Täiskogu istungid

Praegune päevakord keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile“ eelnõu 492 menetlusele. Eelnõu esitati eesmärgiga vähendada toiduainete käibemaksu 22%-lt 5%-le ning seeläbi leevendada tarbijate kulu ja parandada ostujõudu eriti madalama sissetulekuga inimestel ning pensionäridel. Ettekandjaks oli fraktsiooni esindaja Andrei Korobeiniku (Kesk) rollis, ning arutelu hõlmas ka riigi katteallikaid, sealhulgas pangamaksu ning riigisektori efektiivsuse suurendamist. Arutelus tõstatati erinevad vaatenurgad: kas ja kuidas eraldada riigieelarvest vahendid, millist mõju avaldaks eelnõu eelarvele ning kuidas tagada, et allahindlus jõuaks tarbijani, mitte ainult kaubandusele. Espressiivselt kõlasid kahtlused ning alternatiivsed lahendused, sealhulgas koalitsiooni ja teiste erakondade erinevad seisukohad toidukaupade hinnadest ja sissetulekute tasakaalustamisest.

Esimese päevakorrapunkti lõpuks sai selgeks, et ehkki eelnõu oli selgelt keskfraktsiooni initsiatiiv, ei jõudnud see täiskogu jaoks koalitsiooni või opositsiooniga konsensusele ning hääletustulemus näitas, et eelnõu on tagasi lükatud. Samuti märgiti, et päevakorrapunkti jätkamine teises osas on tänases olukorras raskendatud, kuna põhiseaduskomisjoni ettekandja oli haige ning aseesimees puudus. Selline mitmesuguste tegurite koosmõju näitas, et parlament on sattunud ajutisse ummikusse ning vajab edasisi otsuseid ja korraldust vasak-õige koalitsioonis. Järgnes arutelu võimalike katteallikate ja järgmiste sammude kohta, sealhulgas võimalus panna päevakava kolmandale või järgmisel nädalal kolmandale päevakorrale ning kaaluda eelnõu edasist menetlust.

Päevakorrapunkt käsitles Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 460 – Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Rail Balticu projekti seonduvate asjaolude uurimiseks. Esialgne kõneleja esitas ettepaneku moodustada sõltumatu uurimiskomisjon, mille eesmärgiks oleks selgitada Rail Balticu kulusid, vastutust, rahastust ning projekti edasist suunda kolmes Balti riigis. Debatt keskendus ka Riigikontrolli hiljutisele raportile, mille tulemused ja järeldused tõstatasid küsimusi projekti teostatavuse ning raha planeerimise üle. \n\nTeine osa arutelust puudutas identsust: miks Läti on juba moodustanud uurimiskomisjoni ja kuidas Eesti võiks võtta eeskuju ning saavutada ühiselt parema aruandlikkuse ja läbipaistvuse. Osa parlamendiliikmeid rõhutasid vajadust arutada ja kontrollida suure investeeringu mõju nii majanduslikul kui julgeolekuks olulisel tasandil, ning pidasid oluline olla ühine, Riigikogu-ülene lahendus.

See istung keskendus Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 488 esimesel lugemisel. Eelnõu eesmärk on mootorsõidukimaksu ( automaksu ) kehtestamise lõpetamine või selle kehtetuks tunnistamine, millega koalitsioon ja eelnõu esitaja vaidlustasid praeguse maksusüsteemi majandusliku ja regionaalse mõju ning püüdsid näidata, et riigi eelarve ja keskkonnaeesmärgid on võimalik saavutada ka maksumuudatustest loobumisel ning alternatiivsete lahenduste abil. Samas tõstatati küsimused tervikki või konteksti osas: kuidas mõjutab selline muutus inflatsiooni, majanduskasvu ning inimeste ja perede toimetulekut järgmisel aastal, ning milline on regionaalne mõju maapiirkondade elanikutele, koolidele ning avalike teenuste kättesaadavusele.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 kolmandat lugemist. Eelnõu eesmärk oli lahendada Riigikontrolli poolt tuvastatud õiguslik vastuolu tervishoiuvarude korralduses, kus varude haldamine oli delegeeritud Tartu Ülikooli Kliinikumile ilma nõuetekohase hulgimüügiloata. Madis Timpson (Reformierakond) kiitis eelnõu, rõhutades, et see parandab ravimivarustuskindlust, hajutab varusid (TÜK ja PERH vahel, julgeolekukaalutlustel) ning optimeerib kulusid, lubades haiglatel aeguma hakkavaid ravimeid ravitöös roteerida. Ta soovitas eelnõu poolt hääletada. Riina Solman (Isamaa) esitas kriitilise seisukoha, hoiatades, et uus süsteem on riigile ja haiglatele kulukam, luues dubleeriva varude haldamise süsteemi. Ta juhtis tähelepanu, et haiglatele antav õigus varusid müüa ilma hulgimüüja kohustusteta moonutab ravimiturgu ja tekitab ebaseaduslikku konkurentsi, süüdistades riiki "hiilivas riigistamises". Pärast läbirääkimiste lõpetamist viidi läbi eelnõu lõpphääletus.

Päevakorras oli kolmanda lugemise all Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 448, mille peamine eesmärk oli anda vastav pädevus Ravimiametile. Pärast päevakorrapunkti tutvustamist avati läbirääkimised, mis aga koheselt suleti, kuna kõnesoove ei esitatud. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku viia läbi eelnõu 448 lõpphääletus. Lõpphääletusel toetas eelnõu vastuvõtmist 65 Riigikogu liiget, vastu oli 0 ning erapooletuks jäi 1 liige. Seega võeti eelnõu 448 seadusena vastu.

Riigikogu arutab kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 467 teist lugemist. Eelnõu eesmärk on piirata eraisikute võimalust kinnistusraamatus otsida teise inimese kinnistut lihtsalt tema nime ja isikukoodi põhjal, mis puudutab nii julgeoleku- kui privaatsusküsimusi. Esimesel lugemisel tulid esile murekohad ning osapooled esitasid muudatusettepanekuid; õiguskomisjon töösse kaasas Eesti Pangaliidu, Kohtutäiturite ja PankrotihalduriteKoda, Eesti Erametsaliidu ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna esindajad ning Justiitsministeerium. Teiseks lugemiseks toodi lauale kaks muudatusettepanekut ning muudetud tasumäär, millele järgnes põhjalik arutelu ja konsensuslik otsus liikmete ettevõetavate muudatuste suunas. Teises osas anti teada, et lõpphääletus eelnõu kohta plaanitakse 13. novembril saali ette saata ning muudatusettepanekud võeti arvesse juhtivkomisjoni poolt. Tegevuse käigus rõhutati, et lisaks kinnistusraamatu andmete piiratud ligipääsule on säilitatud piiratud juurdepääs loetelust nendel isikutel, kellel on eraldi õigustatud huvi.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 462 teise lugemise. Eelnõu eesmärk on üle võtta Euroopa Liidu nõukogu direktiivid, mis vähendavad väikeettevõtjate halduskoormust ning muudavad käibemaksu tekkimise ja täitmise reegleid erinevates liikmesriikides tegutsemisel. Samuti täpsustatakse, et uutel ehitistel käsitletakse maksustamist ning vähem kui aasta kasutusel olnud ehitise esmane võõrandamine on maksustatav. Esimeses lugemises toimunud arutelu lõppes 24. septembril ning muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 8. oktoobril; muudatusettepanekuid ei laekunud ning huvigruppidelt arvamusi ei saanud. Rahandusministeeriumi arvamus sisaldas kahte ettepanekut ning komisjoni esimees Annely Akkermann rõhutas, et ettepanekud tuleb läbi vaadata koostöös Rahandusministeeriumiga. Eelnõu kaks ettepanekut puudutavad olulisi muudatusi: 1) jäetakse välja käibemaksuseaduse § 191 kavandatud lõige 12, mis lubas maksuhalduril lõpetada erikorra rakendamine isiku kohta, kui ta ei ole esitanud õigeaegselt teavet, ning 2) hakatakse jõustama mõningaid muudatusi 2027. aasta asemel 2026. aastal ning liidetakse kahe eraldiseisva deklaratsiooni sissevõtmus ühte deklaratsiooni. Muudatused tulenevad tehnilistest arendusvajadustest ning tarkvaraliste täienduste vajadusest. Nagu ettekandja ja juhtivkomisjon kinnitas, toetasid komisjoni pooled mõlemat ettepanekut konsensuslikult. Lõpuks otsustati viia eelnõu täiskogu päevakorda 7. novembril, 6. novembri juhatuse otsusega määrata päevakord ja eelnõu lõpphääletus kavandati 13. novembril 2024.

Kuuenda päevakorrapunktina arutati Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 464 teist lugemist. Rahanduskomisjoni liige Priit Lomp andis ettekandjana ülevaate eelnõu menetlemisest juhtivkomisjonis. Selgus, et tähtajaks muudatusettepanekuid ei laekunud, kuid kaasamisprotsessi käigus esitas Pangaliit arvamuse, mis puudutas pensioni investeerimiskontol (PIK) asuvat võõrandamiskõlbmatut finantsvara. Rahandusministeerium esitas sellest lähtuvalt ühe muudatusettepaneku, mille sõnastus sobis ka Pangaliidule. Eelnõu keskendus teisest pensionisambast lahkumise tingimustele, rõhutades, et lahkumisel tuleb kõik investeeringud ise realiseerida, välja arvatud erandjuhud, näiteks kui finantsvara emitent on pankrotis. Juhtivkomisjon vaatas läbi esitatud muudatusettepaneku, otsustas seda täielikult arvestada ning tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada.

Esitletakse Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 434 teiseks lugemiseks. Eelnõu eesmärk on nähtavalt ajakohastada ja muuta paindlikumaks investeerimiskontode maksustamist ning laiendada finantsvara loetelu investeerimiskontodes, sealhulgas pandikirjad, reguleeritud ühisrahastus ja reguleeritud krüptovara. Samal ajal säilib põhimõte, et riskantsemad varad (ühisrahastus, krüptovara) ei muutu pensioniraha investeeringuteks. Lisaks lahendatakse praktikas ilmnenud kitsaskohti: tulumaksuvabastuse laiendamine mittevaraliste kahjude puhul ning residendi/mitteresidenti erarahastuse koheldamise viimist ühtsemaks investeerimisriskiga elukindlustuslepingute kontekstis.

Komisjoni menetlus on toimunud neljal istungil koos 12 muudatusettepanekuga, peamiselt huvigruppidelt ja rahandusministeeriumilt. Põhiosal on esile tõstetud muudatusettepanekud nr 6, nr 9, nr 10 ja nr 11. Eelnõu teisele lugemisele järgneb kolmanda lugemise ettevalmistus ning lõpphääletus planeeritud 13. novembril. Lisaks kavatsetakse täiendava arvamuste kogumise järel endiselt arutada riskide ja maksukäsituste teostatavuse üle enne lõplikku hääletust.

