimus: kas eestikeelne teaduskeel võib ja peab tulevikus säilima rahvusvahelise konkurentsi taustal ning millised sammud on vajalikud suurema eestikeelse panuse tagamiseks ülikoolide ja teadusrahastuse raames.

Päevakord käsitleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 557 esimese lugemise läbivaatust, mille eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon COVID-19 modifitseeritud mRNA vaktsiinidega seonduvate ohtude hindamiseks. Eelnõu esitleb VARRO VOOGLAIDI kui ettekandjat ning toimub 13. märtsil 2025. Riigikogu hoiakuid ja julgeolekuküsimusi arutatakse kontekstis, kus koroonapiiranguid ja -kaitsemeetmeid on kriitiliselt ülevaadatud ning väljendatakse muret võimalike huvide konfliktide ning ravimiohutuse järelevalve süsteemide töö põhiseaduspärasuse üle. Väidetavalt on pöördunud NORTH Group, rõhutades kolm peamist probleemi: vaktsiinide mõju viiruse leviku tõkestamise kohta, märkimisväärne kõrvaltoimete observedi ja partiispetsiifilised ohud; ning plasmidi DNA reostus lipiidsetes nanoosakestes. Eelnõu põhieesmärk on moodustada uurimiskomisjon ning esitada lõpparuanne hiljemalt 2025. aasta augustiks, võimaluse korral ettepanekutega seaduste muutmiseks, et vältida tulevasi riske. Lõpus otsustas juhtivkomisjon eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning see langeb menetlusest välja.>

Päevakorra esimese ja ainsa punktina käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 551 kolmandat lugemist. Pärast seda, kui läbirääkimised avati ja seejärel suleti, ilma et keegi oleks soovinud sõna võtta, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Riigikogu asus ette valmistama hääletust eelnõu seadusena vastuvõtmiseks. Lõpphääletusel osales 72 Riigikogu liiget. Eelnõu poolt hääletas 71 liiget, vastu ei hääletanud keegi (0) ja erapooletuks jäi 1 liige. Seega võeti eelnõu 551 seadusena vastu.

Riigikogu teise päevakorrapunktina käsitleti perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 547 teist lugemist. Eelnõu peamised eesmärgid on laiendada vanemahüvitise sihtgruppi ning kohandada mõningaid hüvitiste vorme, et paremaks saaks vanemate toimetulek ja laste eest hoolitsemine. Vajadus tuleneb varasematest puudustest, kus nii lapseootel naised kui ka alla kolm aastat vanemate lapsevanemad ei saanud soovitud toimetulekut tagavaid hüvitisi piisavalt hästi. Ülevaates tõdeti, et lapse isa surma korral kehtiv seadus võimaldas lapseootel lesele toitjakaotuspensioni, kuid uues süsteemis kaalutakse laiemat katvust ning võimalikku ajaperioodi pikemat käsitlemist. Lisaks arutleti, kuidas vanemahüvitise süsteem toimib seoses töövõime, sissetulekute ja lasteaias käimisega seotud küsimustega. Kohal viibisid külalised: Eesti Linnade ja Valdade Liit esindus ei saanud tulla märkuste tõttu, õiguskantsler esindas vajadust täpsustuste järele ning ministeeriumi esindajad toetasid erinevaid variantide hindamist. Arutelu keskmes oli ka see, kui palju erinevad koostatud variandid mõjuvad mittetöötavate vanemate ja töökäiguga vanemate võrdsel kohtlemisel ning kui palju tuleb selgituskirjas täpsustada elukaaslase surma korral abi taotlemise võimalusi. Lasteaiakohtade ja sissetulekute mõju kohta toodi välja, et Eesti vanemahüvitise süsteem on Euroopa üks heldemaid ja paindlikumaid, ning rõhutati, et praegune süsteem võimaldab osanikel tööd jätkata ning asendada osa sissetulekust vanemahüvitisega. Muudatusettepanekud esitati neljas punktis ning kõik esitatud parandused võeti komisjonis heakskiiduga vastu. Kokkuvõttes otsustati eelnõu menetleda täiskogul ning teise lugemise lõpetamine viidi läbi konsensuslikult, misjärel plaaniti eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 19. märtsil käesoleval aastal.

