Täiskogu istungid

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 466 kolmas lugemine. Pärast läbirääkimiste avamist ja kohest sulgemist, mis viitas menetluse sujuvusele ja konsensusele, tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Riigikogu asus eelnõu hääletama. Hääletustulemused näitasid tugevat toetust: eelnõu poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu oli 2 liiget ja erapooletuid ei olnud. Seega võeti eelnõu 466 seadusena vastu, mis lõpetas selle päevakorrapunkti menetluse.

Päevakorra teise punktina käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist tegi juhtivkomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Istungi juhataja pani eelnõu 475 lõpphääletusele. Hääletusel osales 75 Riigikogu liiget, kellest 74 hääletas eelnõu vastuvõtmise poolt, 0 vastu ja 1 jäi erapooletuks. Eelnõu 475 võeti seadusena vastu. Juhataja kommenteeris seejärel protseduurilist ooteaega, märkides, et kuigi ta on kärsitu inimene, peab ta lõpphääletuste juures kinni kaheminutilisest ooteajast.

Kolmas lugemine meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526 käsitleb Eesti merendussektori tulevikku ja konkurentsivõimet. Eelnõu eesmärk on soodustada rahvusvahelist meretransporti avalike sadamate kaudu ning suunata kaubavoogusid Eesti, sisaldades 14% veeteetasu alandust Eesti sadamates ja sadama reidile sisenevate laevade jaoks ajavahemikus 01.01.2025–31.12.2025. See jätkab COVID-19 pandeemia ajal kehtinud soodustuste radu (kõrgemal tasemel 35% ja 2023. aastal 15%), et hoida Eesti merendussektori töökorras ning parandada sadamate kaudu toimivat kaubavedu ja reisijaid.

Lisaks toob eelnõu kaasa teadlikud sammud laevanduse konkurentsivõime tugevdamiseks, sealhulgas plaani suunata 25 miljonit eurot CO2 kvootide müügi tuludest laevade ümberehituseks Eestis ning arendada välja retrofit-toetus, mis aitab laevandusettevõtetel muuta laevad keskkonnasõbralikumaks. Mõtteviis on sarnane Film Estonia programmis rakendatavale osaliselt riigi rahastust tagastavale mehhanismile. Riigieelarve läbirääkimistel nähakse ette, et need meetmed suurendavad Eesti lipu all tegutsevate laevade arvu ja moodustavad lisandväärtust merendussektorile. Fraktsioonide ja valitsuse tasandil rõhutatakse vajadust globaalse konkurentsi ja kaldataristu kompetentside kasutuselevõtuks.

Neljandaks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 427 teise lugemise jätkamine. Riigikogu juhatuse ettekanne leidis aset Riigikogu kõnetooli, ja loomulikult viibis menetluse käik läbi sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilinnu ettekanne. Eelnõu eesmärk on täpsustada lastega töötamise piirangute ümberhindamise protsessi, suurendada selgust ning läbipaistvust, kuid samal ajal ei tohi see kuidagi ohustada lapse turvalisust. Seadusmuudatused puudutavad peamiselt § 20 lõikeid 5–8, tähtaegade ja dokumentide ettepanekut ning osapoolte rollide selgitamist; muutused võimaldavad kaasata ümberhindamisse Sotsiaalkindlustusameti, vajadusel ka Justiitsministeeriumi. Muudatusettepanekuid esitati kuus — Riina Solman tegi neli ja EKRE fraktsioon kaks — ning komisjon pidas neid põhjalikult ülevaadates läbi.
2. peatükis oli rõhuasetus sellele, et eelnõu ei muuda piirangute kehtestamise aluseid ning seega ei ohusta lapse turvalisust, vaid suurendab läbipaistvust ja menetluse selgust. Eelnõu taustal avanes laiapõhjaline arutelu nii õiguslike nüansside kui ka praktiliste rakenduste üle, sealhulgas arutati advokaadibüroolt Ellex Raidla saadud arvamuse mõju ning tähelepanekuid selle kohta, kuidas pedofiilia on karistusregistri kontekstis käsitletud. Kokkuvõttes kalduti sellele, et muudatused aitavad täpsustada ja normaliseerida menetlusi ning samal ajal hoida lapse turvalisust esikohal.

Riigikogu viienda päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 542 esimene lugemine, mille peamiseks teemaks oli Eesti osaluse suurendamine Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (EBRD). Ettekandjaks oli rahandusminister Jürgen Ligi. Ta selgitas, et kapitali suurendamine on suunatud peamiselt Ukraina abi tagamises sõja ja ülesehitustööde kontekstis ning nägi ette uute aktsiate märkimise kogusesse kokku 4 miljardit eurot; Eesti osa sellelt kokkuvõtlikult 0,1%, mis tähendab 4 030 000 eurot viie võrdse osamaksena. Ligi rõhutas, et tegemist on neutraalse finantstehinguga ning EBRD-l on Ukrainas pikk ajalugu, kus ta on rajanud laene ja investeeringuid ning toetanud kümneid miljoneid eurosid strateegilist arengut. Ukraina osakaal EBRD laenuportfellis on 8,8%, ning eeldatav aastane rahastuste kasv 2027–2032 on umbes 3 miljardit eurot aastas; pikaajalist laenust ja ümberehitust on kavas ühtlustada kõigis teatavates sektorites ning kapitali suurendus võimaldaks laieneda ka teiste riikide jaoks.

Käesolev päevakorrapunktide kogumik hõlmas neli arutelu: esmaseks päevakorrapunktiks oli Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku ja Vladimir Arhipovi 16. septembril esitatud arupärimine maksumuudatuste mõju kohta riigieelarvele. Arupärimine puudutas koalitsioonileppes ettenähtud maksumuudatuste rahalist mõju ning sellele järgnenud teabenõude salastatuse küsimust. Arupärijad tõid esile Siim Kiisleri teabenõude, millele vastus oli 75 aasta pikkune salastatus, ning esitasid mitmeid küsimusi rahandusministrile. Teine osa päevakorrapunktidest keskendus minister Jürgen Ligi vastustele ja selgitustele seoses teabenõude ning ametnike vastutuse küsimustega; arutelu puudutas ka koostööpartnerite ning maksumuudatuste mõju prognoosimise mehhanismide erinevaid allikaid. Kolmandas ja neljandas osas jätkati arutelu vastuste täpsustamisel ning peeti ettevalmistusi edasisteks läbirääkimisteks ja istungi suunamiseks. Kogu arutelu peegeldas ebakindlust ning vajadust selguse ja vastuste kiire järele, kuid jätkati tööriistade ja protseduuride üle, mis puudutavad salastust, andmete jagamist ja riigi majandusprognoose.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Vladimir Arhipovi, Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti esitatud arupärimist planeeritava aktsiisimuudatuse kohta. Arupärimise eesmärk oli saada rahandusministri vastus kavandatavate aktsiisimuudatuste mõju kohta ning selgitada, kuidas need muudatused võiksid mõjutada ettevõtete konkurentsivõimet, tarbimist ja piirikaubandust. Samuti hinnati küsimuste sisu: kooskõlastusringide kiirust (kolm tööpäeva), muudetavate aktsiiside mõju mootorikütusele ning piirikaubanduse vastaseid meetmeid ja laekumisi. Eelnõu menetlemise kontekstis tehti juttu nii alkoholi-, tubaka- kui ka kütuseaktsiisi kohta ning arutleti erinevate stsenaariumide üle ning võimalike riskide üle tarbijale ja eelarvele.

Kolmandal päevakorrapunkti raames käsitleti 14. oktoobril esitatud arupärimist Tartu Agro tuleviku kohta. Arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Lauri Laats, Vadim Belobrovtsev, Aleksandr Tšaplõgin, Aleksei Jevgrafov ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart, ning ettekandeks paluti Lauri Laats kõnetooli. Põhipunktiks on riigi poolt eraettevõtte näol hallatavate maade jätkusuutlik kasutus, enampakkumised ja riigivaraseaduse põhimõtted, mis peavad tagama läbipaistva konkurentsi ning õiglase ligipääsu riigivarale. Teksti keskmes on Tartu Agro tulevik, mastaabisüsteemid, toidujulgeolek ning võimalikud riskid nii majanduslikus kui piirkondlikus kontekstis.

Esitatud päevakorrapunkt keskendus Eesti tööstustoodangu languse teemale ning sellega seotud arvamustele ja paketile meetmetest, mis võiksid tööstust edasi aidata. Arupärimise esitasid Riigikogu liikmed Lauri Laats, Aleksandr Tšaplõgin, Aleksei Jevgrafov, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti ja Vadim Belobrovtsevi seoses tööstustoodangu langusega 16. oktoobril ja see mobiilse arutelu raames tõstatati laiapõhjaline debatt majanduse ja energiasektori kontekstis. Esinemised hõlmasid nii olukorra kirjeldust, rahvusliku majanduspoliitika mõju tootmisele kui ka valitsuse ning erasektori koostöö võimalusi ja piire.

Teine suurem teema oli energiapoliitika roll majanduse konkurentsivõime säilitamisel ning erinevate riikide kogemuste võrdlus naaberriikidega (Soome, Rootsi, Leedu, Läti) ning plaanid Eesti tuleviku ekspordistrateegia ja investeerimisvõime suurendamiseks. Rõhutati vajadust vähendada bürokraatiat, suurendada lisandväärtust ning arendada koostöökeskkonda erakondade ja ettevõtjate vahel. Samuti arutati infrastruktuuri arendust (teed, raudteed, Via Baltica, Rail Baltica) ning julgeoleku ja majanduse vahelist seost, mis tsükliliselt tõstab arutelusid energia hindade ja tootmise konkurentsi üle. Kokkuvõttes näitavad arutelu eesmärk ja toon, et lühi- ja pikaajalised lahendus ning riigi suutlikkus suunata majandust tuleb läbi konkreetsete tegevuste ja koostöö saavutada, mitte ainult retoorika abil.

Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele" arutelu, mille algatas keskkonnakomisjon. Arutelu eesmärk oli luua laiapõhjaline debatt enne kliimakindla majanduse seaduse eelnõu menetlusse jõudmist. Ettekannetega esinesid keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro, Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll, Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator Maia-Liisa Anton ning Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Kai Realo.