Kaheksanda päevakorrapunkti raames arutleti riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamise eelnõu 503 esimese lugemise üle. Riigikogu kõnetooli esitas ette Riigikogu rahandusminister Jürgen Ligi, kes andis põhjaliku ülevaate riigi majandustulemustest ja finantspositsioonist. Ta tõi välja, et 2023. aasta majanduslik pöördekus ei realiseerunud ning Eesti on olnud Venemaa agressioonisõja tõttu märksa suuremas pöörises mõjutatud kui enamik teisi Euroopa Liidu riike (välja arvatud Ukraina). Seis oli keeruline, kuid tervikuna pidas majandus raskustes viibides siiski vastu. Valitsussektori puudujääk kasvas 1,09 miljardi euroni (2,8% SKP-st), millele aitasid osaliselt mittemaksuliste tulude enamlaekumine ning riigieelarvest antavate toetuste ja investeeringute prognoositud taseme alitus. Varad kasvasid 5,7% ning kohustused 11,9%. 2023. aasta lõpus oli valitsussektori konsolideeritud vara 24,37 miljardit eurot ning kohustuste maht 15,58 miljardit eurot. Kulud kasvasid 7,6% ning tulud 14,73 miljardi euro piires. Konsolideeritud kulud ilma investeeringuteta moodustasid 15,13 miljardit eurot. Eestis kogutud negatiivne tulemus (–0,954 miljardit) ja rahavoogude puudujääk (–2,235 miljardit eurot) piiravad stabiliseerimisreservi suurendamise võimalust. Riigikontrolli audit kinnitas, et koondaruande raamatupidamise kajastus ja majandustulemused kajastuvad õiglaselt ning üldises plaanis vastavad nii riigieelarve seadusele kui ka muudatustele. Täiendavaid märkusi toodi seoses kaitseotstarbelise varustuse eelarve kajastusega, mille osas võetakse arvesse, kui suur osa kuludest peaks 2023 ja kui 2024. aastal riigi eelarves kajastuma. Lõpuks väljendas kõnetool selge lõpetamismärgi ning tänas kuulajaid.

Esitatud päevakorrapunkt käsitleb riigivarade kasutamist ja säilitamist 2023–2024. aastal ning viitab viiele tegevuspõhise riigieelarve reformi perioodile, selle tulemuste hindamisele ja edasiste otsuste vajadusele. Riigikontrolli kõnelejana esindas Janar Holm, kelle ettekandes toodi välja peamised probleemid eelarve läbipaistvuses, raha kasutamise otstarbekuses ja seoste puudumises tulemusmõõdikute ning kuludeseaduste vahel. Räägiti sellest, kuidas rahaline ressurs jaotub ning kuhu lõpptulemusena jõuab rahva jaoks oluline avalik hüve.
Teisel poolaastal puudutati kriitiliselt riigieelarve koostamise praktikat: seletuskirja vastuolulised andmed, eelarve ja seletuskirja sisu lõikumised, ning ministeeriumide sisulise tulemuste sidumise püüdluste vähene edukus. Rõhutati vajadust käsitleda eelarvet sisuliselt (sisuline eesmärk ja kasutus), mitte vormiliste märksõnade ja glasuuriga. Võeti esile Soome kogemus kui võimalust korrastada detailid ja suurendada arusaadavust ning rõhutati, et läbipaistvus on vajalik, kuid seda ei tohi peita või kulutada kellelegi vormiliste loojutlustega. Lõpuks tõdeti, et riik vajab selgemaid otsuseid ning kriitilist küsimuste esitamise kultuuri, et raha kasutamine oleks mõtestatud ning avalikkus näeks selgelt, mida ja miks tehakse.

Esitluse põhipunkt puudutab Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 477, mille eesmärk on kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. Eelnõu kohaselt on Eesti jätkuvalt osalenud Iraagi põhjaosas Erbilis, koordineerituna USA juhtimisel, ja järgmise aasta jaoks on taotluslikult kavandatud osalemine kuni maksimaalselt 110 kaitseväelasega. Ministri esitluse aluseks on vajadus tagada Eesti julgeolek 360-kraadise rahvusvahelise koostöö kaudu ning osalemine rahvusvahelises võitluses terrorismi vastu. Samas tõsteti esile, et operatsioonide geograafia ja õiguslikke küsimusi tuleb käsitleda rangelt riikide suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguse kontekstis, sh Iraagi valitsuse ning võimalikku Süüria piiride ja sealse volituse küsimust. Ajaridade lisas vajalikku täpsustust: järgmise aasta osalus võib toimuda vähendatud kompaniina (u 84–85 kaitseväelast), ning 2026. aasta kohta ei ole plaani operatsiooni jätkata, kui USA administratsioonis tehtud otsused jäävad selliseks. Lisaks rõhutati NATO ja liitlasvahekordade tugevdamist ning toimunud väliskomisjonide ühisistungite tagasisidet.

Esimene selgitus: 11. päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 478 esimese lugemise küsimust, mis puudutab Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) missioonil Irakis. Ettekandjaks oli kaitseminister Hanno Pevkur, kes kirjeldas missiooni olemust, Eesti panust ja selle majanduslikke aspekte (kulu umbes 100 000 eurot aastas). Oluline oli ka see, et Eesti plaanib esitada mandaadi kolmele ohvitserile, kuid üheksal soovi korral viiakse siiski läbi piiratud töö üksikohvitseriga. Lisaks arutati, kuidas tulevikus võiks jätk olla seotud Iraagi ja laiemate rangemate julgeolekualaste küsimustega.

Teises peatükis toimusid küsimused ja arutelud, milles keskmes oli rahvusvaheline õigus ja selle koostoime Eesti osalemisega USA–Süüria kontekstis. Komisjoni esindaja ja eelnõu jaoks tehtud jõupingutused olid suunatud eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 6. novembri istungi päevakorda kandmisele ning eelnõu esimene lugemine lõppethe. Samuti määrati komisjoni esindajaks riigikaitsekomisjonil Riigikogu juhatusele selle eelnõu esindamine ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 20. novembril kell 10.

12. päevakorrapunktiks oli Riigikogu esimene lugemine valitsuse eelnõust 479 OE – kaitseväe kasutamise erandmandaadi kohta rahvusvahelistel operatsioonidel. Ettekandjaks oli kaitseminister Hanno Pevkur. Arutelu keskmes oli, kui piiratud ja kiireloomulisel moel võib valida ning täita ülesandeid NATO- või ÜRO juhtimisel toimuvatel operatsioonidel, ning millisel määral peab Riigikogu oma õigusi näitama ja informeerima võrreldes valitsusele antud mandaadiga. Seoses varasemate kogemustega (2020, 2021, 2024) rõhutati, et erandmandaadid on olnud harvad ning nende kasutamine on kontrolli all ning et parlament on alati teavitatud läbi riigkaitsekomisjoni. Arutlus tõi esile põhiseaduslikke piiranguid (§ 128 lõige 1), mille kohaselt Riigikogu otsustab kaitseväe kasutamise välismissioonidel ning et erandmandaadi rakendamine peab toimuma koostoimes parlamentaarse järelevalvega. Lõpuks teavitas juhatus, et esimene lugemine lõpetatakse ning järgmine samm on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 20. novembril kell 10.

Täna arutatakse Riigikogu päevakorrapunkti, mille aluseks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 480 “Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalise abistamise missioonil Mosambiigis”. See on esimene lugemine ja ettekandjaks on kaitseminister Hanno Pevkur. Eelnõu käsitleb Eesti osalemist ja kohustusi Euroopa Liidu veetavas mosambiiklaste väljaõppemissioonis, kus on osalejaid kümme Euroopa Liidu riiki ning ametikohti kokku 100. Eesti panus hõlmab üht õigusnõunikku, ning juhtriik on Portugal, mis samal ajal panustab Balti õhuturbesse. Missiooni kulud järgmiseks aastaks on planeeritud umbes 35 000 eurot ja katakse Kaitseministeeriumi eelarvest. Põhieesmärk on pikas plaanis vähendada terrorismi levikut ning arendada Mosambiigi relvajõudude võimeid nii, et nad suudaksid tulevikus결 võidelda terrorismi vastu.

14. päevakorrapunkt käsitleb Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 481 esimese lugemise rakendamist. Eelnõu eesmärk on pikendada kaitseväe kasutamise tähtajat Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalises operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini. Ettekandjaks on kaitseminister Hanno Pevkur. Operatsioon on suunatud salakaubanduse ja inimkaubanduse võrgustike lõhkumisele Liibüa idarannikul asuvatel geograafilistel piirkondadel ning selle õiguslik alus tuleneb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2292; 23 Euroopa Liidu liikmesriiki ja peakontor Roomas. Eesti annab operatsioonile ühe staabiohvitseri ning operatsiooni planeeritud aastane kulu on umbes 28 000 eurot. Lisaks käsitletakse eelmise aasta kogemusi ning plaani jätkata Eesti panustamist ka järgmisel aastal. Nähtaval on mõte vähendada Eesti kaitseväelaste arvu 6-lt 3-le ning operatsiooni eesmärkideks on relvaembargo Liibüale, illegaalse nafta eksporti tõkestamine, piirivalve ja mereväe väljaõpe ning inimkaubanduse tõkestamine koos mereväe, õhu- ja satelliidivõimekusega. Riigikaitsekomisjon korraldas 14. oktoobri istungil arutelu Kaitseväe peastaabis ning 22. oktoobril toimus ühine väljasõiduistung. Konsensuslikult otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 20. novembril kell 10.00.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 482 esimest lugemist, mis puudutab Kaitseväe kasutamist Euroopa Liidu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR ASPIDES. Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et operatsioon on vajalik Punase mere piirkonnas meresõiduvabaduse tagamiseks, kuna Huthi mässuliste rünnakud on julgeolekuolukorda oluliselt pingestanud. Minister rõhutas, et tegemist on parlamendi tavapärase mandaadi küsimisega pärast erandmandaadi kasutamist. EUNAVFOR ASPIDES on Kreeka juhitav operatsioon, milles osaleb kokku 21 EL-i liikmesriiki, ning Eesti plaanib panustada ühe kaitseväelasega, kuigi mandaati küsitakse kuni kolmele. Operatsiooni eelarve on käesolevaks aastaks ligikaudu 71 000 eurot.

Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu tutvustas komisjoni arutelu tulemusi, märkides, et operatsioon algas 2024. aasta veebruaris ja selle eesmärk on saavutada mereline kohalolek ja olukorrateadlikkus Bab el Mandebi ja Hormuzi väina piirkonnas. Ta rõhutas, et operatsioon on rangelt kaitsva iseloomuga – sõjalisi lööke maismaa sihtmärkide pihta ei korraldata. Komisjon tegi konsensusliku ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja Riigikogu kiitis ettepaneku heaks.