Kolmas päevakorrapunkt käsitles Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 552 esimese lugemise. Eelnõu algatasid Rain Epleri, Kert Kingo ja Arvo Alleri ning ettekandeks esitati Kert Kingo. Eelnõu eesmärk on selgemalt sätestada Riigikogu komisjonide ilmumise ja dokumentide esitamise kohustused ning kehtestada kohustuste mittetäitmise korral sanktsioonid. Kavandatud muudatused hõlmavad §22 lõike 2 sõnastuse muutmist ning §23 muudatusi koos lisalõikega 4; samuti vahetatakse terminid uued vastastikused kohustused ning karistuslikud sanctsioonid “uurimiskomisjon” poolt “Riigikogu komisjoni” vastu. Rakenduse eelarveneutraalsus seisneb selles, et muudetavad sätted puudutavad parlamendi- ja valitsustevahelist koostööd, mitte riigieelarvet.

Esimeses küsimuses arutleti olukorra üle riigis ning maksusüsteemi muutuste mõju koalitsioonile ja ühiskonnale. Helle-Moonika Helme esitas kriitilise ülevaate, toob välja maksumuudatused ning nende mõju erinevatele ühiskonnagruppidele, rõhutades, et koalitsioon, mis hõlmab Reformierakonda ja Eesti 200, vastutab paljude otsuste eest ja soovitab maksusüsteemi lihtsustamist ning konkurentsi kasvatamist. Ta mainis konkreetselt tulumaksu, automaksu, maamaksu, ettevõtete kasumi maksustamist, käibemaksu, energiavaldkonna maksusid ning julgeolekuga seotud makse. Tekstis rõhutati, et maksukoormuse kasvu ja majanduse riske on vaja ennetada ning tähelepanu pöörata koalitsiooni jõustunud või kavandatavatele muudatustele. Teine osa arutelust keskendus koalitsiooni protseduurilistele küsimustele ning sellele, kuidas suhted põhiseadusega ja parlamentaarse demokraatia toimimine käivitub koalitsioonimuudatuste korral. 2. osa sisaldas ka arutelu julgeoleku, majanduse ja maksudega seotud pikaajalist poliitilist kursi ning Ukraina küsimuse tähtsuse ning koalitsiooni kavatsuste kohta maksusoodustuste ja kaitse-eelarve osas.

Tänane teine küsimus keskendus riigi juhtimise ülevaatele ning pidasid selle kõnepuldist külgedel kavas esile kerkida olulised küsimused koalitsiooni ning opositsiooni vahel. Helir-Valdor Seeder esitas küsimuse peaministrile Kristen Michalile, viidates potentsiaalsetele varasematele sotsiaaldemokraatlikele algatustele ja nende võimalikule tagasitõmbamisele. Küsimuses toodi välja konkreetsed ideed, nagu oblastide moodustamine neljaks ning eriesindajate nimetamine piirkondadesse, maakondlike ühistranspordikeskuste ümberkujundamine, ning põllumajandusministeeriumi tööriistakastide veebipõhised variandid ja kohalike omavalitsuste tasandil toimuva koolituste elluviimine. Samuti toodi jutuks bürokraatia vähendamine, riigi toimimise efektiivseks muutmine ning kulude kontroll.

Teises osas puudutati teadus- ja arendustegevuse rahastust ning ametnike arvu vähendamist: arutluse keskmes oli 1% SKT-st teadus‑ ja arendustegevuseks ning plaanide võimalik elluviimine, mis tõi välja ka mitmeid küsimusi, kuidas need lubadused tegelikult teoks saaksid. Lisaks tõsteti esile koostööd riigi juhtimise ümberkujundamisel ja koalitsiooni lubaduste täitmisel, mida aitasid arutleda ning mille kohta puudub hetkel selge ja vormaalne otsus. Kolmanda osa keskmes oli Lauri Läänemetsa intervjuus esitatud süüdistused ja nende mõju koalitsiooni lagunemise väidetega, ning riigi 锟斤拷 sekretsiooni ja Riigikantselei rolli tuleviku analüüs. Kokkuvõttes oli päevakorras peamiselt arutelu, mitte konkreetsete otsuste vormistamine.