Debati keskmes oli teaduslik konsensus kliimamuutuste inimtekkelisuse osas ja vajadus kiiresti kohaneda ning leevendada mõjusid. Velle Toll rõhutas, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht ja et 1,5-kraadine soojenemise piir on globaalselt praktiliselt võimatu saavutada, mistõttu on vaja kiirendatud heitkoguste vähendamist. Maia-Liisa Anton tõi esile, et põhiseadusest tulenev kohustus kaitsta looduskeskkonda nõuab seniste keskkonda kahjustavate subsiidiumide lõpetamist ning kritiseeris eelnõu eesmärke kui liialt leigeid. Kai Realo rõhutas ettevõtjate vajadust õigusselguse järele pikaajaliste investeeringute tegemiseks ning kritiseeris eelnõu esialgset versiooni mõjuhinnangute puudumise tõttu. Läbirääkimised olid teravalt polariseeritud, kusjuures opositsioonipoliitikud seadsid kahtluse alla teadusliku konsensuse ja kritiseerisid rohepööret kui majandust hävitavat ideoloogiat, samas kui koalitsioon rõhutas seaduse vajalikkust Eesti pikaajalise konkurentsivõime ja julgeoleku tagamiseks.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 kolmas lugemine. Eesistuja avas läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti need koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Eesistuja juhtis tähelepanu asjaolule, et seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lõpphääletusel osales 82 Riigikogu liiget, kellest 80 hääletas eelnõu poolt, 1 vastu ja 1 jäi erapooletuks. Eelnõu 468 võeti seadusena vastu.

Teise päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 kolmas lugemine. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist asuti juhtivkomisjoni ettepanekul eelnõu lõpphääletuse juurde. Eelnõu vastuvõtmiseks seadusena oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Lõpphääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 64 Riigikogu liiget, vastu hääletas 13 ja erapooletuks jäi 2 liiget. Seega võeti eelnõu 511 seadusena vastu.

Päevakorrapunkti kolmandana käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu 496 kolmandat lugemist. Pärast läbirääkimiste avamist ja sulgemist asuti juhtivkomisjoni ettepanekul viima läbi eelnõu lõpphääletust. Eelnõu võeti seadusena vastu 76 poolthäälega, vastu hääletas 0 liiget ja erapooletuks jäi 1 liige. Juhataja tegi seejuures märkuse Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme puldi ülitundlikkuse kohta ning selgitas kolleegidele, et lõpphääletuste puhul on oluline oodata ära saalikutsungi kaks minutit, pidades seda protseduuriliselt igati põhjendatuks.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 kolmas lugemine. Läbirääkimistel väljendas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aleksandr Tšaplõgin vastuseisu, tuues esile, et eelnõu ei lahenda tõsist vaimse tervise probleemi, eriti väikestes omavalitsustes, kus pakutav rahastus (500 eurot kuus 5000 elaniku kohta) on ebareaalselt väike ja ebapiisav. Tšaplõgin rõhutas, et standardne lähenemine siin ei tööta ning dokument ei paku vajalikke lahendusi.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Züleyxa Izmailova seevastu rõhutas eelnõu olulisust, nimetades vaimset tervist ühiskonna heaolu aluseks. Ta märkis, et eelnõu parandab teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, aidates lahendada laiaulatuslikke probleeme, nagu noorte kliimaärevus ja eakate üksindus. Izmailova tõi esile, et rahastus on edaspidi kohalike omavalitsuste fondis olemas, mis suurendab nende autonoomiat ja kaotab vajaduse iga-aastase eraldi rahataotluse järele. Pärast läbirääkimiste sulgemist viidi läbi lõpphääletus, mille tulemusel eelnõu 500 võeti seadusena vastu.

Viies päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 kolmandat lugemist. Pärast päevakorrapunkti tutvustamist avati läbirääkimised, mis aga koheselt ka suleti, kuna keegi sõna ei soovinud võtta. Juhtivkomisjon tegi seejärel ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus. Riigikogu asus ette valmistama eelnõu 506 lõpphääletust, mille tulemusena eelnõu seadusena vastu võeti.

Kuues päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 kolmandat lugemist. Eelnõu keskne sisuline muudatus on tervishoiuteenuste kulu koormuste ümberjagatamine: eriarstiabi visiidtasu tõuseb 5 eurolt 20 eurole ning see kasv rakendub peamiselt mittehaavatavatele rühmadele (toimetulekutoetuse saajad, alla 19-aastased lapsed ja töötud), kuid kaotakse erandid ning jääb muutuma ka kaheaastaste laste ning lapseootel naiste visiiditasu 5 euro peale. Lisaks tõusevad haigla voodipäevatasud ja retseptitasud: voodipäevitasu tõuseb 2 eurolt 50 sendilt 5 eurole ning ühe retsepti omaosalustasu kallineb 2 eurolt 2,50€-lt 3,50€-le. Eelnõu esmane ning silmapaistev muudatus on aga see, et riik lõpetab sotsiaalmaksu maksmise lapsevanemale, kes valib koduse lapsehoolduse — see toob kaasa ravikindlustuse kaotuse nende jaoks. Sellised muudatused toovad esile märkimisväärseid rahalisi koormusi ja suuremaid piiranguid arstiabi kättesaamisel, mis on vastavuses vaba loosungitega “Kindlates kätes”, “Paremini hoitud Eesti” ja “Tervena elatud aastad”, kuid tekitatakse kriitikat tervishoiu taskust maksimaalsemat kaasust. Debatt keskendus selle eelnõu mõjudele eriarstiabi ligipääsule, perearstide rollile, ning laiemale demograafilisele ja sotsiaalsele mõjuanalüüsile, rõhutades, et kiirustamisel valitud sammud võivad inimeste tervishoiuvõimalusi oluliselt mõjutada. Teatavasti jätkus diskussioon ka selle üle, kui palju maksud ja maksuvabastused mõjutavad perede demograafilist käitumist ja elukvaliteeti ning kas reformid viivad soovitud “tervena elatud aastate” poole. Lõpuks viidi eelnõu lõpphääletusele ning see võeti vastu.

Seitsmes päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (pensionäritoetus) eelnõu 508 kolmandat lugemist. Avasti rääkis Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsides lisaaega ja suurendades arutelu kestust kaheksa minutiga. Eelnõu keskmes on pensionäritoetuse muutmine ning see on seotud üldise eelarveucokonna ja sotsiaalsete toetuste ümberjaotusega, mis tõstab mõningaid maksusid ja hinnatasemeid ning tõhustab hooldekodudes ja neis elavate pensionäride toimetuleku korraldamist. Läbirääkimised ja arutelu puudutasid nii riigi kaasatust hooldekodudesse kui ka kohalike omavalitsuste rahastuse koormust ning arutluse alla kerkisid vaidlused sellest, kuidas see mõjutab vanemaealisi ning neid, kes elavad üksinda.

Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 536 ning sellega seotud debatti kohalike omavalitsuste valimiste hääleõiguse laiendamise ja piirangu teemal. Arutelus keskendutakse kolmel peamisel tahul: esimese ja teise lugemise menetluse korrale (põhiseaduse muutmise menetluse eripära; ajavahemikud ning muudatusettepanekute esitamise tingimused), pluss valijate ringi määratlemisele (Eesti, Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud vs määratlemata kodakondsusega isikud ja halli passi omanike koht). Eelnõu näeb ette kohalikel valimistel osaleda lubada ka Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud ning halli passi omanikud püsiva valimisõiguse säilitamise, kuid soovitab piirata hääleõigust nende riikide kodanike vastu, kes ei kuulu Eesti julgeoleku ja demokraatia huvide kaitsevaldkonda. Debatt hõlmab ajaloolist tausta, demokraatia printsiipide ning julgeolekupoliitiliste riskide tasakaalu hindamist ning rõhutab vajadust laiapõhjalise konsensuse ja õigusliku selguse järele.
Teine lõik puudutab praktikas toimuvat viimistlemist: kuidas muudatused ja lisamäärused jõustuvad kolmandal lugemisel, milliseid protseduurilisi piiranguid ja kaitseabinõusid rakendada ning kuidas tagada õigusriigi printsiipide järgimine. Samuti käsitletakse diskussioonis erinevate erakondade ja huvigruppide seisukohti ja tähelepanekuid seoses lõimumise, õiguslikkuse ja julgeolekuga ning seda, kuidas erinevad rahvusvahelised praktikad võivad mõjutada Eesti põhiseaduse muudatust ja tema rahvuslikku identiteeti.

Esimene lugemine Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu 527. Eelnõu esitati 28 Riigikogu liikme poolt ning selle eesmärk on muuta kohalike omavalitsuste volikogude valimise hääleõigust agressorriigi kodanikel ja isikutel, kellel puudub kodakondsus, ning võimalusel laiendada sarnased õigused kolmandate riikide kodanikele vastavalt kahepoolsete lepingute sõlmimisele ja ratifitseerimisele. Üldine arutelu keskendus julgeolekule, riigi vaikimiste mõju, õiguskindlusele ning võimele leida laiapõhjaline konsensus kahe erineva eelnõu – 527 ja 536 – vahel. Pani tähele, et põhiseaduse muutmine ei ole lõplik, vaid otsustusprotsess, mis nõuab põhjalikku kaalumist ning võimalike ohuhinnangute ja seletuskirjade valdkonna täpsustust.
Teisel korral keskendusid arutelud sellele, kuidas reguleerida hääleõigust, mida võiks ette võtta ning kuidas vältida ebakindlate või hinnanguliste kontseptsioonide kehtestamist põhiseaduses. Lõpuks jõuti küsimuseni, kas ja millises ulatuses peaks eelnõu 527 koos eelnõuga 536 edasi liikuma ning milline vorm – üksi või koos – annaks parima õiguskindluse ja demokraatiaalase kvaliteedi.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 teist lugemist. Ettekandega esines põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras. Komisjon oli eelnõu arutanud kahel istungil, kaasates huvigruppe nagu Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsler ja Riigikohus.

Arutelude käigus tõid huvigrupid esile vajaduse pikendada pöördumistele vastamise tähtaega 15 kalendripäevalt 15 tööpäevale, et tagada piisav menetlemisaeg, eriti puhkuste perioodil. Kuigi komisjon tähtaegu lõpuks ei muutnud, keskenduti olulisele probleemile, mis puudutab korduvate ja ebasündsate avalduste esitamist ning pöördumise õiguse kuritarvitamist. Komisjon lisas eelnõusse sätte, mis lubab jätta vastamata pöördumisele, kui adressaat on sama isiku samasisulisele pöördumisele eelneva aasta jooksul juba vastanud ja uue teabe saamise vajadus ei ole põhjendatud, või kui isik ilmselgelt kuritarvitab pöördumise õigust. Kuritarvitamise määratlemine jäeti ametniku põhjendatud kaalutlusotsuseks, mis on edasikaevatav. Juhtivkomisjon esitas ühe muudatusettepaneku, mis arvestati täielikult, ning tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada.

See päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 505 – teist lugemist. Aruteluks tõsteti üles eelnõu eesmärk ja mõju riigihalduse toimimisele, sealhulgas ministeeriumide vastutusvaldkondade ümberjaotamine ning riigisekretäri ametikoha ja selle nõuete ümbersõnastamine kui üheks võimalikes lahendustes. Esialgu jätkas kõnetoolis põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras ning istungi kulg keskendus eelnõu sisu selgitusele, puudutades nii koalitsiooni kui opositsiooni seisukohti valdkondade ja ülesannete ümberjaotamise osas.

Eelnõu 447 puudutab Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmist ja sellega seonduvalt teiste seaduste kohandamist, et kehtestada õppimiskohustus. Muudatuse eesmärk on asendada senine koolikohustus õppimiskohustusega, mis kestab kuni 18-aastaseks saamiseni, ning täpsustada riigi ja kohalike omavalitsuste rolli õppimiskohustuse täitmise tagamisel. Samuti hakatakse suurendama õppimise paindlikkust: üldhariduskoolides luuakse alus mitteformaalse õppe arvestamiseks ning kirjeldatakse seost gümnaasiumi ainekursuste ning kutse- ja kõrghariduses kasutatavate arvestuspunktide vahel. Lisaks on kaalul võimalus kutseõppeasutustes edaspidi viia läbi ka statsionaarset üldharidusõpet. Esimesel lugemisel sai eelnõu heakskiidu ning kultuurikomisjon kaasas arvamused huvirühmadelt. Debatis osalesid mitmed parteid ja huvirühmad, jutuks tulid rahastus, halduskoormus omavalitsustele, noorte abi ja NEET-noorte toimetulek ning koolivõrgu tulevik. 14. oktoober, 12. november ja 18. november toimunud istungid keskendusid muudatusettepanekute arutamisele ning Euroopa Liidu rahastuse kasutamise ning mõjude analüüsi teemadele.
Tegemist on keerulise ja ressursimahukas reformiga, mille eesmärk on parandada noorte koolijäämise ennetamist ja tööeluga paremini seotud õppimisvõimalusi, kuid mille elluviimine nõuab täpset rahastust, koostööd omavalitsuste ja koolidega ning põhjalikku mõjuanalüüsi.

Läbi viidud on Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 463 teine lugemine. Eelnõu käsitlemise eest vastutas rahanduskomisjoni liige Mart Võrklaev kui ettekandja. Esimene lugemine on lõpetatud ning komisjon esitas kaks konsensuslikku muudatusettepanekut, mille eesmärk on vähendada eelnõu prognoositud negatiivset mõju riigieelarvele ning parandada sätete täpsust. Juhtivkomisjon otsustas, et eelnõu teine lugemine lõpetatakse ning kolmandaks lugemiseks viiakse see täiskogu päevakorda 4. detsembril ning viiakse läbi lõpphääletus. Keskne arutelu pööras samuti tähelepanu maksustamisega seotud asjade ühe osa – ettevõtluskonto omanike teenuste pakkumise maksustamisest – ning selle mõju ning arutelu vajadusele sotsiaalmaksu teemal. Teine lugemine lõppude lõpuks lõpetati ning muudetud menetlusviisid nähakse ette ettevaatlikult edasiarendatuna.

14. päevakorrapunkti käik käsitleb valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muudatusi, eelnõu 509 teist lugemist. Põhieesmärk on maksuküüru edasilükkamine 2026. aasta algusesse ning mitmete maksuvabade hüvitiste piirmäärade kohandamine inflatsiooniga. Lisaks uuendatakse erinevate töötajate kulude hüvitisi, nagu lähetuse päevaraha, toitlustus ja terviseteenuste katmine, ning muudetakse seonduvaid määrasid. Komisjonis käsitleti nii tervise- ja spordikulude maksuvaba määra laienemist kui ka Kaitseliidu liikmete kasutatavate sõidukite maksustamist. Eelnõu arutati ajal 12. ja 14. novembril; esitati neli muudatusettepanekut, millest üks (Kristo Enn Vaga) leidis vastuvõtmist, Isamaa fraktsiooni ettepanekud mitte. Lõppvaates tehti konsensuslik otsus lõpetada teise lugemise ning ette valmistada ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 4. detsembril.

14. oktoobril toimunud esimene lugemine ning 15. päevakorrapunkti raames käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 466 teist lugemist. Ettekandjaks oli Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liige Mario Kadastik. Kolmanda päevakorra punktina toodi välja, et eelnõu teine lugemine ja muudatusettepanekute arutelu on asjakohased, ning komisjon selgitas esialgsed arutelud ning keelelise toimetuse vajadused. Eelnõu esimesel lugemisel puudusid liikmete ettepanekud 28. oktoobriks; arvamused toodi vaid õiguskantsleri poolt ja Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiüksuse poolt ning Rahandusministeeriumi esitatud ettepanekud kanti ühte muudatusettepanekusse. Komisjoni töörühm töötas 7. novembril ja istungil 11. novembril, kus otsustati teha neli muudatusettepanekut, üks neist Rahandusministeeriumilt; kõik muudatusettepanekud said konsensusliku toe. Arutelu käsitles ka vertikaalsete kokkulepete riigisisese käibe künnise küsimust (10 mln vs 50 mln), mille kohta jõuti mõtteks, et 10 miljon on piisav ning vajadusel saab määruslikult reguleerida suurema piiri kasutuselevõtmist. Lisaks tehti keelelised parandused. Juhtivkomisjon otsustas võtta eelnõu teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 20. novembril ja teise lugemise lõpetada; pärast seda algatatakse kolmanda lugemise ettevalmistus 4. detsembril ning viidakse lõpuhääletusele. Kõik menetluslikud otsused olid konsensuslikud.

Majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526 teise lugemise päevakorral toodi Riigikogu ette. Esimene lugemine toimus 4. novembril ning muudatusettepanekuid ei laekunud 11. novembriks; komisjon valmistus teiseks lugemiseks oma käesoleva aasta 12. novembri istungil, kuhu olid kutsutud Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand ning merendusosakonna õigusnõunik Anton Merits. Valitsuse arvamus ei olnud toona veel laekunud, kuid erinevatelt ministeeriumidelt esinesid märkused: Rahandusministeerium nentis, et seletuskirja ühes lõigus võib jääda eksitav mulje täiendavatest vahenditest, kuid tegelikkuses on need vahendid riigieelarve eelnõus ette nähtud.

Päevakorrapunktis arutati Vabariigi Valitsuse algatatud vereseaduse muutmise seaduse eelnõu 476 teist lugemist. Ettekande tegi sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus. Everaus selgitas, et tegemist on olulise eelnõuga, mis puudutab vereülekannete kvaliteeti ja ohutust, rõhutades vajadust korrektseks veregruppide ja doonorivere testimiseks. Eelnõu peamine eesmärk on referentlabori funktsioonide ja vastutuse üleviimine Sotsiaalministeeriumilt Terviseametile, et tagada verepreparaatide kvaliteedi arendamine ja kontroll Eestis. Referentlabori roll on kriitiline, kuna see tegeleb haruldaste veregruppide määramise ja standardite kehtestamisega. Pärast esimest lugemist 8. oktoobril muudatusettepanekuid ei esitatud. Sotsiaalkomisjon valmistas ette teise lugemise, tehes konsensusliku ettepaneku see lugemine lõpetada ning suunata eelnõu kolmandale lugemisele 4. detsembril. Ettekandjale küsimusi ei esitatud ning läbirääkimisi ei avatud.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu 502 teist lugemist. Sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson andis ülevaate, märkides, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks (6. november) ei laekunud ühtegi ettepanekut Riigikogu liikmetelt, komisjonidelt ega fraktsioonidelt. Komisjon oli eelnõu arutanud 12. novembril, kaasates arutellu Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu, kes mõlemad väljendasid vastuseisu riigilõivude tõstmisele, viidates muredele sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja menetlejate töötasude osas. Juhtivkomisjon algatas kaks tehnilist muudatusettepanekut, mis leidsid toetust.

Läbirääkimistel kritiseeris Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aleksandr Tšaplõgin eelnõu teravalt, nimetades seda "halvaks seaduseks", mis suurendab halduskulude katmise ettekäändel koormust tarbijatele ja eelkõige pensionäridele. Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Pärast muudatusettepanekute läbivaatamist pandi Keskerakonna fraktsiooni katkestamise ettepanek hääletusele, mis lükati tagasi 2 poolthäälega 51 vastuhääle juures. Seejärel lõpetati eelnõu teine lugemine.

Riigikogu arutas täna Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 esimese lugemise. Eelnõu eesmärk on kaasajastada töötushüvitiste süsteem ning motiveerida inimesi tagasi tööturule, vähendades pikaajalist töötust ja tööturul nähtavat tõrjutust. Praegu on süsteem jagatud kaheks eraldi mehhanismiks – töötuskindlustus ja töötutoetus – ning kavandatud muudatustega luuakse 2026. aastaks ühtne töötuskindlustussüsteem, kus töötutoetuse asemel makstakse baasmääras hüvitist vastavalt töötuskindlustusmaksete tasumisele ja tööstaažile. Baasmäär on seotud alampalgaga ning hüvitise suurus on 50% eelmisel aastal kehtinud alampalgast; hüvitise maksuvus või piirid sõltuvad tööpuuduse olukorrast, ning periood võib pikeneda. Teine oluline osa puudutab toimetulekutoetust – see jääb olemas ja toimetulekutoetust saavad taotleda need, kellel puudub piisav sissetulek, kuid see ei asenda töötutoetust. Eelnõu tõstab eelkõige õiglust ja selgust ning vähendab halduskoormust, võimaldades samal ajal jätkuvalt ravikindlustust ja töötukassa teenuseid.

Arutelu keskmes on põhiseaduse muutmine kohalike omavalitsuste valimiste osas ning see, kas ja kuidas kaasata Vene kodanikud ja kodakondsuseta isikud valimisõigusesse. Isamaa on pikka aega rõhutanud, et agressorriikide kodanike hääleõiguse piiramine on Eesti julgeoleku jaoks prioriteet ning on algatanud põhiseaduse muudatusi. Samas rõhutatakse vajadust laia, koguni ühisosa leidva enamuse tekkimise järele, kuna põhiseaduse muutmine nõuab märkimisväärset konsensust koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Debatis võetakse üles nii sisulised kui protseduurilised küsimused: milline saab olema lõplik eelnõu ja kuidas leida ühisosa, et saavutada vajalik enamushäälte arv.