Tänane päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 483 „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“. See on esimene lugemine, mis tõi Riigikogu ette kaitseministri Hanno Pevkuri ettekande. Eelnõu laiem sisu puudutab Eesti valmisolekut ja osalust Rahvusvahelises Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force, JEF) koostöö raames ning Eesti panust selle koalitsiooni reageerimis- ja toimimisvõimesse. Riigikaitsekomisjon ning väliskomisjon tegid koostööd ning toimusid erakorralised arutelud riigikaitsekomisjonis ja Kaitseväe peastaabis.

Päevakorrapunktiks oli Riigikogu otsuse eelnõu 484 esimene lugemine, mis käsitles Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamist Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Liibanonis. Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas eelnõu, märkides, et UNIFIL (United Nations Interim Force in Lebanon) on ulatuslik operatsioon, milles osaleb 48 riiki ligi 10 000 isikuga. Eesti panustab operatsiooni ühe ohvitseriga, olles üks väiksemaid panustajaid. Minister kinnitas, et vaatamata praegusele pingelisele olukorrale Lõuna-Liibanonis, soovitasid nii Välisluureamet kui ka Välisministeerium panustamist jätkata, rõhutades vajadust olla kohal koos liitlastega. Ühe isiku aastane missioonikulu on ligikaudu 38 000 eurot.

Anti Poolamets esitas küsimuse ÜRO personali ohutuse ja rahvusvahelise õiguse rikkumise kohta, viidates intsidentidele, kus rahuvalvajaid tulistati. Minister Pevkur kinnitas, et intsident oli kahetsusväärne, kuid tuginedes värsketele julgeolekuhinnangutele, peab Eesti oma panust jätkama. Riigikaitsekomisjoni poolt tutvustas eelnõu komisjoni liige Meelis Kiili, kes andis ülevaate UNIFIL-i ajaloost (loodud 1978) ja Eesti varasemast osalusest (1996–1997). Ta selgitas, et Eesti jätkaks osalemist kuni kolme tegevväelasega ning et senised rünnakud ÜRO personali vastu on pigem seotud Iisraeli ja Hezbollah' tulevahetustega, mitte tahtliku ründamisega. Riigikaitsekomisjon tegi konsensusliku ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Täna käsitleti Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 485 "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus" esimesel lugemisel. Esindajana esitati eelnõu Riigikogu ees kaitseminister Hanno Pevkur, kelle ettekanne selgitas eelnõu eesmärgi ja operatsioonide võimalikke raamistikku NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonides.

Arutelu keskendus täpsustustele akronüümide ja osalejate rollide osas ning selgitas ARF-i ( Allied Reaction Force) ja SNF-i ( Standing Naval Forces) rolli. Täpsustati, et ARF-i koosseisu kuuluvad Eestis 76 kaitseväelast ja mereväe miinitõrjelaev, ning et JEF (Joint Expeditionary Force) kontekstis on oluline eristada erinevaid nõuete ja valmisoleku tasemeid. Eelnõu koostoimingus osalesid Riigikaitsekomisjon ja teised huvipooled ning komisjonile esitatakse konsensuslik ettepanek esimese lugemise lõpetamiseks ning määratud on tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks (20. november kell 10), mis märgib koostöö jätkamist ja edasist arutelu järgmisel istungil.

Eesti Vabariigi Riigikogu arutab täna Kaitseväe kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahuvalveoperatsioonil UNTSO pikendamise eelnõu 486. Ettekandjaks on kaitseminister Hanno Pevkur. Põhiteemaks on rahvusvaheliste sõjaliste missioonide käsitlemine ning Eesti osaluse jätkamine ÜRO jalajäljel. Joonealuseks fookuseks on Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias toimuv rahuvalve, milleks Eesti on andnud piiratud arvu kaitseväelasi ning mis maksab riigile aastas ligikaudu 55 000 eurot.

Menetluse seisukohast rõhutatakse, et arutelu toimub vastavalt komisjonide koostööle ning ÜRO mandaadi raames on oluline tagada nendest rahvusvahelistest kokkulepetest kinnipidamine. Eelnõu näeb ette pikendada soovitud tähtaega kuni 2025. aasta lõpuni ning vähendada kaitseväelaste arvu kuni kolmele. Olulised menetlusotsused hõlmavad esimest lugemist, ootavat tähtaega muudatusettepanekutele ning nimetuste määramist Riigikogu juhatusele.

Esimene päevakorrapunkt käsitles kohalike omavalitsuste valimiste puhul õigustuse laiendamist või piiranguid ning sellega seotud poliitilist retoorikat, sealhulgas mittelojaalsete ja halli passi omanike rolli. Debatt keskendus küsimusele, kas kohalikel valimistel võiksid hääleõiguse omada lisaks Eesti kodanikele veel EL-i kodanikud või teised erandid, ning kuidas see sobitub ajaloolise taustaga, kus OSCE rahvusvähemuste komissar Max van der Stoel surus läbi ideed kohalike valimiste laiemast õigusest. EKRE esitasid korduvalt ettepanekuid valimisõiguse piiramiseks ning valimisõiguse laiendamise vastu ei tagantjärele hääletatud, kuid tänaseks on koalitsioon väljendanud valmisolekut koostöös opositsiooniga otsustada põhiseaduse muutmise kiireloomulise menetluse kaudu, et saavutada ühisosa.

Energeetika ja sõidukite maksustamine: Riigikogu käsitles kliimaministri Yoko Alenderi juhtimisel energeetika ja sõidukite maksustamise teemad. Esmane arutelu keskendus suurel määral energiajulgeolekule, kättesaadavusele ja taskukohasusele ning sellele, kas Eesti energiavaldkonnas on olemas konkreetne, finantsilise investeeringukavaga plaan. Lauri Laats tõstatas märkimisväärse muret: puudub selge ja täielik tegevus- ning arengukava ning meedias esitatud lubadused ei pruugi peegeldada kõigi vajaduste rahuldamist. Ta märkis ka vajalikkust konkreetse investeeringute kavaga ning riigi ja erasektori koostööga. Tõstatati ka energiatarbimise ja võrgulootuste küsimused – sealhulgas 2030. ja 2040. aasta eesmärkide piires, ning olukord, kus elektri hind on kõrge ning kodumaised elektrikatkestused on reaalne väljakutse.

Teine osa teemast käsitles energeetika arendus- ja kaitsevajadust ning ENMAKi (energiamajanduse arengukava) tööd: uus versioon ühendatakse järgmisel nädalal avalikkusele esitatava strateegilise mõju hindamise aruannega ning seejärel jõuab eelnõu kooskõlastusringidele ja Riigikogu liikmeteni. Olulised põhimõtted on energiajulgeolek, energia kättesaadavus, taskukohasus ning keskkonnasõbralikkus. Mikrokalipriidina tõsteti esile mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise eeliseid, elektrivõrgu toimepidevuse suurendamist ning investeeringuid infrastruktuuri üle kogu ühiskonna, sealhulgas Elektrilevi arenduste; plaanide koostamisel on kaasatud 40–50 ministeeriumi esindajat, et juba lähiajal näha, milline on tulevik energiasüsteemis.

Riigikogu liige Riina Solman (Isamaa) esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise valimisõiguse teemal, keskendudes agressorriikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute hääleõiguse piiramisele kohalikel valimistel. Solman tunnustas peaministrit teema riiklikul tasandil käsile võtmise eest, kuid küsis otse, kas Michal on sattunud Sotsiaaldemokraatide pantvangi, kuna koalitsiooni kompromissettepanek näeb ette määratlemata kodakondsusega isikute hääleõiguse säilitamist.

Peaminister Michal rõhutas, et agressorriikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmine on julgeoleku kaalutlustel primaarne eesmärk ning selle saavutamiseks on vajalik laiapõhjaline kompromiss Riigikogus. Ta möönis, et tema isiklik eelistus oleks valimisõiguse piiramine ka kodakondsuseta isikute puhul, kuid kutsus opositsiooni üles toetama kiireloomulist põhiseaduse muutmise protsessi, et vältida poliitilisi mänge.

Debatti sekkus Mart Helme (EKRE), kes süüdistas Michalit avalikkust eksitavate mõistetega opereerimises ja väitis, et valimisõiguse äravõtmine ainult Vene kodanikelt on diskrimineeriv, kuna paljudel hallipassimeestel on topeltkodakondsus. Helme lõpetas oma sõnavõtu provokatiivse õnnitlusega Donald Trumpi võidu puhul ja süüdistas Michalit Kremli retoorika kasutamises. Debatt lõppes Mart Helme protseduurilise märkusega, milles ta süüdistas peaministrit funktsionaalse lugemis- ja kuulamisoskuse puudumises seoses Martin Helme varasemate väljaütlemiste väärtõlgendamisega.

Neljas küsimus käsitles Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli sulgemist ning selle mõju haridusvõrgule. Arutelu keskendus kooli jätkusuutlikkusele regionaalses kontekstis: kas jätkata kooli pidamist või leida alternatiivseid lahendusi, mis tagaksid hariduse kättesaadavuse ning kvaliteedi kogu Rapla maakonnas ja lähemas ümbruses. Õigusliku ja rahastusliku tausta kõrval pöörati tähelepanu ka regionaliseerimise ja uute töötajate tugisüsteemide ning HEV-õppurite vajaduste lahendamisele. Debatidus osalesid peamiselt opositsioonist esindajad, kellele keskne küsimus oli, kas kooli sulgemine ei tekita piirkonnas haridusliku ja sotsiaalseid kadu ning kas regionaalse koostöö ja planeerimise raamistik on piisav ja õige lahendus. Minister andis seejärel oma selgituse põhjendustega ning rõhutas, et otsus põhineb finantsilisel jätkusuutlikkusel, ehituslike probleemide ja õppurite kaasamise vajadustel ning võimalusel loobutakse kooli tegevusest, et suunata õpilased teistele koolidele.

Esitatud päevakorral RMK kestvuslepingute arutelu Riigikogu kontekstis tõi esile murekohad seoses lepingute läbipaistvuse, hinna kujunemise mehhanismide ja ministeeriumi rolliga. Riigikontrolli aruanded näitasid, et RMK on müünud puidul töötlemata või vähem läbipaistvas menetluses ning hinnakujundus võis jääda kuni 30% keskmisest madalamaks, mis tekitas küsimusi laiemate avalikkus- ja riigi huvide kaitse kohta. Arutelusid ajendas ka see, et kinniste uste taga kokkulepitud lepingute tingimused ning väheneadiline osalus tekitasid kahtlusi sõltumatuse ja järelevalve kohta ning tekitasid küsimusi ministeeriumi teadlikkusest ja kontrolli ulatusest RMK tegevuste üle.