Kolmanda küsimuse teema Riigikogu arutelus oli RMK kui riigile kuuluv asutus ning selle kestvuslepingute läbipaistvus ja võimalik riigiabi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas küsimuse salajaste kestvuslepingute kohta, mainides, et RMK tellis 24 000 euro eest riigiabianalüüsi COBALTilt. Analüüs väitis, et keelatud riigiabi ei olnud olemas ja tulevikus võiks sarnaseid salajasi lepinguid jätkata. Ühtlasi tõid kriitikud esile, et analüüs võidi koostada nii, et see õigustaks lepinguid ning ei käsitleks kõiki riigiabi tunnuseid, ning et RMK ei oleks käsitlenud lepinguid kogu nende kestusaja jooksul, vaid vaid sõlmimise hetkel. Riigikontrolli audit varasemast ajast näitas riigiabi riskide olemasolu ning süvenes arutelu, kui palju ja kuidas avalikustatud tehinguid ning huvide konflikte tuleks kontrollida. Ellu jäi küsimus, kas erikontrolli tellimine oleks mõistlik ja kas üldse vaja uut laiemat analüüsi.

Riigikogu arutas neljandat küsimust seoses uue valitsuse maksupoliitikaga. Riigikogu liige Tanel Kiik esitas peaministrile Kristen Michalile kaheosalise küsimuse: esmalt kriitiku tooniga arutleti, miks jätkatakse käibemaksu tõusu 24% ning miks mitte rakendada sotsiaaldemokraatide korduvalt soovitatud toiduainete käibemaksu langetust, mis aitaks üldsust, eriti majanduslikult raskemal ajal. Ta küsis ka analüüside ja arvutuste kohta, mille põhjal Reformierakonna maksupoliitika näib õigena ja põhjendatuna kriisi ajal, võrreldes Euroopa praktikutega. Teises osas kippus temast välja tuua, kas julgeolekumaks on ajutine ning kas plaanid võtta maksud pikemas perspektiivis püsivaks, mis võiks tähendada käibemaksu 24% jäämist kui püsiv normaalne tasem, ning kas maksud suurendavad või vähendavad ühiskondlikku ebavõrdsust.

Läbi istungi järgnesid täiendavad küsimused ja vastused: Raimond Kaljulaid tõstatas NATO-lubade ja ministrite koosseisu teemalise küsimuse ning rõhutas, et tarvitatakse tähtaegade täitmist ja kõigil vajalikel loadedel peab olema vormistus tema sõnul korrektne. Vastused näitasid, et loadide kordaajamine ja olemasolevate lubade järgimine olevat oluline osa valitsuse toimimisest. Üldiselt debatt keskendus maksupoliitikale: mida plaanitakse teha lähiajal ning millised on põhilised muudatused ja nende mõju inimestele, ettevõttele ning kogukonnale. Istung lõpetas päeva, kinnitades, et edasised arutelud ja eelnõude menetlemine jätkub.

Viie küsimuse raames käsitleti Eesti julgeoleku tagamise eest vastutavate mehhanismide üldist tõlgendust ja tugevusi. Küsitlus keskendus peamiselt USA rollile ja NATO‑liitlusele ning sellele, kui suur on vajadus Euroopa Liidu kui potentsiaalse julgeolekupropiili rolli suurendada. Esineja tõstatas mure, et ajalooline arusaam Eesti julgeolekust – “kõik on seotud NATO ja USA võimekusega” – on viimastel aastatel muutumas või taandumas ning küsis konkreetseid lähteid ja plaane Euroopa Liidu militaarvõimekuse väljakujundamiseks. Arutelu kestis edasi küsimuste ja vastuste vormis ning puudutas lisaks regulaarselt kaitsekulutuste taset, regionaalset heidutust ning USA ja Euroopa Liidu omavahelist julgeolekukoostööd.

Kuues parlamendiküsimus keskendus Eesti poliitika hetkeolukorrale ja võimalikele lahendustele poliitilise ummikseisu ületamiseks. Kõneavalduses esitas Urmas Reinsalu ettepaneku, et riigi poliitiline juhtkond peaks tõsiselt arutama Saksamaa mudelit ning vajadusel suunata riik uuete valimiste suunas, kui parlamentaarne enamus ja president annavad nii võimaluse kui ka taotluse. Eesmärk oli saada kiirelt selge plaan, mis aitaks Eesti riiki ning rahvast mitte kaotada aega ja stabiliseerida julgeoleku-, majandus- ja sotsiaalkriisi. Samuti rõhutati, et demokraatlikus protsessis tuleb arvestada põhiseaduse reeglitega ning vajadusega vähendada usalduskriisi mõju riigi toimimisele.