Arutelu menetluslikult hõlmas põhiseaduse muutmist seoses mittekodanikest isikute õiguste with kohalikel valimistel. Eelnõu peamine ideed oleks anda halduspiirkonnas elavatele mittekodanikutele õigused osaleda kohalikel valimistel — eesmärk, mida koalitsioon peab loodetavasti asetama ja vastuvõetavaks tegema teiste opositsioonifraktsioonide toega. EKRE ja selle liitlaste seisukohad rõhutavad, et valimisõigus peab jääma ainult Eesti kodanikele, viidates riigiõiguslike printsiipide ja konstitutsiooni taseme küsimuste jätkuvale mõju ning ohuolukohale halli passi ja välismaisteks koormusteks. Samal ajal on opositsioon, sealhulgas keskfraktsioon ja sotsiaaldemokraadid, näidanud valmisolekut koostööks, kuid rõhutavad, et kompromiss tuleb sõlmida nii, et põhiseadus ei muutu hüppeliselt ning et välisriikide kodanike hääleõiguse küsimus ei lahenda hallipasside probleemi. Peale selle tõdeti, et valitsuse lähenemine on keeruline ning et kõigi osapoolte kaasamine ning aeglane edasiminek on vajalik, kandes vajadust tehnilise ja poliitilise koostöö järele. Palavik on seejuures suur, kuid lõppkokkuvõttes puuduvad otsedetsed parlamendiotsused; arutelud jätkuvad ning eesmärgiks on leida lahendus laiapõhjalise kokkuleppe nimel.

Tänane kolmas küsimus käsitles pensionäride väljamaksmise korda. Riigikogu liikme Vadim Belobrovtsevi küsimus suunati sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole ning keskne teemaks oli plaan muudatus teha nii, et kui pensioni kuupäev langeb nädalavahetusele, makstakse pension järgmisel nädalal esmaspäeval või teisipäeval. Eelnimetatud muudatused toovad kokku nelja aastas ning neid põhjendatakse eelarve ja IT-lahenduste arendamise vajadustega, kuigi pensionärid ja paljud neist on harjunud praeguse korra järele. Ameti poolt näidatud kokkuhoiuks on kavandatud 21 000 eurot ning otseselt mõjutab see umbes 325 000 pensionäri, mis pälvis märkimisväärset kriitikat sotsiaalkaitsevaldkonna otsustusprotsessi läbipaistvuse ning elukorralduse mõju osas.

Minister vastas, et õige mõiste “väntsutamine” tähistab suurt hulka ootamatuid muudatusi ning nende hinnangu kohaselt on pensionide väljamaksmise senine kuupäev jätkuvalt seadusega nõutud – maksta kuukaari jooksul, kusjuures viies päev on seni harjumuspärane ning praegused sammud puudutavad pigem IT-investeeringuid ja teenuste kvaliteeti. Ta rõhutas, et kavandatav kokkuhoid on osa laiemast korda, mis hõlmab ametnikkonna ja elukorralduse reformi, ning koostöö ettevõtete toel SKAIS1 → SKAIS2 üleminekuks peab toimuma 2025. aasta lõpuks. Samuti tõsteti esile, et kuigi IT-lahenduste arendamisel räägitakse vajadusest, ei muudetud seadust ning pensionide väljamaksed peab ase-kõigile kohustuse alusel toimima harjumuspärasel viisil ning vajadusel teavitatakse võimalike tõrgete korral ette. Millionid ja tulevikupilootilised eesmärgid, sealhulgas 2025. aastaks SKAIS2 ülevõtt, olid keskmes.

Käesolev neljas küsimus Riigikogus oli suunatud peaministrile Kristen Michalile ning keskendus peamiselt valitsuse poliitika sisule ja sellega seotud eelarvepoliitikale. Esialgu arutati kaitsevaldkonna kulude kudumust ning laskemoona ja erivarustuse soetamise rahastamist, sealhulgas varasemate lubaduste ja tegelike numbrite tasakaalustamist. Kandvaks teemaks oli see, kuidas järgmisel aastal liigutatakse ja -otstarbeliselt jaotatakse kulu, ning miks valitsus kipub näitama erinevaid numbrilisi tõlgendusi – näiteks erinevas kontekstis küsitud summad ja nende kajastamine valitsemiskuludena. Debati keskmes oli ka läbipaistvus ning vajadus saada täpseid ning konsolideeritud andmeid Rahandusministeeriumilt ja Kaitseministeeriumilt, et numbreid kinnitada.

Viienda küsimuse käsitlemine keskendus riigi olukorra arutelemisele, maavarade haldamisele ja riigi varade väärindamise tulevikule. Helle-Moonika Helme esitas peaministrile küsimuse fosforiidivarude üle ning juhtis tähelepanu võimalikele huvidele väljastpoolt Eestit ning Ukraina ärihuvide seosele fosforiidivarudega. Arutelu hõlmab geoloogiateenistuse koostatavat ülevaadet varude olemasolust, kvaliteedist ja väärindamise võimalustest ning 2025. aasta lõpuks avalikkusele jagatavat tulemust. Selles kontekstis pakuti välja rahvusliku rikkuse fondi loomise ideed, et varade väärtus jääks kodumaale ja tulevastele põlvedele. Lisaks ei puudunud korruptsiooniga seotud tähelepanekud suurprojektide puhul ning käsitleti Rail Balticu projekti, Lätis toimuvaid nüansse ja lepingu sisu tuules esile kerkinud riskide valdkonda. Teemade rangemad vastastikused järeldused ning edasised samme jäid siiski põhiväljundidena avatud, mitte lõppenud otsustena.

Riigikogu istungil käsitleti kuuendana Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini küsimust peaminister Kristen Michalile energeetika ja Eesti rohelise tegevuskava tuleviku kohta. Küsimus oli ajendatud USA presidendiks valitud Donald Trumpi kavatsusest suurendada fossiilkütuste tootmist ja kasutamist. Tšaplõgin tundis muret Eesti rohelise tegevuskava ja konkurentsivõime pärast, kui Euroopa Liit jääb ainsaks piirkonnaks, mis fossiilkütustest loobub.

Peaminister Michal vastas, et USA jääb ka tulevikus teaduse ja innovatsiooni liidriks, investeerides uutesse energiatootmise viisidesse. Ta rõhutas, et fossiilse energia, sealhulgas põlevkivi, hind on liiga kõrge, et turul konkureerida, ning et modernne tööstus ja eksporditurud nõuavad puhtaid komponente. Michal selgitas, et valitsus on käivitanud Eesti ajaloo suurima tööstuse kasvatamise plaani, keskendudes kaitsetööstusele, tehisintellektile ja nutikale metallitöötlusele, ning et põlevkivi kasutamise piirangud puudutavad energeetikat, mitte selle kasutamist peenkeemias. Lõpetuseks esitas Andres Metsoja täpsustava küsimuse uute kaevelubade menetluse peatamise ja õiguskindluse kohta. Peaminister kaitses seda sammu kui loogilist ja läbimõeldud tegevust, mis väldib asjatuid ootusi ettevõtjatele enne Kliimakindla majanduse seaduse vastuvõtmist, tagades seeläbi pikas perspektiivis õiguskindluse.

Seitsmes küsimus käsitles taristuteemalist valdkonda, keskendudes peamiselt Rail Balticu majanduslike ja rahastuspõhiste pooluste arutelule ning selle mõju riigieelarve läbipaistvusele. Aivar Kokk tõstatas küsimused Rail Balticu tegeliku maksumuse, varasemate ja hiljuti teatatud numbrite vahelise lõhe ning 275 miljoni euro suuruse CO2 rahastuse jaotuse kohta – kus täpseid kohti rahastuse allikates jaotust Eesti riigieelarves ei ole ühtlaselt selgelt kirjeldatud. Ta rõhutas vajadust, et kui maksumus ületab kriitilise piiri (nt 700 miljonit riigile), tuleb projekti uuesti Riigikokku pöörduda ja vajaliku rahastuse suurendamine taasesitada. Lisaks arutleti järgmise aasta eelarve seletuskirja erinevate maksumuste vahel ning miks ühe taotluse all esitatud kümnenda numbri maksumus omaette kajastub.

Esitatud päevakorrapunktiks oli Riigikogu kaheksas küsimus riigi rahalist seisundist ja eelarveprognoosidest. Riigikogu liige Rain Epler tõstatas küsimuse seoses Rahandusministeeriumi suvise prognoosi 3,3% kasvust ning Euroopa Komisjoni prognoosiga 1,1% kasvust, viidates maksutulude võimalikule nihkele ning piirikaubanduse mõjule rahavoogudele. Ta nentis, et maksumuudatused on juba tehtud ja inflatsiooniga kaasas käiv hinnatõus jätab elanikkonna ostujõu osas kõhklevale.—kaasnes küsimus negatiivse lisaeelarve tegemise kohta ja selle võimalikku suurust riigieelarve tuluprognooside ja kulude korrigeerimise raames. Kui nad viitasid ka riskidele majanduskeskkonnas ning et tulevased kärped võivad osutuda vajalikuks, rõhutati, et eelarvet tuleb hoida tasakaalus ning liikuda Maastrichti kriteeriumite suunas.

Tänane üheksas küsimus käsitles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole toetusi peredele ja eakatele, kes on raskustes toidu hinna tõusuga. Küsimus tõstatab haavatavate rühmade, sealhulgas vanurite, madalapalgaliste ja paljulapseliste perede olukorra ning analüüsib, kuidas maksud, aktsiisid ja hinnad neid mõjutavad ning kas senised toetusmehhanismid on piisavad. Samuti küsiti sihitud abi kohta ja kuidas üksi elavate pensionäride ning teiste haavatavate gruppide toimetulekut parandada, võttes arvesse võrgustikke kohalikes omavalitsustes ja riigi toimetulekutoetuste struktuuri.
Riisalo ministri vastus sisaldas ülevaadet olukorrast ning toodud andmed ja meetmed näitavad samm-sammult riigi püüdlust parandada inimeste toimetulekut: pensionide ja lastetoetuste kasv, toimetulekutoetuste ja elatusmiinimumi uuendused, toidutoetuste laiendused ja paindlikkuse suurendamine ellu kutsutavate meetmete kaudu. Samuti viidatakse plaanidele asendada toimetulekutoetust paremini sihtiva toetusmalliga ja rõhutatakse kohalike omavalitsuste autonoomiat ning üha suuremat rolli sotsiaalabi pakkumisel koormuse leevendamiseks.