Minister Yoko Alender vastas, et vajalik on selge ja üheselt mõistetav lähenemine riigivarade müügile ning kaalutakse tugevdatud korra loomist, et puidu kohapealne väärindamine ning müügivaldkonna regulatsioonid oleksid selgelt kajastatud õigusaktides. Ta nentis, et käimasolev RMK protsess on dokumenteeritud ja läbivaatatud, ning toodi välja plaanid: avalikustada kestvuslepingute sisu, kaaluda väline audit ja riigiabi analüüs, ning vajadusel pöörduda Euroopa Komisjoni poole, kui riigiabi tuvastatakse. Lisaks arutati loodusväärtuste ja metsanduse tasakaalu ning taastuvenergia arengu kiirendamist riigi maaressurside kasutamisel, sealhulgas REPowerEU raamistikust tulenevat potentsiaali ja kohalike omavalitsuste planeeringute rolli.

Kuues küsimus Riigikogus puudutas julgeolekut ning sellele järgnenud arutelu keskendus, kuidas lahendada agressorriikide või nende kodanike valimisõiguse küsimus ning milliseid samme tuleb võtta koalitsiooni ja opositsiooni koostöös. Arutelus tunnistati vajadust koostada ja lõpuks võib-olla muuta põhiseadust, et tagada riigi julgeolek ja kodakondsuse ning valimisõiguse alused olukorras, kus välisriikide mõjutused ja ohtudest tulenevad riskid on kasvanud. Opositsioonile ja koalitsioonile mõeldud ettepanekud ning laiapõhjaline dialoog olid esindatud ning mõttena rõhutati, et tekste tuleb töö käigus ühendada ja arutleda erinevate aspektide üle. Samuti käsitleti energiajulgeolekut ja meretuuleparkkide arenduste seoseid radarite ja riigikaitsega, kiites samas vajadust välisühenduste ja energeetika varustuskindluse järele ning koostööd liitlasriikidega.

Riigikogu seitsmenda küsimuse käsitlus keskendus fosforiidiuuringutele ja laienes seejärel rohepöörde poliitikale. Riigikogu liige Evelin Poolamets küsis peaminister Kristen Michalilt Aru-Lõuna karjääris toimuvate fosforiidiuuringute kohta, soovides teada, milline on järgmine etapp, miks proove saadetakse välismaale ja kas Eesti on ise piisavalt võimekas uuringuid läbi viima. Peaminister Michal kinnitas, et uuringuid juhib Eesti Geoloogiateenistus (EGT), mis on riiklik teenistus ja tegutseb ainult Eesti huvides. Ta rõhutas, et EGT ülesanne on saada maavarade varudest ülevaade 2025. aasta lõpuks ning alles pärast seda, avaliku ja parlamendi debati tulemusena, tehakse edasised otsused. Michal lükkas ümber kuulujutud, et välisfirmad kontrollivad varusid, märkides, et kuigi EGT võib tellida analüüse väljastpoolt, on kogu tegevus riikliku teenistuse kontrolli all.

Lisaküsimuses laiendas Rain Epler teemat rohepöördele, viidates USA presidendivalimiste tulemusele ja kandes Trumpi nokkmütsi. Epler küsis, kui kiiresti hakkab peaminister revideerima oma rohepöörde poliitikat, et keskenduda stabiilsetele, ilmastikust sõltumatutele energiaallikatele. Peaminister Michal vastas, et innovatiivseid tulevikutehnoloogiaid ja ilmastikukindlaid lahendusi ei tohiks vastandada ning majanduslik edu peitub uutes lahendustes ja innovatsioonis, mitte minevikus. Istungi juhataja tegi Eplerile märkuse parlamendi hea tava kohta seoses peakatte kandmisega saalis.

Kava kaheksas punkt käsitles õpetajate puudust haridusasutustes ja kutsehariduse tulevikku Hiiumaa Ametikooli näitel. Arupärija Vladimir Arhipov esitas küsimuse õpetajate tööjõupuudusest ning üleminekust eestikeelsele õppele ning kuidas see mõjutab koolide ja omavalitsuste värbamist ning kvalifitseeritud õpetajate leidmist. Samuti toodi päevakorras Hiiumaa Ametikooli tegevus – hoone tulevik, reorganiseerimise vajadus ning kuidas kutseharidus ja gümnaasiumiharidus Hiiumaal edasi arendatakse. Esinevaks ministriks oli haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, kelle vastused hõlmasid nii üldist õpetajahariduse olukorda kui ka regionaalseid küsimusi ning konkreetseid plaane Hiiumaa kutsehariduse valdkonnas.

Riigikogu arutles tänases infotunnis maakoolide sulgemise teema üle, keskendudes eriti Hiiumaa Ametikooli rolli ja väikekoolide jätkusuutlikkuse suurendamist. Arutuse käigus toodi esile, et kutse- ja põhihariduse süsteemi toimimise tagamiseks tuleb hoida tugevalt prioriteetsena õpetajate palgapõhjust ning koondada ressursse sinna, kus need kõige enam õpilaste õppimist ja kooli tööd toetavad. Samuti käsitleti regionaalseid eripärasid – saarte ja Setomaa koolide erivajadusi ning võimalusi nende kultuurilise ja hariduselise mõjuri säilitamiseks. Minister rõhutas, et tegemist ei ole pelgalt eelarvekahjumiga, vaid eelarvehügieeniga – ülejäägid kärbitakse ja ressursse suunatakse esmalt õpetajatele ja õpilastele mõeldud teenustele. Lisaks mainiti kavatsust leida täiendavaid vahendeid Obinitsa õppekoha ning Setomaa väikekoolide säilitamiseks, samuti arutati mõisakoole ja Suuremõisa lossi rolli tulevikus aiandushariduse keskuse või muu funktsiooni kontekstis. Kokkuvõttes jäi mulje, et valitsus ja haridusministeerium suunavad tähelepanu õpetajate palkade ja kooli kesteva õppekeskkonna loomisele, samal ajal otsitakse lisavahendeid piirkondlike eriomaduste säilitamiseks.

Päevakorra esimene punkt oli ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Ettekande tegid peaminister Kristen Michal (hiljem Riigikogu kõnetoolist) ning seejärel ELAK-i esimees (riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht). Põhipuudmatuks sihiks oli selgitada, kuidas Eesti valitsus suunab Euroopa Liidu tegusid: tugevdada Euroopa julgeolekut ja kaitsevõimet, edendada Euroopa Liidu siseturu konkurentsivõimet ning kiirendada Ukraina võiduni viiva abi ja laienenemist, samal ajal vähendades reguleerimise ja bürokraatia koormust. Sõnavõtud kattusid temaatiliste valdkondadega: kaitsevõime ja kaitsevahenduste rahastamine, energiajulgeolek (sh Euroopa energiaturu ja Balti riikide ühendused, Rail Balticu täitmine), majanduse konkurentsivõime ning rohepöörde majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud; ning küber- ja digitehnoloogia rollid, e-teenused ja identiteedi lahendused. Rõhutati, et Eesti peab jätkuvalt olema aktiivne Euroopa Liidu laienemise ja Ukraina võiduni suunatud poliitikas, ning et Euroopa Liit peab suutma reageerida hübriid- ja rändeküsimustele ühtse tööriistakastiga. Kokkuvõttes peab Eesti hoidma jõulist, koostööorienteeritud ja turvalisust ning konkurentsivõimet tugevdava töörütmi nii riigi kui Euroopa tasandil. Seega seisid ambitsioonid tugeva, enesekindla ja tõhusalt toimiva Euroopa Liidu nimel, kus Eesti osalus ja esindatus püsivad olulisena nii julgeoleku kui majanduse seisukohalt.

Teine päevakorrapunkt käsitles Isamaa fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 488 esimest lugemist. Ettekandjaks oli Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Eelnõu eesmärk on mootorsõidukimaksu täielik tühistamine ning Isamaa tegi kaasa ka alternatiivse eelarve käsitluse ning juhtimisjuhised, mille eesmärk on rahandusliku jätkusuutlikkuse tagamine riigi tasandil ilma maksukoormuse suurendamiseta. Debatti käigus toodi esile maksulegitiimsuse küsimus ning kriitika koalitsiooni maksupoliitika kohta, mis laiemalt suurendab inflatsiooni ja koormab eelkõige hajaasustusega ja maapiirkondade peresid. Arutelu rõhutas, et alternatiivne eelarve ning maksukaskaadide revideerimine võiks anda riigile parema majandusliku suunise ning vähendada tarbetut regulatiivset koormust, kuid veel puudub selge alternatiivne reaalsus ja konkreetne rahastamisskeem järgmiseks aastaks.
Lisaks arutleti ühistranspordi rahastuse ning maapiirkondade liikumisvõimaluste mõju üle. Kõneainena tõsteti esile, et maksutõusud kooses kütuseaktsiisiga võivad viia inflatsioonilise surve tugevnemiseni ning et praegune poliitiline narratiiv ei kattu tegeliku eelarve reaalse koostisega (nt Rail Balticu rahastuse ja muude suurprojektide osakaalud). Isamaa esindajad väitsid, et maksudest tulenev koormus on liigselt suur ja et peab leiduma maksu- ja kulupoliitika, mis keskendub majanduse kasvatamisele ja ostujõu säilitamisele ning regionaalse tasakaalu paremaks tagamiseks. Kokkuvõttes ei võetud otsuseid; arutelu jätkub ning Isamaa kinnitas valmisolekut esitada täiendavaid alternatiivseid ettepanekuid.

Riigikogu käsitles Riigikogu liikmete Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi ja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti esitatud arupärimist narkootikumide leviku ja üledoosisurmade kohta Eestis. Arupärijate nimel esinenud Andrei Korobeinik rõhutas, et Eesti on endiselt üledoosisurmade poolest maailma esirinnas ning olukord pole paranenud, eriti noorte seas.

Terviseminister Riina Sikkut tunnistas, et viimaste aastate positiivne trend on pöördunud tõusule, peamiselt turule jõudnud kangete sünteetiliste opioidide tõttu. Minister tutvustas valitsuse meetmeid, mis keskenduvad kahjude vähendamise teenuste laiendamisele väljapoole Harjumaad ja Ida-Virumaad (sh Paide, Rakvere, Tartu ja mobiilne buss). Olulise sammuna mainis ta varase hoiatamise süsteemi väljatöötamist koostöös Siseministeeriumiga ning opioidi üledoosi antidoodi naloksooni kättesaadavuse parandamist. Naloksoon on nüüd lisatud politseipatrullide esmaabikomplektidesse ning Sotsiaalministeerium peab läbirääkimisi selle muutmiseks käsimüügiravimiks. Sikkut väljendas kindlat vastuseisu kanepi legaliseerimisele, viidates uuringutele, mis näitavad vaimse tervise probleemide kasvu ning Eesti tervishoiusüsteemi ebapiisavat valmisolekut tekkinud kahjudega toime tulla. Debati käigus tõstatati küsimusi narkosurmade seose kohta valitsuse tegevusega, ministeeriumidevahelise koostöö tõhususe ja poliitikute isikliku tarvitamise võimaliku mõju kohta poliitikale. Minister kinnitas, et ministeeriumide koostöö toimub narkopoliitika valge raamatu alusel ja poliitika kujundamisel ei ole isiklikud harjumused mõju avaldanud.