Seitsmes küsimus pöörab tähelepanu Eri välispoliitikale ja Balti riikide julgeolekule, küsitleja Aleksandr Tšaplõgin esitab välisministeeriumi kohta küsimusi. Arutlus puudutab peamiselt Ameerika Ühendriikide rolli Eesti ja NATO partnerina, USA abi jätkumist ja Balti riikide julgeoleku tagamise mehhanisme. Samuti puudutatakse USA ja Euroopa Liidu koostööd, euroopalikke kaitsevõime suurendamise samme ning Eesti panust liitlasena ja nende vaheliste suhete tulevikku.

Teine osa keskendus diplomaatilise vestluse hiljutiste arengute näitele, sealhulgas Kaja Kallase avalduste ning Trumpi administratsiooni Kremlile suunatud narratiivide küsimusele. Arutelu laieneb lõppfaasis Ukrainale antava abi ja rahu võimaluste teemale, sealhulgas territoriaalse terviklikkuse printsiibi ning rahu saavutamise tõenäosuseni viivate sammude üle. Kokkuvõttes tegeleb agenda välis- ja julgeolekupoliitika põhiküsimustega, mis puudutavad liitlassuhteid, Euroopa riikide kogupositsioone ja ühiselt koostööd julgeoleku tugevdamiseks.

Käesoleva päevakorrapunkt käsitles konkurentsiseaduse järelevalvet ning selle ülevõtmist Euroopa Liidu konkurentsidirektiiviga. Eesmärk on konkurentsijärelevalvet tõhustada ja läbipaistvamaks muuta, anda Konkurentsiametile paremad tööriistad ning tagada rikkumiste tõhus karistamine, mis on oluline vaba turumajanduse toimimiseks. Arutelu keskmes olid üleminek haldusmenetlusele või väärteomenetlusele ning milline kohtulahendi vahend (haldus- vs tsiviilkohus) võiks määrata trahvi. Lisaks toodi esile kogetud praktika erinevates riikides ning 400 000-eurone trahv ja dalikliku riski tõttu suurenev koormus ettevõtjatele. Eri koalitsioonipoolte seisukohad ning Euroopa Komisjoni varased vastused direktiivi ülevõtule tekitasid püsiva mittevõrdse arvamuste lõima ning plaani esitada uus eelnõu või saada justiitsministrilt uus lahendus riigikogus menetluse alla.

Riigikogu infotunnis arutati välisminister Margus Tsahknaga rahvusliku rikkuse fondi loomist ja Eesti liitumist USA algatatud Maavarade Varustuskindluse Partnerlusega (Minerals Security Partnership, MSP). Küsimuse esitas Evelin Poolamets, kes soovis teada arengutest selles koostöös ja Eesti maavarade, eriti haruldaste muldmetallide ja fosforiidi, seostest riigi julgeolekuga. Minister Tsahkna rõhutas teema tundlikkust seoses Nõukogudeaegse fosforiidikaevandamise traumaga, kuid kinnitas, et valitsus tegeleb uuringutega, mille tulemused selguvad aasta jooksul. Ta rõhutas vajadust avatud ja teaduspõhise debati järele ning tõi esile Norra õlifondi eeskuju, et saadavat rikkust targalt ja pikaajaliselt kasutada. Poolamets esitas täpsustava küsimuse Tsahkna lubaduste kohta, et kaevandamine ei kahjusta põhjavee kvaliteeti ega kohalike elanike elukeskkonda. Järgnevalt esitas Martin Helme lisaküsimuse, kritiseerides teravalt valitsuse välispoliitilist joont, süüdistades seda korruptsioonis ja Trumpi administratsiooni hurjutamises, ning küsis, mida tehakse suhete parandamiseks. Tsahkna lükkas Helme süüdistused tagasi kui "valimatu, kontrollimatu sõimu täis valesid", kinnitas, et Eesti suhted USA-ga on tugevad ning tõi näiteks Balti riikidele taastatud sõjalise abi, mis näitab valitsuse edukat tööd.

Päevakorra üks põhipunkt oli peaministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest, sealhulgas ülevaade teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas. Ettekande eesmärk oli anda laiapõhjaline pilt majanduse, julgeoleku, energiajulgeoleku ja riigi digitaalse toimivuse suundudest ning arutada nende võtmevaldkondade järgemõttes vajalikke samme ning võimalikke lahendusi. Esinejaks oli peaminister Kristen Michal. Plenaaristungil oli ette nähtud kuni 30-minutiline esitus ning Riigikogu liikmetel võimalus esitada üks küsimus, läbirääkimised olid avatud fraktsioonidele.