Käesolev päevakorrapunkt keskendus põhiseaduse muutmise küsimusele ning kohalike omavalitsuste volikogude valimiste piirangute võimaliku rakendamise põhjendusele. Küsitaja, Riigikogu liige Varro Vooglaid, esitas peaministrile Kristen Michalile kriitilise ja detailse päringulise sõnavaldusega küsimuse: väljatöötatud põhjused ja allikad, mille põhjal tuleks piiranguid peamiselt kaaluda, ning mida nad näitehetkde põhjal näevad puudulikuks senistes analüüsides. Lisaks toodi taustana välja rahvusvahelised ning demokraatlike valimiste kontekstid, sh 2024. aasta Venemaa presidendivalimiste osalemise näited Eestis elavate Venemaa kodakondsusega inimeste hääletamise kohta, et illustrateerida, kuidas faktide ja analüüside puudulikkuse korral tuleks tegutseda.

Teises osas võtsid arutlusse kaks kõnelejat: voolava debati käigus väljendas Vooglaid kriitikat „julgeolekukaardi” kasutamise ja selle devalveerimise suhtes ning nõudis, et piiratavate valimisõiguste põhjenduste allikad ja analüüsid oleksid selgelt esitatud. Peaminister Michal vastas, rõhutas riigi suveräänsuse ning julgeolekuteema tähtsust, ning esitas seisukoha, et agressorriikide kodanikud ei tohiks kaasa rääkida Eesti siseasjades. Vestluse lõpus tehti selgeks, et tänase istungi ajakava ei võimalda küsimusi rohkem vastu võtta ning istung jätkub täiskoguheliga järgmisel ajal, viidates vajadusele jätkata infotunnil ning edasi tööd riigi julgeoleku ja demokraatia aluste teemadega.

Riigikogu viis läbi Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) eelnõu 457 kolmanda lugemise ja lõpphääletuse. Eelnõu pooldajad (SDE, Eesti 200) rõhutasid, et Maa- ja Ruumiameti (MaRu) loomine on vajalik killustunud ruumiandmete koondamiseks, planeerimiskompetentsi tõstmiseks ning parema elukeskkonna loomiseks kogu Eestis, teenides olulise regionaalpoliitilise tööriistana kohalikke omavalitsusi. Madis Kallas rõhutas, et tegemist on olemasolevate jõudude ühendamisega, mitte uue ameti loomisega.

Kriitikat esitasid Isamaa ja EKRE. Mart Maastik (Isamaa) juhtis tähelepanu muudatusettepanekule, mis kaotab ministeeriumi kohustuse kuulata ära isikuid, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, nähes selles kodanike õiguste piiramist planeerimismenetluse lühendamise nimel. Arvo Aller (EKRE) oli vastu uue "mammutameti" viimisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse, leides, et see eemaldab regionaalministrilt olulised regionaalpoliitilised mõjutusvahendid. Igor Taro (Eesti 200) lükkas vastuargumendid ümber, selgitades, et ärakuulamiskohustuse kaotamine on vormiline muudatus, ning rõhutas sünergiat ja bürokraatia vähendamist. Lõpphääletusel võeti eelnõu seadusena vastu.

Teine päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse ning metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 473 teist lugemist. Eelnõu ettekanne tehti Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse poolt, kellelt paluti ettekanne. See on olulise sisuga arutelu, milles rõhutati komisjoni poolt tehtud menetluslikke otsuseid ja edasisi samme eelnõu menetluses. Teises lugemises ei esitatud muudatusettepanekuid ning kõik otsused tehti konsensuslikult, mis peegeldab kolleegiumi ühist ootust eelnõu edasise menetluse sujuva kulgemise osas.

Kolmanda päevakorrapunktina käsitleti õiguskomisjoni algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 493 esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on viia tsiviilkohtumenetluse seadustik põhiseadusega kooskõlla ning muuta menetlusabi regulatsiooni nii, et arvestataks vältimatuid kulutusi – toitu, ravimeid, side- ja hügieenitarbeid. See on kooskõlas õiguskantsleri ettepanekuga ning riigikogu otsustas tegeleda selle küsimusega õiguskomisjoni juhtimisel.

Komisjoni arutelu hõlmas kahe peamise narratiivi: kas õiguskantsler oleks pidanud pöörduma Riigikogu saali või Riigikohtusse; ning kas säte on põhiseadusvastane. Lisaks vaadeldi praktikas, kuidas muudatus võiks mõjutada menetluste arvu ja menetlusabi kättesaadavust. Lõppkokkuvõttes otsustati esitada eelnõu täiskogu päevakorda ja lõpetada esimene lugemine, määrata muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning valida juhtivkomisjoni esindajaks Andre Hanimägi.

Teemapõhise päevakorra kokkuvõte: täna Riigikogus käsitleti nelja arupärimise sisu ning kahte suuremat arutelu, mis keskendusid huvigruppide kaasamise kvaliteedile, majanduslikule jätkusuutlikkusele ning õigusloome kultuurile. Esimesena esitati arupärimine huvigruppide kaasamise kohta, mida esitasid Urmas Reinsalu ja kaasosalised ning mille ettekanne pidas Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. See puudutas otsustusprotsesside läbipaistvust, kaasamisviiside kvaliteeti ja usaldust, mis on ettevõtete ning majandussektorite jaoks kriitilise tähtsusega. Teine arupärimine tuletas meelde oktoobri ettevõtlusorganisatsioonide protesti ning tõi välja viieosalise küsimuste kogumi, mis puudutas tulumaksu ja käibemaksu eelnõude kaasamistsüklit, kiirtähtaegasid ning elektrituru reformide korrektset kaasamist. Kolmandas osas vastas peaminister arupärimistele, selgitades valitsuse positsioone, julgeolekumaksu kavatsust ning püüdlust tagada maksurahu ja selgus ettevõtjate jaoks. Neljas osa keerutas teemad, mis puudutasid õigusloome tavasid, hea õigusloome põhimõtete järgimist ning eri valitsuste poolt rakendatud kärpeid ja muutusi maamaksu ning riigieelarve valdkonnas, rõhutades kaasamise ja läbipaistvuse olulisust ning arutust, kuidas õigussüsteemi ja normitehnikat rakendada. Kokkuvõttes tähistas päevakord spetsiifiliste arutelude ja kriitikate süvenemist valitsuse majanduspoliitika ning kaasamismeetmete mõju üle.

Käesolev päevakorrapunkt puudutas Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Aivar Koka, Mart Maastiku, Riina Solmani, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Andres Metsoja, Jaanus Karilaiu ja Helir-Valdor Seedri esitatud arupärimist maksumuudatuste kohta. Arupärimine keskendus eelkõige võimalikele maksutõusudele ja tasude muutustele ning palus ettekandjana Riigikogu kõnetooli esitada Jaanus Karilaiu, kelle käes oli arupärimise ettevalmistatus ja esindus. Esialgse kirjelduse kohaselt oli arupärija soov mõista, milliseid seadusandlikke initsiatiive on ette valmistatud ning milline on nende prognoositud mõju kodanikele ja ettevõtetele.
Teine osa päevakorrapunktist seisnes peaministri vastuses, kus toodi välja, et aastani 2027 kehtib maksurahu ning suuri uusi makse ei kavandata, kuid on selgitusi laiapõhjalisest julgeolekumaksust ning seotud eelarve- ja kaitsekulutuste katmisega. Kõlas arutelu selle üle, millised maksud ja tasud võivad lähiaastatel tegelikult tõusta (pakendimaks, jäätmetasu jne), ning kuidas need teemad võivad mõjutada elanikkonda ja ettevõtteid. Lisaks tulid esile kriitikavormid maksupoliitika läbipaistvuse ning koostöö osas ettevõtjatega, lõppkokkuvõttes viidates vajadusele läbirääkimiste ja arutelude jätkamise järele. Lõppkokkuvõttes puudub päevakorrapunktis selge parlamentaarne otsus; päev lõppes arvamuste vahetusega ja kinnitusega, et uute maksude kehtestamine aastani 2027 ei ole kavandatav.

Esitletud päevakorrapunkt käsitles Riigikogu laekunud arupärimist laste tasuta hambaravi kohta (arupärimise number 662), esitatud 24. oktoobril 2024. Arupärimise eesmärk oli saada terviseministrilt vastused seitsmest küsimusest seoses rahastuse ning kättesaadavuse jätkusuutlikkusega laste hambaraviteenusele. Tuhanded puudub riiklik tellimus ja rahastuse ümberjagamine on tekitanud olukorra, kus osad raviasutused ei saa jätkata tasuta teenust nii, nagu varem planeeritud. Arupärijad rõhutasid, et lapsed käivad hambaarsti juurde ebapiisavalt ning vohavad programme ja teavitustööd (nt Suukool) et suurendada hõlmatus.
Teine osa arutelust keskendus pakutavate vastustega minister Riina Sikkutile: rahastuse korraldus ja lepingute muutmise mehhanismid aasta jooksul, 62% laste hõlmatuse tase ning vajadus lisarahastuse võimaluse järele, kui hõlmatus peaks suurenema. Samuti käsitleti vastutuskindlustuse mõju hambaraviteenusele ja võimalikku hinnatõusu, ning pöörati tähelepanu eakate hambaravi ning riigi tasandi toetuslike mehhanismide arengule. Kokkuvõttes peegeldab päevakorrapunkt katset leevendada lõikumiskohti ning parandada laste hambaravi kättesaadavust, samal ajal määrates esialgsed aruteluväljundid ja järgmised sammud tervishoiuteenuse osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Riigikogu arutas arupärimist nr 659 petukõnede olukorra kohta Eestis, mille esitasid mitmed Riigikogu liikmed, eesotsas Vadim Belobrovtseviga. Arupärimisele vastas siseminister Lauri Läänemets. Belobrovtsev tõi esile probleemi tõsiduse, märkides, et 2023. aastal kaotas 524 inimest ligi kolm miljonit eurot ja kahjude kogusumma on jätkuvas kasvutrendis. Arupärijad soovisid teada Siseministeeriumi ja PPA tegevust ohvrite arvu vähendamisel, olukorra muutumist alates 2020. aastast ning riigi plaane kaasata võitlusse petturitega panku ja sideoperaatoreid, sealhulgas seadusandluse muutmise kaudu, et panna finantsasutustele suurem vastutus hoiuste turvalisuse eest.