Päevakorrapunktiks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi ja kaasosaliste esitatu arupärimine maapiirkondades asuvate riigiasutuste lahkumise kohta ning sellega kaasnev regionaalpoliitika teemaline arutelu. Arupärimises esitati viis konkreetset küsimust, mille eesmärk on saada aus vastus ministrilt riigi kohalolu ja teenuste kättesaadavuse kohta maakondades, sealhulgas milliseid riigiasutuste esindusi või teeninduspunktide sulgemist ette valmistatakse ning kas riigiasutuste paiknemine Tallinnast väljaspool maakondlikke keskusti on koalitsioonis kaalutud. Päevakorra jooksul kajastuvad samuti riigimajade programmi peatamine ja regionaalarengu ning kohalike omavalitsuste rolli mõjude analüüs ning erinevate ministeeriumide plaanid maakondades esindatuse säilitamiseks või muutmiseks. Lõppjuhtmeks on arutelu, milline on riigi kohalolu ja teenuste kättesaadavus maapiirkondades ning millised sammud otsuseid mõjutavate valdkondade tasandil on paras kasutada, et regionaalne ebavõrdsus ei süveneks. Esialgses arupärimises ning ministeride vastustes kajastuv arutelu toob välja, kui suur vastutus ja vastastikune koostöö on vajalik riigi kohalolu tugevdamiseks maakondades ning kuidas tasakaalustada kulud ja teenuste kättesaadavus ridadel, mida haridus- ja tervishoiu reformid ning riigimajade arendused puudutavad.

Päevakorrapunkt 3 käsitles meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 526 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk on vähendada veeteetasu 14% 2025. aasta jooksul kõikides Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevates laevades, mis on suunatud konkurentsivõime tagamiseks ja majandustegevuse soodustamiseks ning on ajendatud COVID-aja tugimeetmetest ning hilisematest väliskeskkonna muutustest, nagu Ukraina konflikt ja sanktsioonid, mis on piirkondlikku kaubandust mõjutanud. Eelnõu esitati koostöös majandus- ja kliimaministeeriumi merendusosakonnaga ning riigieelarve kontekstis on kavandatud 1,6 miljonit eurot, mis moodustab veeteetasu kavandatud soodustuse 14% täitmisest. Majanduskomisjon otsustas konsensuslikult algatada eelnõu ning tegi ettevalmistavaid otsuseid juhtiva komilisjoni ja päevakorra osas, võttes arvesse, et menetlemine peaks toimuma koos riigieelarve eelnõuga. Poliitilise tausta ja arutelude käigus tõsteti esile, et kujunenud olukorras on oluline säilitada sadamateenuste konkurentsivõime ning arvestada naaberriikide tasudega. Lisaks tuuakse välja väike tehniline viga eelnõu tekstis (paragrahv 9512 vs 9511), mis parandati kohapeal ning selgitati, et 2025. aasta soodustus jääb 14% juurde, mitte 15% nagu 2024. aasta puhul. Kokkuvõttes rõhutati, et soodustus aitab hoida sektori konkurentsivõimet ning annab tsentraliseeritud raamistiku arvestatavate kulude ja tulude tasakaaluks.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 518 esimene lugemine. Kultuuriminister Heidy Purga tutvustas eelnõu, rõhutades selle pikka ettevalmistusaega (alates 2022. aastast) ja põhjalikku kaasamist, kaasates Eesti Olümpiakomitee, spordialaliidud ja kohalikud omavalitsused. Eelnõu keskendus neljale peamisele muudatusele: vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine 20 eurolt 45 euroni päevas (aastane piir 2340 eurot), spordieetika reeglite (sh kokkuleppemängude ja väärkohtlemise vastaste reeglite) järgimise kohustuse laiendamine sportlastele, treeneritele, taustapersonalile ja spordiorganisatsioonidele, ning toetuste tagasinõudmise regulatsiooni loomine rikkumiste korral. Lisaks ajakohastati spordiürituste korraldamise regulatsiooni, loobudes loa taotlemise nõudest madala riskiga üritustel, kuid tugevdades seda suurenenud turvanõuetega ürituste (nt auto- ja motospordivõistlused) puhul. Väiksemate muudatustena kaotati arengukava nõue toetust taotlevatele väiksematele spordiorganisatsioonidele ja avaliku konkursi nõue sportlase stipendiumi määramisel. Debati käigus tõstatati küsimusi trahvimäärade kümnekordse tõstmise (2000 eurolt 20 000 eurole) põhjendatuse kohta, kuna varasemaid väärteomenetlusi pole algatatud, ning arutleti selle üle, kas rahalised piirmäärad peaksid olema sätestatud seaduse tasemel. Kultuurikomisjonis saavutati eelnõu osas konsensus ja kõik fraktsioonid toetasid esimese lugemise lõpetamist, kiites eriti heaks spordieetika teema laiaulatuslikku käsitlemist.

Esinduslik arutelu tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 515 esimese lugemise üle jätkus eile pooleli olnud läbirääkimiste jätkuna. Peamiseks teemaks oli ideede koostoimimise ulatus: eelnõu võimaldas anda Maksu- ja Tolliametile (MTA) ja selle töötajatele ning Sisekaitseakadeemiale vormi kandmise õigus ning laiendada erivahendite kasutamise õigusi asutustele. Samas tõstatasid vastuolud trahvimäärade suurendamise küsimuse juriidilistele isikutele – praegused maksimaalsed trahvid 3200, 2600 ja 1300 eurot tõuseksid 50 000–100 000 euroni. EKRE fraktsioon esitas ettevõetud miinimumtingimuste ja põhjenduste puudumise tõttu ettepaneku esimesel lugemisel tagasi lükata ning rõhutas, et riigi tervikpildi nägemiseks tuleks trahvimäärade suurendamisest ja erivahendite jagamisest puudutav info laiemalt ja selgemalt lahtiseletada.
Võtsid sõna ka mitmed kolleegid, kes meenutasid, et varasematel aegadel neid õigusi ei antud ning et samaaegne erivahendite käsitlemine erinevates asutustes tekitab õiguslikku ja administratiivset ebakindlust. Kõnelejate sõnul ei olnud ministerti vastustes selgust, miks need õigused üldse seadusele piiratud tasandil reguleeritakse ja kas selline laienemine on õigustatud. Lõppkokkuvõttes töönõukogude ettepanek ei saanud piisavat toetamust ning arutelu jäi tähelepanuta, jättes mulje, et eelnõu esimesel lugemisel peab jätkama kaalumist.

Teine päevakorrapunkt käsitles Siseministeeriumi siseministri Lauri Läänemetsa poliitilist avaldust sisejulgeoleku teemal ning eelnõu vormis lahendusi, mis puudutavad Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku mõju ja usuliste ühenduste rahvusvaheliste sidemete kontrolli. Kõne tinistasid tunnustatud demokraatlikud põhimõtted, usuvabaduse kaitse ning riigi kohustust tagada julgeolekuväärtused. Ministri ettekanne rõhutas, et Kiriku ja koguduste seaduse muudatused peaksid vältima igasugust välisriigi või välisorganisatsiooni mõju kirikule ning määratlema rangemad tingimused, mille alusel võib üksus tegutseda Eestis. Ta toonitas, et eesmärk pole usuvabaduse piiramine, vaid usulise elu eristamine poliitilisest agendast ning vajadust vähendada Moskva patriarhaadi mõju Eestile, eriti seoses Ukraina konfliktiga ja laiemalt Venemaa mõjutustegevusega. Lisaks arutati kontekstuaalselt Moldova referendumi ning lääne demokraatlike põhimõtete kaitse seoseid. Seadusemuudatuse eesmärk on luua selged reeglid, mis võimaldavad riigil usuvabadust kaitsta ning samal ajal vähendada võimalikke ohte avalikule korrale ja põhiseaduslikule korrale.

Kolmandal päevakorrapunkti istungil arutati Riigikogu liikmete esitatud kirjalikku umbusalduse avaldamise nõuet rahandusminister Jürgen Ligile. Menetluse kord on ette nähtud: esitatakse sõnavõtud nõude esitajate esindajal ja ministril, kummagi jaoks 20 minutit; seejärel on kõigil võimalik esitada ministrile kuni kaks küsimust; läbirääkimised fraktsioonide vahel; lõpus on võimalus ministeril esineda; ning lõplikuks hääletuseks. Nõude esitajate nimel kõnelema kutsuti Martin Helme.
Aluset ja alused umbusaldusest tõstatasid nõude esitajad Eesti Vabariigi Riigikogu institutsiooni austuse ning riigirahanduse läbipaistvuse ning parlamentaarse kontrolli teema. Riigikogu väitis, et rahandusminister Ligi on alandanud riigieelarvet, solvanud naispoliitikuid ning oletatult esitanud eelarve läbipaistvuse suhtes kriitikat halvasti ning on teinud juhtimisvigu. Vastukäivale arutlusele vastas minister Jürgen Ligi ning rõhutas eelarve läbipaistvust, taotluste struktureeritust ja majandusarengut käsitlevaid aspekte, ning tõi välja, et kriitikat on seotud eelkõige retoorika ja kempskõnede ning arutelude vormiga, mitte etteheitega sisule. Debatt keskendus peamiselt eelarve menetlusele, struktuurireformidele, eelarve läbipaistvusele, maksupoliitikale ja riigi majanduse väljavaadetele, sealhulgas Rail Balticu ning tervishoiu rahastamise teemadele. istung lõppes hääletusega, milles rahandusminister Ligi umbusaldust ei saanud ning Riigikogu lõpetas päevakorra; keskustelust selgusid põhilised vastuolud osalejate vahel ning koalitsiooni ja opositsiooni erinevad lähteõlgeded eelarve ja parlamentaarse kontrolli kohta.

Riigikogu arutas teisel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni nr 190 – töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist – ratifitseerimise seaduse eelnõu 469. Eelnõu eesmärk on viia Eesti seadusandlusse vastavus rahvusvahelisele kohustusele, kuid arutelu keskendus koalitsiooni ja opositsiooni vahel küsimustele, mida konventsiooni ratifitseerimine riigile tegelikult kaasa toob ning kuidas laiemalt tuleb arvestada soolise identiteedi ja sotsiaalse soo mõistetega. Komisjon otsustas kahe lugemise vahepeal toimunud arutelust lähtuvalt teha ettepaneku viia eelnõu täiskogu päevakorda 23. oktoobril konsensusel, korraldada lõpphääletus ja kinnitada menetlusdokumendid.
Teises osas keskendus arutelu teksti sisule ning sellele, kuidas konventsiooni ja seda ümbritsevad soovitused Eesti õigust ning ettevõtete korraldust mõjutada võivad. Erinevad kõnelejad tõid välja nii pragmaatilisi kui ka ideoloogilisi muresid seoses sotsiaalse soo mõiste ja mitmekesisuse juriidilise raamiga. Lõpuks viidi läbi lõpphääletus ning eelnõu lõpetas teisel lugemisel arutelu ning Riigikogu võttis selle vastu seadusena 469.