Päevakorra keskmes oli Riigikogu otsuse eelnõu 543 esimene lugemine, mille eesmärk on moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks. Esitajaks on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) fraktsioon, ning komisjoni ülesanded hõlmavad riigi järelevalve puuduste selgitamist, juhtimisvigade ja vastutuse välja selgitamist ning ministeeriumi tegevuse hindamist Nordica probleemi ilmnemise ajal. Nordica finantseerimine ja lõpetamine (november 2024 teade ning pankrotiavaldus) tõid esile vajaduse koguda erapooletut ning laiapõhjalist ülevaadet, mille tulemused võiksid vormida Riigikogule aruka alusvaruna edasisteks otsusteks ja poliitilise kultuuri parandamiseks. Lisaks kaaluti, kas ja kuidas tulevikus Nordica ning seotud ettevõtted lõpetada viisil, mis oleks Eesti huvidest tulenevalt kõige kasulikum. Esimesel lugemisel arutati ka tähtaegu ja menetluskäiku, kuna eelnõu on varasemalt esitatud ning on tõenäoline tähtaegade pikendamine.

Esitatud päevakorrapunkt käsitleb Riigikogu liikmete Priit Sibula ja Jaanus Karilaiu 23. jaanuaril 2025 esitatud arupärimist numbriga 709 käibemaksu tõusu mõju kohta Kaitseministeeriumi eelarvele. Eesmärk oli selgitada, kuidas käibemaksu edasine tõus mõjutab eelarvet aastatel 2025–2028 ning millised kuluerad võivad suureneda, milliseid projekte või vahendeid võib käibemaksu tõttu jäädavat või vähendada. Lisaks tahetigi iga aasta kohta eraldi andmed Kaitseministeeriumi eelarve kuluridade kohta ning analüüs, kuidas maksumuudatused võivad mõjutada valitsuse poliitikat, hangete hinda (sh laskemoona hind) ja investeeringute teostamist.
Teine poole pöördus sellega, et kaitseminister vastab arupärimisele ja selgitab, kui suur üldine mõju on oodata ning kas ja kui palju mõjutavad maksu-TV muudatused kaitse-eelarvet ning tulevasi hangete kavatsusi. Arutelus võeti kokku ning puudutatud olid nii eelarve planeerimine kui ka eraldi arvestuslikud mõjud kui väepeainsus ja NATO finantseerimise potentsiaalne mõju.

Kolmanda päevakorrapunkti raames arutati 27. jaanuaril 2025 Riigikogus esitatud arupärimist laskemoona hankimise kohta summas 1,6 miljardit eurot. Arupärijateks on Priit Sibul, Riina Solman, Helir-Valdor Seedr, Mart Maastik ja Aivar Kokk ning selle eesmärk oli selgitada, miks ja millal plaanitakse kiireid ja täiendavaid moona hankimise samme ning kas varasemalt esitatud seisukohti on võimalik muuta nii, et suurem osa varustust jõuaks kättesaadavaks varasemal ajal. Arutelu tõi esile vastuolud koalitsiooni ja opositsiooni vahel ning küsimuse, kas avalikkust on eksitatud ning milliseid täiendavaid samme valitsus kaalub seitsmeaastase plaani osas ning kas 2027. aastaks või juba 2027. asemel on võimalik jõuda kiiremate tarnetähtajaliste lahendusteni.

Riigikogu arutles esitatud kirjaliku umbusalduse avalduse üle kliimaministri Yoko Alenderi vastu. Umbusalduse algatajate nimed hõlmasid Martin Helme, vallast märksa laiemalt esindavaid erakondi, ning arutelu oli struktureeritud: umbusalduse algatajate esindaja sissejuhatus, ministri sõnavõtt, iga Riigikogu liige võis esitada kuni kaks suulist küsimust, ning seejärel pandi lahti läbirääkimised. Põhifookuses olid energiapoliitika läbipaistvus, meretuuleparkide toetusimizatsioon ja suurte investeeringute mastaap, samuti arvutuste usaldusväärsus ja korruptsiooni- ning huvide konfliktide riskid. Arutelu kajastas sügavalt poliitilist jagunemist ja ühiskonna muret tekitavaid küsimusi energiatarbimise prognooside, hindade ja tarbijate koormiste kohta. Lõpuks toimus hääletus ning Riigikogu ei andnud umbusaldust kliimaministrile, ehk ministiri jätk oli garanteeritud ning päevakord lõpetati.