Minister Läänemets kinnitas, et petukõnede arv on kasvutrendis, kuna petturid kasutavad järjest enam arenenud tehnoloogiat (AI, automatiseeritud süsteemid) ja sotsiaalset sahkerdamist. Ta rõhutas PPA aktiivset teavitustööd ja rahvusvahelist koostööd, tuues näiteks esile Eesti politsei eestvedamisel toimunud eduka küberoperatsiooni PhishOff. Läänemets märkis, et PPA, pangaliit ja sideoperaatorid teevad regulaarset koostööd kelmuste ennetamisel ja tõkestamisel ning seadusega sunni jõustamine ei tundu hetkel vajalik. Ta leidis, et iga inimene peab ise olema valvas ja oma andmeid mitte jagama, kuid tervitas parlamendis algatatud arutelu finantsasutustelt suurema vastutuse nõudmise teemal. Jätkuvas debatis tegi Vadim Belobrovtsev ettepaneku kasutada eakate ohvriteni jõudmiseks traditsioonilisi kanaleid, nagu postisaadetised, ning kaalus eraldi PPA eriüksuse loomist pettustega võitlemiseks.

Riigikogu päevakorras oli kultuurikomisjoni algatatud Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu 514 esimene lugemine. Eelnõu esitas kultuurikomisjoni liige Margit Sutrop. Eelnõu eesmärk on kaasajastada ja lihtsustada veerand sajandit vana seadust ning anda Teaduste Akadeemiale juurde autonoomiat oma sisemiste küsimuste üle otsustamisel, muutes selle avalik-õiguslike ülikoolidega sarnaseks. Olulisemad muudatused hõlmavad akadeemia õigust kehtestada iseseisvalt oma põhikiri ilma Haridus- ja Teadusministeeriumi registreerimiseta, stipendiumide ja uurimistoetuste andmise õiguse laiendamist kooliõpilastele ning juhtimisstruktuuri täpsustamist (juhatuse asemel eestseisus). Samuti kaotatakse seaduse tasandil nõue, et akadeemia peasekretär peab olema akadeemik.

Vabariigi Valitsus ja Kultuurikomisjon toetasid eelnõu konsensuslikult, pidades seda mõistlikuks paindlikkuse tagamise seisukohalt. Küsimuste voorus arutleti Riigikogu initsiatiivi üle seadusloomes (Tõnis Lukas) ja eelnõu rahaliste mõjude üle (Urve Tiidus). Ettekandja kinnitas, et eelnõu ei too kaasa uusi rahalisi kohustusi. Kultuurikomisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Teine päevakorrapunkt käsitleb Riigikogu liige Kalle Grünthali algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 490 esimese lugemise menetlust. Eelnõu eesmärk on tunnistada kehtetuks paragrahv 1511, mis käsitleb rahvusvahelist kuriteo toetamist ja õigustamist ning keelab agressiooni-, genotsiidi-, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolite avaliku eksponeerimise niisugustel viidiilidel. Esitajaks on Grünthal ning ettekanne keskendus sellele, miks on vaja sessioonis käsitletavat sätet muuta seetõttu, et politsei on seda normi pahatahtlikult ja valesti rakendanud. Ta tõi välja kolm juhtumit: Tallinnas toimunud aktsioon Jaak Valge ja Andres Aule puhul; Sinimägede mälestusüritusel aset leidnud sündmused ning Lihula samba konfiskeerimise operatsioon. Samuti nentis ta, et normi kasutamine on mõjutanud riigi mainet ning võib kaasa tuua rahvuslike tunnete alandamist. Reino esindajad ja osalejad tõid välja, et eelnõu kehtestab piiranguid, mille rakendamine on olnud nii keerukas kui keeruline ning et varasemad juhtumid on tekitanud debati õiguse ja proportsionaalsuse üle. Kokkuvõttes jõutakse aruteludes järeldusele, et eelnõu ei saa vastuvõetud olevat ega soovi edasi liikuda praegusel kujul.

Päevakorrapunkti käigus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 434 kolmas lugemine. Menetlus algas läbirääkimiste avamisega fraktsioonidele, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti läbirääkimised koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul asuti ette valmistama eelnõu lõpphääletust. Riigikogu liikmed panid eelnõu 434 lõpphääletusele, mille tulemusel see vastu võeti. Hääletusel osales 72 liiget, kellest 71 toetasid eelnõu vastuvõtmist, 0 oli vastu ja 1 erapooletu. Eelnõu kuulutati seadusena vastu võetuks.

Teine päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462 kolmandat lugemist. Üritus algas avalikus läbirääkimises, kus Urmas Reinsalu esindas Isamaa fraktsiooni ja palus lisaega ning sai kaheks minutiks jutu jätkamiseks. See oli tehnilises mõttes eelnõu arutelu, kuid pälvis tiheda poliitilise arutelu suuna: valitsuskoalitsioon esitas 2025. aasta eelarve raames käibemaksu tõusu, mille mõju majandusele ja inimeste toimetulekule jäi Isamaa vaatevinklist küsitavaks. Isamaa on rõhutanud, et rahanduslikult vastutustundlik alternatiiv eelarve võiks inflatsiooni kontrolli all hoida ning majanduskasvu soodustada, ilma täiendavate maksutõusudeta. Ao lõpp oli jõuliselt seotud küsimustega, miks parlament ei jõua hääletusele Isamaa alternatiivseid ettepanekuid ja miks valitsusblokk jätab need seisma. Teine osa arutelust keskendus eelarveperioodi ja maksumuudatuste kontekstile, sealhulgas riigikaitse ja majanduse väljavaadete kaalumisele. Lõplikult suunati protsess lõpphääletusele ning väljakäidud küsimused olid seotud selle otsuse tagajärgedega nii inflatsioonile kui ka majandusele.

Istungil asuti arutama kolmandat päevakorrapunkti, milleks oli Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 464 kolmas lugemine. Pärast läbirääkimiste avamist ja kohest sulgemist, mis viitas konsensusele ja valmisolekule otsustamiseks, tehti juhtivkomisjoni poolt ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus. Eelnõu pandi lõpphääletusele ning see võeti seadusena vastu.

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 kolmas lugemine – neljas päevakorrapunkt. Läbirääkimised algasid ja juhataja juhatas need sisse; Isamaa fraktsiooni esindajad ning hiljem teised osalised esitasid arvamusi ning kriitikat valitsuse poolt algatatud eelnõu kohta. Arutelu keskendus eelnõu tehnilistele detailidele, eelarvele ja juhtimissuunistele, mille seadusest tulenev mõju ning riigivõimu tasakaal olid olulised teemad. Samuti kõlasid ettepanekud seada moratoorium uutele maksudele ja bürokraatilistele algatustele ning rõhutati vajalikkust demograafiliste ja energeetika ohutuse tagamiseks ning riigieelarve läbipaistvuse parandamiseks. Lõpuks jõuti lõpphääletuseni ning eelnõu saatis Riigikogu vastu võetud seisus rahumeelse seadusena.

Vabariigi Valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 468 teine lugemine arutati Riigikogus. Eelnõu keskmes oli Eesti kaitsetööstuse arendamine, turvalisuse ja kriisilahenduste kiirendamine ning bürokraatia vähendamine, kaasa arvatud täpsemate lubade ja kontrollide süsteemi loomine. Riigikaitsekomisjon viis läbi põhjalikud arutelud ja külastas mitmeid kaitsetööstuse ettevõtteid ning kaasas selle töö juurde kaitse- ja kosmosetööstuse esindajaid, kaitseministeeriumi ning siseministeeriumi ametnikke.

Riigikaitsekomisjon esitas eelnõu kohta neli muudatusettepanekut juhtivkomisjonina ning jäeti esitatud ettepanek nr 1 arvestamata, kuna see puudutas füüsilise isiku relva omamist, mis ei sobinud eelnõu eesmärgi laiendamisega. Ülejäänud muudatusettepanekud võeti vastu juhtivkomisjoni ettepanekutest. Koosolekul saavutati konsensuslikult otsused: eelnõu teiseks lugemiseks võetakse Riigikogu täiskogu päevakorda – 13. novembril ning teise lugemine lõpetatakse. Kõik arutelud keskendusid kaitsetööstuse edendamisele, koostöövõimalustele välisriikidega ning regulatiivse keskkonna lihtsustamisele, mis võimaldab Eesti kaitsetööstusel olla konkurentsivõimeline nii sise- kui välismaisel turul.

Käesolev päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 teist lugemist. Ettekandeks on Riigikogu kõnetooli hea kolleeg ja õiguskomisjoni liige Anti Haugas. Eelnõu puudutab kinnipidamistingimuste korraldust ning isikute ajutise kontrolli raamistikku, tuues sisse muudatused arestimajade toimimises ning täpsustused menetluste käigus.

Teiseks tuleb esile Anti Haugase sõnavõtt, milles jõuti järeldusele, et komisjon ei laekunud arvamusi ega muudatusettepanekuid teise lugemise eel ning täpsustuseks esitati mõningaid küsimusi esimesel lugemisel tõstatunu kohta. Ta selgitas, et Eestis hakatakse tulevikus kasutama 12 arestimajat, millest kolm paiknevad vanglate juures; lühiajaline kinnipidamine kuni 48 tunniks on võimalik kõigis 12 arestimajas; kinnipidamisele järgneb kainestus ja kainenema toimetatakse arestimajasse. Tallinn on erand: seal ei toimetata kainenema arestimajja, vaid kainestusmajja; arestimaja ja kainestusmaja on eraldi. Komisjon otsustas teise lugemise lõpetamise konsensuslikult ning samuti konsensuslikult võtta eelnõu täiskogu päevakorda ning viia läbi lõpphääletus 20. novembril. See on minu poolt kõik.

Läbirääkimised puudutavad Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 teist lugemist Riigikogus. Ettekandjaks oli Maris Lauri Riigikogu rahanduskomisjonist. Päevakorral toimusid 4., 5. ja 11. novembril toimunud istungid, kus käsitleti eelnõu ning muudatusettepanekuid ja arutelu suundasid keskseks teemaks eelarve läbipaistvuse ja paindlikkuse tasakaalu, mõõdikute ja eesmärkide seose parandamist ning Riigikogu kui seadusandliku organi rolli selgemat kajastamist eelarvega seotud otsustes. Mainitud olid Riigikontrolli, õiguskantsleri büroo ja Rahandusministeeriumi seisukohad: soovitati vältida kiirust ja arvestada järelevalve ning täpse eelarvepildi olulisust.