Nelja päevakorrapunkti seas käsitleti Vabariigi Valitsuse algatatud meditsiiniseadme seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (pädevuse andmine Ravimiametile) eelnõu 448 teine lugemine. Eelnõu eesmärk on täpsustada meditsiiniseadmete regulatsiooni ja jagada pädevused Ravimiameti ja Terviseameti vahel. Menetluse käigus kaasatud olid külalised Tehnopolist, Sotsiaalministeeriumist, Terviseametist, Eesti Proviisorapteekrite Liidust ning laborimeditsiini ühingust. Esitatud arvamused kajastasid erinevaid seisukohti: Tehnopol toetas eelnõu ja pakkus ideid reklaami- ning kingituste regulatsiooni lähendamiseks Ravimiseadusega; Sotsiaalministeerium pidas ettepanekut mõistlikuks, kuid ei soovinud laiendada eelnõu ulatust praeguses etapis; Proviisorapteekrite Liit tõi välja apteekide halduskoormuse ning soovi teha muudatusi protsessi lihtsustamiseks; Terviseamet teavitas uue andmekogu arendamisest, mille eesmärk on koormust vähendada ning palus tagasisidet. Juhtivkomisjon esitas tehnilise ettepaneku lisada Ravimiamet sõnastusse ning ühendada vastavad sätted ning selle võttis konsensuslikult vastu. Otsustati menetlustoimingud: eelnõu võtta täiskogu päevakorda 23. oktoobril; teise lugemise lõpetamine; komisjoni esimehe volitamine allkirjastama teise lugemise menetlusdokumendid; kui teine lugemine lõpetatakse, võtta eelnõu täiskogu päevakorda; viia läbi lõpphääletus 6. novembril ja komisjoni esimehe volitamine allkirjastama kolmanda lugemise menetlusdokumendid. Kõik otsused tehti konsensuslikult.

Kuuenda päevakorrapunkti raames arutati sotsiaalkomisjoni algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 teine lugemine. Ettekandjaks oli sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson ning kohale olid kutsutud vastava valdkonna esindajad Riigikogust, Sotsiaalministeeriumist ja Terviseametist. Arutelul käsitleti muu hulgas ravimihulgimüüjate kaasamist menetlusse, varude haldamist ning riigi varu tarbijale kättesaadavuse turvalisust. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit esitas kirjalikke vastuväiteid ja rõhutas, et neid ei ole piisavalt kaasatud – vastused kinnitasid kaasamise toimimist ja erinevate osapoolte konsulteerimist. Lisaks arutati Riigikontrolli juriidilisi märkusi ja varude omandi- ning haldamise keerukust, mis viis Riigikontrolli varasemate järelduste kohaselt senise korralduse muutmise vajaduseni. Eelnõu lõppstaatusena anti menetlusalused otsused ning planeeritakse edasisi samme täiskogu istungitel. Teine lugemine lõppes ning ettevalmistused lõpphääletuseks ja kolmanda lugemise menetluseks jätkuvad.

Riigikogu arutles tänase eelviimase päevakorrapunktina Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 501 esimese lugemise üle. Eelnõu eesmärk on anda haiglaapteekidele õigus osta ja sisse vedada ravimeid ning nende toimeaineid, et parandada patsientide ravimite kättesaadavust ning reageerida tarneraskustele ja kiiretel juhtudel. Sisseveoõiguse kasutamine ei loo haiglaapteekidele hulgimüügi ega jaemüügi õigusi, vaid ehk võimaldab piiratult jaotada ravimeid kriisiolukordades ning olukordades, kus tarneahel ei suuda piisavalt kiiresti ravimit toimetada. Samuti rõhutati, et eesmärk on tugevdada kriisivalmidust ning lisada konkurentsi hulgimüügiturul, kuid riigistamise või ulatusliku sissetungi haiglate poolt pole plaanis. Teine osa arutelust keskendus potentsiaalsetele riskidele ja mõõtmetele: hindade mõju, võrdsed konkurentsitingimused, andmeninõuded ning edasised sammud enne seaduse vastuvõtmist, sealhulgas Euroopa Komisjoni teavitustegevused. Kaheksa kättesaadavalt erineva seisukohaga kuulaja mõjuvõim tõi välja vajaduse põhjalikult analüüsida ning arutelu lõpetati otsusega liikuda esimese lugemise lõpule ja määrata tähtaegu edasiste muudatusettepanekute esitamiseks.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmise seaduse (riigilõivud tervise- ja sotsiaalvaldkonnas) eelnõu 502 esimest lugemist. Terviseminister Riina Sikkut tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on tõsta Sotsiaalministeeriumi haldusalas (Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Ravimiamet) kehtivaid riigilõive, et viia need paremasse vastavusse tegelike menetluskuludega. Minister rõhutas, et paljud lõivud on püsinud muutumatuna 8–15 aastat ja katavad praegu vaid marginaalse osa tegelikest kuludest.

Muudatused puudutavad peamiselt tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenusepakkujate tegevuslubasid. Näiteks tõuseb uue apteegi tegevusloa riigilõiv 150 eurolt 500 euroni ning sotsiaalteenuste osutamise tegevusloa tasu 32 eurolt 100 euroni. Hoolimata märkimisväärsest tõusust prognoositakse, et lõivud katavad ka edaspidi vaid umbes 45% Ravimiameti menetluskuludest. Prognoositav täiendav tulu riigieelarvesse on ligi 139 000 eurot. Sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson kandis ette komisjoni arutelu tulemused, kus leiti, et riigilõivude tõus on ravimituru mahtu arvestades marginaalse mõjuga ravimite hindadele ning Eesti lõivud on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt Soome) endiselt madalamad.

Esimene punkt käsitles valitsuse lubaduste järjepidevust ja sõna pidamist seonduvalt uute regulatsioonide ja olemasolevate tühistamisega. Opposition kritiseeris, et kestlikkusaruande koostamise kulu – valitsuse hinnangu kohaselt üle 30 miljoni euro – ei ole kooskõlas lubadusega mitte suurendada majanduskulutusi ning viitas, et valitsus ei pruugi sõna pidada. Samuti toodi välja lubatud maksupoliitika ja uute maksude tekitatavat surve ettevõtjatele, sealhulgas jäätmetasu ja pakendiaktsiisi ettevalmistamist ning ettevõtlusorganisatsioonide proteste. Arutelu peamiseksaks jooksvaks teemaks sai majanduse usaldus, poliitilise tõsiseltvõetavuse ja läbipaistva maksupoliitika vajadus.

Teises osas keskenduti majanduse taastumisele ja maksustamise kujundamisele, sealhulgas rahandusministri selgitustele ning laia julgeolekumaksu kavatsusele, mis pidas ranget joont maksuportfellis. Arutluses tõsteti esile vajadust koordineerida valitsusliikmete esinemisi parlamendis ning pakkuda parlamendile võimalust küsida ministritelt otseselt vastuseid. Lisaks kõlasid märksõnad Ukraina toe, rändepoliitika ja Euroopa Liidu/NATO liikmesuse teemadest, ning lõppkokkuvõttes rõhutati vajadust paremini koostööd teha, et vähendada bürokraatiat ja tagada arusaadavad ja realistlikud poliitikad.

Teine küsimus Riigikogu päevakorras pöörles ministrite valelikkuse ning solvamate kommentaaride teemal, mille esitas EKRE liige Martin Helme peaministrile Kristen Michalile. Helme süüdistas Reformierakonna valitsust labases, matslikus ja räuskavas retoorikas ning väitis, et solvamate märkuste siht olid naisliikmed Riigikogus. Debatti juhtisid emotsioonid ja vastandumine erakondade vahel ning esile tuli küsimus vastutuse ja eetika osas riigi juhtimises ning tulevase kultuuri kujundamises poliitikas.

Vastusena rõhutas peaminister sisulise arutelu olulisust ning pidas vajalikuks keskenduda tegelikele probleemidele, nagu majandus, julgeolek ja sisejulgeolek. Ta viitas, et kui küsitakse, milline oleks üldine hinnang retoorikale, siis võivad süüdistused pöörduda ka EKRE vastu ning et opositsiooni juhtimisega kaasneb vastutus. Kõnealuses arutelus puudusid selged otsused või formaalsed järeldused, kuid debatt kajastas sügavat pinget erakondade vahel ja vajadust selguse ning vastutuse järele.

D Programmi kolmas küsimus käsitles demokraatia kriisi. Küsimuse esitas Riigikogu liige Lauri Laats peaministrile Kristen Michalile, keskendudes usalduse langusele institutsioonide vastu ning tõstatatud muredele koalitsiooni- ja valitsusotsuste mõju kohta üldisele toimetulekule. Kõneisik viitas viimastele küsitlustele ja rõhutas, et usaldus Riigikogu ja valitsuse vastu on langenud ning otsused, nagu maksutõusud, võivad selle trendi süvendada. Lisaks arutati riigieelarve läbipaistvuse ja parlamendi rolli eelarve menetlemisel ning käimasolevaid poleemikaid selle teemaga seotud protseduuride üle. Teema hõlmas ka kaitsetahte ja avalikkusele mõistetava poliitika vajalikkust, et üldine usaldus ja stabiilsus säiliks kriiside ajal. Lõpuks tõstatus arutelus istungi läbiviimise protseduuriline külg ning keskenduti sellele, kuidas tagada parlamendi roll eelarve menetlemisel ning vältida liigset ministeriaalset subjektiivsust.

Neljanda küsimuse teema oli regionaalne tasakaal. Riigikogu liige Tõnis Lukas esitas peaministrile küsimuse, kuidas vältida Eesti arengus Tallinna ja Harjumaa liigsest mõjust ning kuidas elavdada teisi piirkondi. Ta tõi välja varasemad koalitsioonilepped ja katsed luua väljavõtteid pealinnast, nagu näiteks 1000 töökoha siht ja rahvaraamatukogude korraldus, mis võiksid viia töö/teenused Tallinnasse. Ta küsis, kas regionaalne tasakaal saab olla peaministri personaalse kontrolli all ning kuidas tagada, et piirkondade tasakaal areneks ühtlasemalt.

Peaminister vastas, kinnitas regionaalse tasakaalu prioriteeti ja viitas koalitsioonileppe täiendustele: umbes 40% erinevatest toetustest ja ettevõtlustoetustest suunatakse väljapoole Tallinna ja Tartut, ning raha jaotuses jälgitakse, et see printsiip täidetaks. Ta tõi välja neli põhisuunda: kaitsevõime, eelarve kordategemine ja kärped, majanduse kasv ning inimeste toimetulek üle Eesti. Ta toetas praktilisi samme nagu väikekoolide toetusmeede (18 maakooli 1,3 miljoni euro eest), koolivõrgu ja ühistranspordi arutelu ning kultuuriliste ja hariduslike investeeringute laiendamine väljapoole suurkaupunke. Samuti märkis ta, et riigimajade ehitust ja renoveerimist on kärbitud ning nende arendust on pausile võetud, keskendudes teenustele ja digitaalsele lahendusele. Eesmärk on kogu Eestis paremad teenused, mitte kinnisvaraportfell.