Päevakorra punkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 551 teise lugemise läbiviimist Riigikogus. Ettekande tegi Riigikogu maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, kes on jätkuvalt komisjoni esimees.

Pärast esimest lugemist tehti muudatusettepanekuteks tähtaeg ning küsiti arvamusi erinevatelt organisatsioonidelt, kuid nendele ei laekunud ühtegi ettepanekut ega arvamust. Maaelukomisjon arutas teiseks lugemiseks 17. veebruaril ning otsustas saata eelnõu täiskogule eilse kuupäevaga. Täiskogu otsustas päevakorda muuta ja selle eelnõu esitlemine on täna käes. Menetlustoimingutena võeti otsus teise lugemise lõpetamiseks, ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, korraldatakse kolmas lugemine 12. märtsil ning pannakse lõpphääletusele eelnõu 551 SE.

See päevakorrapunkt käsitles jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 567 esimest lugemist. Eelnõu esitasid Rain Epler, Arvo Alleri, Mart Helme, Varro Vooglaiu ja Rene Koka ning ettekanne toimus Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rene Koka poolt. Eelnõu eesmärk on laiendada õigust да reguleerida nuhtlusisendite ning ulukite surmamist, kui need kahjustavad isiku omandit või ohustavad tema ja lähedaste elu ning tervist, ja see võib puudutada olukordi, kus puudub jahiloa omamine, kuid omatakse jahitunnistus. Plaanitav muudatus näeb ette, et ilma jahiloa võib jahitunnistust omav isik lasta nuhtlusisendi ja uluki, kes kahjustab vara või ohustab otseselt isiku ja tema lähedaste elu ja tervist. See tekitab olulise arutelu varalahenduste, üleminekute ja julgeolekuküsimuste üle ning puudutab ka kahju ennetust ja loomade heaolu küsimust.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu 554 esimest lugemist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tutvustas eelnõu, mis loob tervikliku raamistiku TAI-valdkonnale, määratledes osapoolte rollid, rahastamise põhimõtted ning teaduseetika ja kvaliteedi hindamise alused. Olulisemate muudatustena tõi minister välja TAI strateegilise juhtimise integreerimise, Teadus- ja Arendusnõukogu fookuse laiendamise innovatsioonile (uus nimi: TAIPN) ning kahe poliitikakomisjoni asendamise ühe juhtkomisjoniga. Rahastamises muutub asutuste tegevustoetus stabiilsemaks (70% baasosa, 30% tulemuspõhine). Esmakordselt reguleeritakse teaduseetika korraldust, luues Eesti Teadusagentuuri juurde keskse teaduseetika komitee ja väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni. Samuti lihtsustatakse ülikoolide teaduse kvaliteedi hindamist, viies selle kokku institutsionaalse akrediteerimisega.

Järgnevas arutelus tõstatasid Riigikogu liikmed küsimusi rahvusteaduste olukorra, teaduse rahastamise stabiilsuse, erasektori rahastamise ülemineku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning teaduse ja kõrghariduse rahastamise sidususe analüüsi kohta. Opositsioonipoolsed kõnelejad väljendasid muret poliitilise sekkumise ja ideoloogilise suunamise ohu pärast teaduses, millele minister vastas, rõhutades akadeemilise vabaduse ja teadlaste autonoomia kaitset ning selgitades, et nõukogud on vaid nõuandvad organid. Kultuurikomisjoni esindaja Margit Sutrop andis põhjaliku ülevaate eelnõu menetlemisest komisjonis, tuues esile ettepanekud fikseerida TAI rahastamine 1% SKT-st ning lahendada ministeeriumidevaheline konflikt teadusprojektide kvaliteedikriteeriumide reguleerimise osas. Läbirääkimiste käigus rõhutas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon vajadust tagada teadlastele piisav kindlus ja teadusasutustele paindlikkus, vältides teadusrahastuse muutumist poliitiliseks mõjutusvahendiks. Päevakorrapunkti menetlemine lõppes esimese lugemise lõpetamisega. Järgmine päevakorrapunkt jäi ettekandja puudumise tõttu avamata.