Lisaks keskenduti diskussioonis 2025. aasta eelarve esitlemise ja hilisemas etapis toimuvate täiendavate detaliseerimiste vajadusele: mõõdikute seoste tugevdamisele, ülekantavate vahendite ja ministrite eelarvevahetuste piiridele ning kululugede läbipaistvuse suurendamisele. Koos arutleti võimaliku suurema korraldusega baasseaduse muutmiseks, mis looks koondvaate kogu eelarve sisu ning Riigikogu võimalused sellele vastavalt kontrolli suurendaks. Komisjoni poolt tehtud otsused hõlmasid eelnõu teise lugemisse viimist ja lähtevalikuid edasisteks arutlusteks, samuti kaheks võimalikuks muudatusettepanekute pakiks, mis puudutasid kulud jaotusega ning eraldiste täpsemat kajastamist. Lõppotsusena on 511 SE teise lugemine otsustavalt lõpetatud ning järgmiseks sammuks määrati kolmas lugemine ja lõpphääletus hiljem.

Antud päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 – teine lugemine. Eelnõu keskmes on rahandusministeeriumi koostatud vahendite kogumaadi muutmised ning seotud eelarve koostamise reeglite järgimine. Isamaa fraktsioon esitas oma muudatusettepanekud, sealhulgas keskvalitsuse kulude vähendamise nõude 200 miljoni euro ulatuses ja ülekantavate kulude piiramise ning eelnõu muudatusettepanekute lisamise küsimused. Protseduuriliselt tõusetusid küsimused muudatusettepanekute lisamisest muudatusettepanekute loetellu ja istungi juhatuse rolli ning riigikogu menetluse õigsuse tagamise kohta. Koalitsioon ning juhatus püüdsid leida lahendust, kas menetluse jätkamine on kooskõlas kodukorra ja riigieelarve seadusega.

Järgneval päevakorral arutati Riigikogu II lugemise käigus Vabariigi Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513. Ettekandjaks oli rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kelle sõnavõtt kattis eelarve tehnilise ning poliitilise sisu: tulude ja kulude maht, investeeringud, maksukoormus, ning prioriteedid nagu kaitse ja sisejulgeolek, eestikeelse hariduse üleminek ning suurenev konkurentsivõime. Eelarve sisaldab nii suure hulga välisrahastust (1,7 miljardit välisvahendeid) kui ka riigi laenumandaate (0,7 miljardit), ning rõhutab samal ajal kaitsekulude kasvavat osa (9,3%SKPst) ja riigi julgeolekuprogrammide finantseerimist. Samuti arutati muudetavaid kavadokumente: muudatusettepanekuid laekus 59, ning komisjon tõdes, et suurem osa neist olid korrektsed ja läbipaistvalt vormistatud, välja arvatud mõned konkreetsed piirangud (nt Rail Balticu kulu kustutamine ei ole võimalik põhiseaduse sätete tõttu). Sõnavõtud hõlmasid nii kohaliku omavalitsuse rahastust, IT-investeeringute hiiliva staatuse kui ka eelarve läbipaistvuse ja sõnumite selguse teemasid. Lõpuks otsustati eelnõu menetluse järgmised sammud ning kehtestati tähtaegade raam: teise luguse lõpp ja muudatusettepanekute tähtaeg 27. novembril kell 17.15 ning teise lugemise lõpetamine ning tähtaeg 28. novembril kell 17.15.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu 496 teine lugemine. Ettekandjaks palun sotsiaalkomisjoni esimehe Madis Timpsoni. See eelnõu käsitleb ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise raamistiku ja tasumise korraldust ning püüab tagada iseseisva õendusabi kättesaadavuse ja kvaliteedi ööpäevaringselt.

Arutelus keskendusid peamised teemad sellele, kuidas muuta jaotust teenuse finantseerimises ja ülesannete jaotuses: kas ja kuidas eemaldada teatud teenused (nagu ravimite personaalse pakendamise teenus) erihoolekandeteenuse hulgast, milline on riigi ja tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korraldus (Tervisekassa ülevõtt), ning kuidas tagada ühtne õendusabi kvaliteet ja maht. Kaasa võtsid huvigrupid — puuetega inimeste kodad väljendasid muret teatud teenuste ülevõtmisest ja nende mõju mõjule, samas sotsiaalministeeriumi esindajad rõhutasid, et rahastus on olemas ja lepingu sõlmimise korral on tasu maksmine korras; õdede liit toetas ühtsete põhimõtete rakendamist, kuid soovitas kvaliteedi ühtlustamist arveldada teiste raviteenuste arvelt. Lõpuks ei esitatud muudatusettepanekuid ning linnade ja valdade liit ei esitanud ettepanekuid.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muudmise seaduse (vaimse tervise teenus) eelnõu 500 teine lugemine. Ettekandja oli sotsiaalkomisjoni liige Irja Lutsar. Eelnõu eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (KOV) võimekust osutada vaimse tervise teenuseid; senine rahastamine projektipõhine asendub elanikkonnapõhise fondiga, mis jagab raha vastavalt elanike arvule. Rahastamise piire on nii põrand kui ka lagi, mis tähendab, et väiksemad KOV-id saavad rohkem kohalikku ressurssi kui varasemalt. Samuti toodi välja keeleline toimetamine ja teksti ühtlustamine. Komisjon konsensuslikult otsustas eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid heaks kiita ja volitas esimeest allkirjastama kolmanda lugemise menetlusdokumendid.
Lisaks käsitleti murekohti seoses tööjõu puudusega ning arutleti võimalusi, kuidas rahastus ja spetsialistide olemasolu aitavad tagada teenuse kättesaadavuse, sealhulgas suuremate linnade ja väiksemate omavalitsuste vahelist tasakaalu ning tulevasi rahastusvõimalusi.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 teine lugemine. Esinduslikus osas juhtis istungi ettekandja sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller. Eelnõu on kobareelnõu, milles ühendatakse perehüvitised ja tervishoiuküsimused ning mida käsitleti 10 muudatusettepaneku kontekstis: 4 sotsiaalkomisjoni poolt ja 6 Isamaa fraktsioonilt, millest Isamaa ettepanekud lükati tagasi. Sotsiaalkomisjoni vastu võetud muudatuste hulgas olid visiiditasu käsitlemise täpsustused (sh erijuhtudel raames), raseduse ja sünnitusega seotud visiidide tasuta jätmine kooskõlas Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga ning töövõimetushüvitiste korraldamise mehhanismid, sh maksusoodustused FIE‑de jaoks. Teine lugemine võeti Riigikogu päevakorda ning kutsuti arutusele 20. novembril toimuv kolmas lugemine ja lõpphääletus. Lisaks tõsteti esile demograafilised mured ja pere kindlustunne, mis kujundasid vaatenurga kohtumisel arutatud meetmete tasakaalustamist ning tuletasid meelde, et riigi eelarve on pingeline olukorras, kus teatud hüvitised ja visiiditasud mõjutavad inimeste kindlustunnet ja ligipääsu teenustele.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508 teine lugemine. Komisjoni töö toimus kahel korral, 4. novembril ja 11. novembril, ning keskendus eriti sellele, kas üksi elava pensionäri toetus tuleks lõpetada seoses ööpäevaringsete hooldusteenuste ja kogukonnas elamise teenustega. Eelnõu järgi lõpptakse nimetatud toetus vanaduspensionäride puhul, kes saavad ööpäevast hooldusteenust. Kohalike omavalitsuste ja pensionäride ühenduste arvamused olid erinevad: nad rõhutasid, et hooldekodus elavatel pensionäridel on sageli madal pension ja tõusvad kohatasud ning seetõttu tuleks nende jaoks toetus jätkata. Valitsuslikud esindajad selgitasid, et üksi elava pensionäri toetus ei ole mõeldud igapäevakulude katmiseks ning et kohalikud omavalitsused peavad lähtuma iga inimese individuaalsetest vajadustest; hooldereformiga kaasneb riigi täiendav rahastus kohalikele omavalitsustele. Komisjon arutas teemat põhjalikult, ning kavandatud menetlusdokumentide ja rahaliste mõjude üle tõsteti ka kriitilist arutelu. Otsused hõlmasid eelnõu täiskogu päevakorda toomist ning teise lugemise lõpetamist, kui konsensusilist otsust saavutatakse, plaani viia lõpphääletus 20. novembril. 11. novembril võeti menetlusdokumendid heaks ja anti volitus komisjoni esimehele allkirjastada kolmanda lugemise menetlusdokumendid. The day’s discussions also touched on the broader cost implications of the social care reform, including a plan to allocate 65 million euros to municipalities and a 1.35 million euro cut, which some members argued was unfair to the elderly. Kokkuvõttes ilmnesid sügavad erinevused arvamustes selle toetusmäära jätmise või lõpetamise üle, kuid menetluslike sammude osas kulges see loomulikult edasi.

Esimese küsimuse sisu keskendus peaministri lubadusele maksude ja maksurahu teemal ning Notaritasude tõstmise eelnõu kooskõlastusringile. Notaritasude 30% suurust tõusu hinnati kui potentsiaalset maksutõusu, mille kogusumma on 11,5 miljonit eurot, ning arutelu tõi esile, et notaritasud puudutavad pigem eraturul toimuvat teenust ja kinnisvaraturu äritegevust, mitte otseselt maksurahu kontseptsiooni. Samas rõhutati, et maksurahule vajalike kärbete ja majanduses toimuva taastumise kontekstis ei saa toimuda nii, et maksud tõusevad mujal, samal ajal kui riik peab tagama stabiilsuse ja julgeoleku kulutuste rahastuse. Praeguse arutelu käigus jäi esile, et Notaritasude ja teiste teenustasude muutused tuleb eraldi kaaluda ning kooskõlastusringid ning siseministeeriumi kaasatus on vajalik tulevaste otsuste jaoks.