Viies küsimus Riigikogu infotunnis puudutas Ukraina toetamist, keskendudes Eestis viibivatele Ukraina meestele, kes on saanud ajutise kaitse. Riigikogu liige Mart Helme tõi esile Ukraina tõsise elavjõupuuduse rindel, viidates hinnangutele 700 000 kuni 1,5 miljoni mehe kaotusest. Helme küsis peaminister Kristen Michalilt, kas valitsusel on plaan tegeleda Eestis viibivate 5000–7000 mehega, kes peaksid tema hinnangul oma riigi eest võitlema. Helme pakkus välja, et Eesti võiks näidata initsiatiivi, näiteks mitte pikendades ajutise kaitse lube, aidates seeläbi Ukrainal lahendada oma tööjõu- ja inseneride puudust.

Peaminister Kristen Michal kinnitas Eesti vankumatut toetust Ukrainale nii sõjalise abi kui ka energia- ja küttevaldkonnas. Michal lükkas aga tagasi Helme ettepanekud ajutise kaitse saajate sundkorras tagasisaatmise osas. Peaminister märkis, et valitsus on seda teemat korduvalt arutanud, kuid Ukrainalt ei ole tulnud palvet kedagi välja saata ning Eesti valitsusel puudub ka soov sellist tegevust alustada. Michal lisas, et Ukraina soov on pigem anda siin viibivatele inimestele väljaõpet ja oskusi, et nad saaksid vajadusel ise oma riigile toeks olla. Mart Helme kritiseeris seepeale Eesti passiivsust ja lükkas tagasi igasugused arutelud Eesti vägede saatmisest Ukrainasse, rõhutades, et prioriteet peaks olema ukrainlaste saatmine oma riiki kaitsma. Peaminister Michal lükkas omakorda ümber Helme esitatud faktoloogilised väited rändetrendide ja demograafilise olukorra kohta Eestis, kinnitades, et Eesti jätkab Ukraina abistamist ilma punaseid jooni tõmbamata.

Kuuenda küsimuse raames arutleti Riigikogus peaministrile suunatud küsimuses valitsuse suhtumise üle pensionärrühmadele. Küsimuse esitas Vadim Belobrovtsev ning ta tõi välja mitmeid samme ja otsuseid, mis võivad pensionäre mõjutada: keskmise vanaduspensioni maksuvabastuse muutmine, pensionide indekseerimise või selle peatamise kaalumine ning Sotsiaalkindlustusameti väljamaksetele tehtud muudatused, mis aetavad pensionäride jaoks suureks stressiks. Lisaks puudutas arutelu pensionäride kaasatust ja stabiilse elukorralduse tagamist ühiskondlike organisatsioonide finantseerimise kontekstis.
Teine osa käsitles retoorilist vastust – valitsuse esindaja selgitust valitsuse põhimõtetest: kuigi kärpeid tehtakse, on need piiratud vaid mõne olulise valdkonnaga (kaitseväe võimed, politsei ja õpetajate palgad) ning pensionid on endiselt prioriteet. Vanaduspensionide väljamaksmisega seotud muudatused ning maksude tasumise tingimused tõid esile arutelu vajalikkuse ja seda, kuidas riik peab tagama pensionäride rahulolu ja turvalisuse uute IT-lahenduste ning süsteemide investeeringutega. Lisaks tõsteti esile vanemaealiste strateegiliste koostööprojektide logi, sealhulgas rahastus Kuldne Liiga ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu jaoks ning plaanid edaspidiseks 2025. aastaks, sealhulgas uute taotlusvoorude avanemine ja osalemise võimalused.

Seitsmene küsimus keskendus punasümboolika küsimusele avalikus ruumis ning peaministri vastuse pakkus Kristen Michalile. Arutelu käigus rõhutati vajadust selge ja ühtse regulatsiooni järele, mis lubaks eemaldada avalikust ruumist sobimatud rajatised ning erinevad punamonumendid, sealhulgas fassaadid, mis kuuluvad muinsuskaitse-aladele. Esitatud oli konkreetsed viited ehitusseadustiku regulatsioonidele ja varasemalt koostatud nimekirjale, milles on loetletud objektid, mille puhul sellised sümbolid ei ole sobivad. Otsitakse koalitsiooni ja opositsiooni ühiseid samme seaduse menetlemiseks ning selgemaid reegleid, et problemaatilisi objekte järgmiselt eemaldada. Teine osa arutelust puudutas laiemat konteksti—Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse piiranguid kohalikel valimistel seoses 2022. aasta sündmustega ning võimalikku põhiseaduslikku lahendust, mis oleks koalitsiooni ja opositsiooni ühine vastutus ning õiguslikult tugev alus. Lisaks tõstatati Lihula ausamba juhtum, mille kohta esitati küsimused õiguspärasuse ja eraisikute puutumatuse kohta ning millised mehhanismid tagaksid tulevikus sarnaste olukordade vältimise.

Kaheksas küsimus Riigikogu ette puudutas taastuvenergia toetusmeetmete maksmist. Küsimuse esitas Riigikogu liige Varro Vooglaid peaministrile Kristen Michalile ning ta tõi välja, et 2023. aastal maksti taastuvenergia toetusena kokku 75,6 miljonit eurot ning kolm olulist kompanii - Enefit Wind, Enefit Green ja Utilitas Tallinna Elektrijaam - said neist kokku umbes kolmandiku (15,15 miljonit; 4,8 miljonit; 4,8 miljonit eurot). Vooglaid võrdles näitajaid kasumitega ja esitas lahutuste abil oma arutluskäigu: miks maksumaksja raha eest toetus anda ettevõtjatele, kellel on suur kasum? Ta esitas ka oma arusaama õiglusest ning küsis valitsuselt selgitust, kuidas see on õigustatud.

Peaminister Kristen Michal vastas Vladimir Arhipovi küsimusele pensionäride ühenduste püsikulude rahastamise teemal. Arhipov tundis muret, et MTÜ Kuldne Liiga kaudu suunatud vahendid ei jõua püsikulude katmiseks, ning küsis, miks püsikulude rahastamine eelarvest eraldi reana eemaldati. Peaminister selgitas, et vanemaealiste organisatsioone on järjekindlalt rahastatud nii aastaprojektide kui ka väikeprojektide kaudu ning alates 2020. aastast strateegilise partnerluse põhimõttel. Michal kinnitas, et käesoleval aastal on tulemas uus taotlusvoor ning strateegilise partnerluse eesmärgid hõlmavad vanemaealiste huvikaitset, tööhõivet, sissetulekut ning piirkondlike kogude loomist ja tegutsemisvõimekuse hoidmist. Ta lisas, et sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kohtub lähiajal Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esindajatega, et rahastamise detaile arutada.

Täpsustavas küsimuses tõi Arhipov näiteks Rootsi pensionisüsteemi, kus pensionäridele pakutakse ulatuslikku keeleõpet ja riigi korraldatud üritusi, ning küsis valitsuse strateegiate kohta Eesti pensionäride elukvaliteedi tõstmiseks. Peaminister kordas strateegilise partnerluse eesmärke, rõhutades huvikaitse, sotsiaalse kaasatuse, ligipääsetavuse ja ühiskonna vanusesõbralikkuse edendamise tegevusi, mis jätkuvad ka 2025. aastal. Michal rõhutas, et kõik need tegevused on suunatud vanemaealiste toimetuleku ja õiguste tagamisele.

Infotunnis käsitleti kümnendat küsimust peaministrile, mille esitas Riigikogu liige Rain Epler ministrite sobivuse teemal. Epler tõi oma küsimuses esile kaks juhtumit. Esiteks kritiseeris ta rahandusminister Jürgen Ligi ebaviisakat käitumist Riigikogus, viidates kolleegide solvamisele ja valede rääkimisele puldist. Teiseks puudutas küsimus siseminister Lauri Läänemetsa ja tema haldusala (Politsei) seisukohti punasümboolika ja ajaloomälestiste, eriti Kaitseväe kalmistul asuva monumendi teemal. Epler süüdistas Läänemetsa vastusest kõrvale hoidmises ning leidis, et Politseiameti seisukohad, mis viitavad ajalugu mitte tundvate inimeste võimalikule valesti tõlgendamisele, on putinistlik retoorika. Epler nõudis peaministrilt otsest hinnangut, kas selliselt käituvad isikud sobivad ministriametisse.

Peaminister vältis korduvalt otsese hinnangu andmist ministrite sobivusele. Jürgen Ligi teemal viitas ta eelseisvale umbusaldusavaldusele, kus rahandusministril on võimalus selgitusi jagada, ning mainis, et Ligi lause võis olla kontekstist välja rebitud. Siseministri ja punasümboolika teema puhul suunas peaminister arutelu kõrvale, keskendudes vajadusele luua ehitusseadustikus selgemad reeglid vaenuliku sümboolika eemaldamiseks avalikust ruumist. Ta rõhutas, et Eesti elu kõrgpunkt ei saa olla monumentide püstitamine ning et ta eelistab avalikus ruumis näha rohkem sinimustvalget. Rain Epler pidi oma täpsustava küsimuse kulutama algse küsimuse kordamisele, kuna peaminister oli keeldunud ministrite sobivust hindamast. Istung lõppes protseduurilise küsimusega Epleri poolt, kes soovis veenduda, et tema küsimust üldse kuuldi.

Riigikogu istung algas piduliku tervitusega, mille käigus avaldati toetust Ukrainale ja anti sõna Ukraina parlamendi esimehele, härra Ruslan Stefantšukile. Stefantšuk pidas Riigikogu ees emotsionaalse ja põhjaliku kõne, milles tänas Eestit vankumatu ja varajase toetuse eest, rõhutades, et Eesti oli nende väheste seas, kes andsid Ukrainale esimesi relvi juba enne täiemahulist sissetungi. Ta tõi esile Eesti panuse Javelinide, haubitsate ja Mistral õhutõrjesüsteemide näol, samuti humanitaarabi ja sanktsioonide kehtestamise. Eraldi tunnustas ta Riigikogu üheksat Ukraina toetuseks vastu võetud avaldust, sealhulgas otsust tunnistada krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamine genotsiidiks.

Stefantšuk esitas tungiva üleskutse kiirendada ja suurendada sõjalist abi, paludes eelkõige õhutõrjesüsteeme Ukraina taeva sulgemiseks ning piirangute kaotamist kauglaskesüsteemide kasutamisel Vene Föderatsiooni sõjaliste sihtmärkide vastu. Ta tutvustas president Volodõmõr Zelenskõi viiepunktilist võiduplaani, mille keskmes on kiire kutse Ukrainale NATO-ga liitumiseks, kaitsevõime tugevdamine, strateegiline mittetuumaalane heidutuspakett, kriitiliste maavarade ühine kaitsmine ning Ukraina sõjaväelaste panus sõjajärgses Euroopa julgeolekusse. Stefantšuk rõhutas Eesti eestvedaja rolli laskemoona- ja IT-koalitsioonide loomisel ning pikaajalise strateegilise toetuse (0,25% SKP-st) tagamisel. Ta kutsus üles investeerima Ukraina kaitsetööstusesse ja rõhutas, et julgeolekugarantiid peavad olema kahesuunaline tee. Lõpetuseks tänas ta Eestit Venemaa külmutatud varade kasutamise mehhanismi loomise eest ja Žõtomõri oblasti ülesehitamise eest, kinnitades, et Eesti ja Ukraina ühine vabaduspüüdlus viib võiduni.

Riigikogu esimene lugemine puudutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 487 ehk ajutist solidaarsusmakset pangandussektorile aastatel 2025–2027. Eelnõu ettekanne toimus Riigikogu kõnetooli erstiga Andrei Korobeiniku poolt ning arutelu keskendus peamiselt sellele, kas pangade ülikasumi maksustamine oleks riigieelarvesse lisatulu, ja milline võiks olla mõju majandusele ning tarbimisele. Debattis viidi läbi võrdlusi Leedu kogemuste, euribori muutuste ja laenude ning eluasemelaenude puhul ning astuti ka kriitilise paremale-kirjale, et maks tuleb õiglaselt jaotada ning majandust ei tohi liigselt kahjustada. Komisjoni sammuna otsustati esialgu eelnõu täiskogu päevakorda tõsta ning nimetati juhtivkomisjoniks Aivar Sõerd, kuid lõppkokkuvõttes ei saavutatud eelnõu vastuvõtmist ning see lükati tagasi.

Riigikogu käsitles teist lugemist Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 516. Eelnõu eesmärk on rakendada kestlikkuse teave esitamist ning täpsustada selle sisu ja vorminõuded kooskõlas Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse direktiiviga, mis on osa Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe raamistikust. Eelnõu keelab ja/või piirab mõningaid kohustusi suurtele ettevõtjatele ning tõstab raamatupidamiskohustuslaste ja audiitorkontrolli piirmäärasid, kuid samal ajal toob aruandest kinnipidamisel ja standardiseerimisel selgemad nõuded. Kestlikkusaruanne saab olema osa majandusaasta majandusaastaaruandest ning avaldatakse digitaalselt; eesmärk on ühtlustada aruanded Euroopa standardite lõikes, võimaldades paremat ülevaadet ettevõtjate keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimismõjudest ning riskidest. Debatile keskenduti peamiselt halduskoormuse ja kulude suuruse hindamisele ning sellele, kuidas regulatsioon mõjutab majandust ning konkurentsivõimet.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 515 esimest lugemist. Ettekandja, rahandusminister Jürgen Ligi, tutvustas eelnõu peamisi eesmärke: tollijärelevalve parandamine, liigsete regulatsioonide kaotamine ning Maksu- ja Tolliameti (MTA) volituste laiendamine. Olulisemate muudatustena kaotatakse Kaitseväe imporditavale kaubale kehtinud erikord, minnes üle Euroopa Liidu ühtsele tollivormistuse korrale. Samuti tunnistatakse kehtetuks kolmeaastane tollijärelevalve kohustus välisriigi diplomaatide ja rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate maksuvabalt imporditud kaubale (nt mööbel, kodutehnika), kuna see on halduslikult koormav ja puudutab tühiseid summasid. Lisaks laiendatakse MTA vormiriietuse kandjate ringi, andes selle õiguse MTA peadirektorile ja Sisekaitseakadeemia finantskolledži õppejõududele. Debati käigus tekitas enim küsimusi MTA uurimisosakonna erivahendite loetelu laiendamine (sidumisvahendid, sõiduki sundpeatamise vahend, tehniline tõke) ning juriidilise isiku rahatrahvi määra tõstmine tolliväärtegude eest 3200 eurolt 100 000 eurole. Minister Ligi põhjendas trahvimäära tõusu vajadusega tagada piisav heidutus, eriti rahvusvahelise kaubandusega tegelevate äriühingute puhul, kus ebaseadusliku tegevuse (nt vedelkütuse käitlemine) kasumlikkus on suur. Majanduskomisjoni esindaja Kristina Šmigun-Vähi kinnitas, et komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Esitatud päevakorral on arupärimine vanglakohtade väljarentimise kohta ning see käsitleb võimalust rentida Eesti vanglaid välisriikidele, eeskätt seoses Ühendkuningriigi huvi ja laiemate rubriikide uuringutega. Esitatud arupärimine on tuletatud meediakajastusest augusti lõpus, kus kõneldi välisriikide vanglakohtade kasutamise plaanidest. Riigikogu küsimused keskendusid eelkõige sellele, kas läbirääkimised hõlmavad ka teisi riike peale Ühendkuningriigi, mis tingimused Eesti sees oleksid vangide vastuvõtul ning milline oleksid karistusjärgsed tagasisaatmise skeemid. Samuti toodi välja küsimused inimväärse kohtlemise, lepingutingimuste ning humanitaarsete ja julgeolekualaste riskide kohta.
Seoses minister Liisa-Ly Pakostaga koostöös kõnelejatega toimus laiapõhjal arutelu selle üle, millised on eelkonsultatsioonide eesmärk ja millised on punased jooned, mida lepingute sõlmimisel järgida. Ministri vastused selgitasid, et hetkel ei ole ühegi riigiga läbirääkimisi alustatud ning 26. septembril anti kabinetinõupidamisel luba pidada eelkonsultatsioone erinevate riikidega; see ei tähenda projekti realiseerumist, vaid uurimis- ja hindamisprotsessi jätkamist. Samuti toodi esile Ohutuse, inimõiguste ja õiguspäraste piirangute tagamise vajalikkuse ning võimalikku majanduslikku tasuvust ning kohalike kogukondade arendust. Kogu arutelu näitab huvi mõista riske ja lisandväärtust, kuid katsed liiguvad hetkel ettevalmistuse ja analüüsi suunas, mitte lõpliku otsuse suunas.

Riigikogu arutles teise päevakorrapunkti üle, mis käsitles Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku ja Vladimir Arhipovi 17. septembril esitatud arupärimist hooldusreformi kohta. Arupärimine puudutas hoolduskohustuste ja rahastuse jaotust kohalike omavalitsuste ning riigi vahel, reformi mõju üldhooldusse, koduteenuste osakaalu kasvu ning võimalikke kohtulahendeid Riigikontrolli audititulemuste valguses. Keskne teema oli, kas ja kuidas tagatakse teenuste kättesaadavus, taskukohasus ja kvaliteet ning millised on omavalitsuste finantsilised riskid seoses hoolduskulude suurenemisega.

Riigikogu arutas EKRE fraktsiooni liikmete esitatud arupärimist nr 647 maksutõusude ja nende mõjude kohta Eesti majandusele. Arupärijate nimel esinenud Siim Pohlak tõi esile mure Rahandusministeeriumis salastatud mõjuhinnangute, väikeste ja keskmiste ettevõtete pankrotiohu ning valitsuse tekitatud maksukaose pärast. Samuti küsiti, miks eelistatakse riigikaitseinvesteeringute rahastamiseks maksutõuse sihtotstarbeliste võlakirjade asemel. Rahandusminister Jürgen Ligi lükkas tagasi arupärijate dramaatilise olukirjelduse, väites, et majanduslanguse peamised põhjused on sõda, koroona, kõrge euribor ja Põhjamaade turgude nõrkus, mitte maksutõusud, millest enamik pole veel jõustunud. Ligi rõhutas, et Eesti maksusüsteem on endiselt maailma konkurentsivõimelisim ning käibemaksu tõus on majandusele neutraalse mõjuga. Ta selgitas, et riigikaitset tuleb rahastada püsitulu, mitte laenude abil. Debatt oli äärmiselt pingeline ja isiklik. Opositsioon (eelkõige EKRE liikmed Martin Helme, Helle-Moonika Helme, Rain Epler, Mart Helme, Riina Solman ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart) keskendus suuresti Ligi eelmise nädala esinemise kritiseerimisele, süüdistades teda naiskolleegide solvamises ja valetamises. Ligi keeldus vabandamast, väites, et tema sõnu on valesti tõlgendatud ja et opositsioon tegeleb laimamisega. Sisulised majandusküsimused jäid suuresti isikliku kemplemise varju.

Arupärimine nr 642 käsitles Riigikogu liikmete Jaak Valge ja Varro Vooglaiu poolt esitatud küsimusi seoses Eesti sõduri mälestusmärgi konfiskeerimisega Lihula teel 2024. aasta septembris. Arupärijad kritiseerisid valitsuse tegevust, pidades seda häbiväärseks ja Eesti iseseisvuse eest võidelnute mälestuse mahasalgamist toetavaks. Jaak Valge rõhutas, et mälestusmärk oli koopia 2004. aasta monumendist, millel semiootiline ekspertiis natsisümboolikat ei tuvastanud, ning et 1944. aasta Eesti Vabariigi juhtkond kutsus mehi Punaarmee vastu võitlema, olenemata mundrist.

Siseminister Lauri Läänemets vastas, et valitsus austab vabadusvõitlejaid, kuid politsei tegevus oli õigustatud korrarikkumise ennetamisega. Ta tõi esile kaks põhjust: monumendi kavandatav paigaldamine keelatud tee kaitsevööndisse ning laekunud teave natsisümboolika olemasolu kohta, mis vajas ekspertiisi. Läänemets eitas erioperatsiooni läbiviimist ja rõhutas, et ministril puudub pädevus politsei operatsioone juhtida. Debati käigus kinnitas Läänemets, et tellitud ekspertiisid ei tuvastanud mälestusmärgil keelatud sümboolikat. Arupärijad (Vooglaid, Lukas, Põlluaas) nõudsid monumendi viivitamatut tagastamist ja avalikku vabandust, tuues esile valitsuse topeltstandardid võrreldes Kaitseväe kalmistul asuva punasümboolikaga, mida Läänemets samas hukka mõistis.

Viimane päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete Jaak Valge, Henn Põlluaasa, Ants Froschi ja Leo Kunnase 9. septembril 2024 esitatud arupärimist mobilisatsiooniealistele Ukraina kodakondsusega meestele rahvusvahelise kaitse andmise kohta (nr 643). Arupärijatepoolne ettekandja oli Henn Põlluaas ning arupärimise sisu keskendus eelkõige sellele, miks just mobilisatsiooniealised Ukraina mehed saavad rahvusvahelist kaitset ja millised on selle alused, ning mida see kõigi jaoks tähendab. Esitatud ning arutatud numbrid tõid välja märkimisväärselt suured erinevused riiklike kaitsevormide vahel ning tekitasid küsimusi ajutise kaitse ja rahvusvahelise kaitse määramise loogika ja taotluste iseloomu kohta.