Teine osa arutelust keskendus julgeolekumaksule ja selle kasutusele riigi julgeoleku tugevdamisel. PM selgitas, et julgeolekumaksu tulu on mõeldud eelarveauke lappimise ja Kaitseministeeriumi ning laiemate kaitsekulutuste rahastamiseks, ning see maks jääb kehtima kuni 2028. aastani. Lisaks on mainitud, et aastatel 2025–2031 on kavas soetada juurde täiendavat relvastust summas umbes 1,6 miljardit, ning kogu julgeolekumaksa maht on umbes 2,3–2,4 miljardit eurot. Selline rohkearvuline rahastus on otseselt seotud Eesti julgeoleku ja iseseisvuse tagamisega ning tegelikkuses tähistab see sügavamat eelarvenaotust kui vaid ajutist maksukorraldust. Arutelu tõi välja, et maksurahu ja julgeolekueelarve tasakaal on keeruline, kuid oluline eesmärk Eesti jätkuvale vastupidavusele.

Täna arutati teist küsimust peaministrile Kristen Michalile, teema Eesti õhkimine ehk stsenaariumid, kus sõjapuhangu korral oleks vajalik hävitada infrastruktuur (teed, sillad, raudtee) ja vajadusel evakuatsioonid. Arutelu keskmes oli kaitseplaneerimise adekvaatsus ning sellega seotud riskide teavitamine, mis kerkisid esile seoses kindral Andrus Merilo avaldustega suurjärjestuse võimaliku konflikti kohta NATO ja Venemaa vahel. Riigikogu küsija Martin Helme tõstatas kriitilisi küsimusi, kas Eesti julgeolek on tõepoolest kindel ja kas valitsus jagab paremate riskide kommunikatsiooni ning millised on evakuatsiooni plaanid.

Käesolev kolmanda küsimuse arutelu keskendus regionaalpoliitikale ning regionaalsete koostööpiirkondade loomise mõttekäigule. Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder esitas kriitilise ettepaneku: asemel kunstlike, ebaloogiliste regionide moodustamist võtta baasiks Eesti administratiivne jaotus ning kohalike omavalitsuste piire, maakonnad ja kohaliku identiteet. Ta rõhutas, et regioone tuleks kujundada mõistliku loogika ja vajaduste alusel, et säilitada ühtlustamata, kuid samas toimivat regionaalne arengu süsteem. Samuti rõhutati, et regionaalpoliitika ei tohi langeda edasi kui midagi eraldi ministeeriumidevahelist, vaid peab olema kogu valitsuse ühine prioriteet ning kaasama kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid ja ülikoole. Teine osa arutelust keskendus sellele, miks regionaalseid lõhesid tuleb vähendada ja kuidas regiooni tasandil koordineerida ettevõtlust, julgeolekut, haridust ja sotsiaalpoliitikat. Minister Piret Hartman selgitas lisaks, et eesmärk ei ole kohalikke struktuure nihutada ega identiteeti kaotada, vaid luua piisavalt kompetentsi ja ressursse suurte küsimuste lahendamiseks regionaalselt ning kasutada pilootprojektide ja rahvusvahelise koostöö (OECD) kogemust.
Teema lõpetuseks rõhutati koostöö olulisust ja vajadust viia arutelu ja otsustused regionaalsetele tasanditele ning vaadata kriitiliselt Kesk-Eesti regiooni koostust, kuid mitte juriidiliselt piirangutena, vaid tehnilise arutelu alustena.

Tänane neljas küsimus käsitleb usuvabadust Eesti Vabariigis ning sellega seotud teemasid: kohaliku õigeusu kiriku suhted Moskva patriarhaadiga ning kas ja kuidas riik plaanib sekkuda usklike ühenduste kanooniliste sidemete küsimuses. Küsimuse esitas Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev peaministrile ning see keskendub siseministri Lauri Läänemetsa tegevusele — eelkõige sellele, kas tema tegevus on iseseisev "soolo" või koordineeritud valitsuspolüüs. Arutus puudutab ka Riigikogu hiljutist seisukohta Moskva patriarhaadi kohta ja kavandatavat seaduseelnõu, mille eesmärk on anda riigile suurem roll juhtude lahendamisel usuliste ühenduste ja välismaa sidemete küsimustes, kui need võivad ohustada avalikku korda või põhiseaduslikku korrast.
Teises vaatuses tuli esile argumentatsioon usuvabadusest kui põhiväärtusest ning mure usuliste ühenduste sõltuvuse ja riigi sekkumise piire kohta. Kõne käigus viidati Pühtitsa kloostri kirjeldusele ning rõhutati, et usuvabadus säilib ning kirikuid ei suleta, kuid samas nähakse ette seaduseelnõu, mis võiks selgitada ja tugevdada riigi võimalusi selliste sidemete kontrolli osas. Kokkuvõttes on eesmärk selgitada, kuidas Eesti tasakaalustab usuvabaduse tagamise, riigi julgeoleku ja demokraatliku õigusruumi kaitse ning millised on valitsuse plaanid selles küsimuses edasises menetluses.

Esimene osa Riigikogu päevakorrast käsitles viienda küsimuse edastust peaministrile Kristen Michalile. Küsimuse esitas Riigikogu liige Rain Epler ning teema oli valitsuse tegevusplaan USA presidendivalimiste tulemuste valguses. Arutelu puudutasid nii põhialuseid kui ka võimalikku mõju Eesti poliitikale: tulevasi suundasid USA poliitikas, kliimaleppe rolli ja energiapoliitikat, sõnavabaduse piiramise küsimusi ning sooidentiteedi ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikat. Peaminister pidas sissejuhatavad vastused ning juhtis tähelepanu vajadusele reaalsele realismile ning edasisele analüüsile valitsuse tasandil.
Teises osas said opositsioonilised ja teised fraktsioonid jagada oma seisukohti ning toodi välja erinevad vaatepunktid energiastandardite, ekspordivõime ja tehnoloogia arendamise edendamise kohta ning selle kohta, kuidas need mõjutavad Eesti majandust ja tarbijate elektrihindu.

Kuues küsimus käsitles omavalitsustele eraldisi ja nendega seotud haridusvaldkonna reforme. Haridusministeerium ja Eesti Haridustöötajate Liit on kokkuleppele jõudnud, et diferentseerimisfondi suurendamise kaudu kaasata õpetajate koormuse reguleerimine ja kvalifikatsioon arvesse võttes luua või taastada õpetajate karjäärimudel. Plaanitakse 2026. aastal suurendada diferentseerimisfondi osakaalust 20%-lt palgafondiga võrreldes 22%-le ning 2027.–2028. aastatel veel tõsta seda 24%-ni. Oluline on, et kutsekoolidele selline fond ei laiene; seetõttu jääb nende õpetajate karjäärimudel ja rahastamine lahendamata ning soovitud muutused tuleb täiendavalt fijekteerida. Samuti tõstatati küsimus, kas valitsus on andnud garantiid, et järgnevatel aastatel on vajalikud summad olemas, ning mille peale omavalitsusjuhid on meedia vahendusel vastusteks öelnud, et garantiid ei ole neile teada ning otsust ei ole langetatud. Eelarveprotsess järgmisel aastal pidi paika panema rahastamise alused ja selle tööd jätkatakse.

Käesoleva seitsmenda päevakorrapunkti keskmes oli julgeolek ning Riigikogu arutles kaks peamist teemat: esiteks tsiviilkaitse kontroll kaitseväe üle ja selle mõju valitsuse ning parlamendi koostööle (sh tsiviilkontrolli mehhanismid ja läbipaistvus), teiseks aga elanikkonna evakueerimise kavandamine ning sellega seotud riikidevahelised suhted. Esimeses osas tõstatati küsimus, kas kaitseväe juhataja Andrus Merilo väljaütlemised kajastavad valitsuse seisukohti või kajastavad pigem abitust arutelud eri institutsioonide tasandil. Teises osas küsiti, kas kriisi korral oleks plaanis elanikkond välja evakueerida ning kas naaberriikidega või laiemalt on juba alustatud läbirääkimised inimeste vastu võtmise osas.

Kaheksas küsimus puudutas energeetikat ja Eesti energiapoliitika jätkusuutlikkust. Aivar Kokk esitas põhjaliku küsimuse, kus ta tõi välja hinnatõusu taustal vajaduse tagada juhitav elektrienergia talvekuudel ning esitas pelletite kasutamise ideed vanade põlevkivikatlate ümber ehitamiseks pelletikatlamiteks. Esitatud arvulised näited ja hinnad illustreerisid, kui suur osa energiaturust moodustab praegu hindade erinevused ja kui palju võiksid võimalikud alternatiivid, nagu pelletid, tuua varustuskindlust ning võimalikku hinnalangust. Lisaks toodi fookusesse energiamajanduse üha kiirenevad arutelud: majanduskabineti roll, elektri börsihinnad ja lõpphindade prognoosid ning vajadus tagada varustuskindlus koos hinnatasemete soodustamisega tulevikus.

See arutelu keskendus Kaitseväe juhataja Andrus Merilo hiljutistele avaldustele sõjalise eskalatsiooni ja lahingutegevuse võimaliku jõudmise kohta Eesti territooriumile NATO ja Venemaa konflikti korral. Riigikogu liige Varro Vooglaid esitas peaminister Kristen Michalile kaks teravat küsimust. Esiteks, kas valitsus on valmis toetama NATO otsest sekkumist Ukraina sõtta, teades, et see tooks Merilo sõnul paratamatult sõjategevuse Eestisse. Teiseks, miks pole valitsus rakendanud diplomaatilisi meetmeid sõja kiireks lõpetamiseks, vaid on tegutsenud eskalatsiooni vaimus. Peaminister Michal vastas, et Eesti rakendab kõiki diplomaatilisi meetmeid Ukraina võidule aitamiseks, rõhutades, et see on Eesti eksistentsiaalsetes huvides, kuna Venemaa on oht. Ta toetas relvakasutuspiirangute kaotamist Ukrainalt ning Ukraina liitumist NATO ja EL-iga. Michal vältis otsest vastust eskalatsiooni küsimusele, öeldes, et teeb kõik sõja Eestisse jõudmise vältimiseks. Nii Vooglaid kui ka Martin Helme kritiseerisid peaministrit vasturääkivuse eest, väites, et tema toetatud poliitikad (NATO laienemine, piirangute kaotamine) ongi need, mis kutsuvad esile konflikti leviku. Helme nimetas seda poliitilist seisukohta oksüümoroniks. Michal lükkas selle kriitika tagasi, nimetades seda "kapitulantlikuks hoiakuks" ja kinnitas, et Eesti riigi positsioon on väärtuspõhine. Lõpetuseks kinnitas Michal, et jääb sõja korral Eestisse reservohvitserina.