Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ("see valitsus"), kes kavatseb loobuda põlevkivist, ja ettevõtjatele, keda süüdistatakse riigi toel rikastumises. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaspoolt nutika roheenergiaskeemi keerutamises ja pettuses osalemises.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse energiaministri ja tema poliitika vastu, eriti tuuleenergia subsideerimise ja uute tuulikute ehitamise osas. Tugevalt kritiseeritakse ka riigiettevõtet Elering ja Nord Pooli elektribörsi, süüdistades neid spekulantide rikastamises ja ebaausas konkurentsis. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla turu vabaduse ja aususe.

Peamised vastased on valitsus tervikuna ning konkreetsed ministrid (Michal, Ligi, Taro) ja Sotsiaaldemokraadid. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades neid majanduse põhja viimises ja õigusriigi põhimõtete rikkumises. Kompromiss on välistatud, kuna kõneleja nõuab otseselt "teistsugust valitsust".

Peamine vastane on praegune valitsus ja selle poliitika, mida süüdistatakse prioriteetide vales seadmises ja riigi raha raiskamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, sildistades valitsuse tegevust "riigi raha hullumeelseks põletamiseks". Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, lõpetades otsese üleskutsega uue valitsuse järele.

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda süüdistatakse valimispettuses, maksutõusudes ja julgeoleku halvendamises viimase 30 aasta halvima seisuni. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilisele legitiimsusele kui ka konkreetsetele poliitilistele ebaõnnestumistele. Kompromiss on välistatud, kuna nõutakse valitsuse viivitamatut tagasiastumist.

Vastuseis on suunatud valitsuse või vastutava ministri tegevusele Rail Balticu projekti juhtimisel ja rahastamisel. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla projekti realistlikkuse, turvalisuse ja rahvusvahelise koostöö edukuse.

Vastasseis on suunatud valitsuse/ministri vastu, kritiseerides konkreetse dokumendi sisu ja poliitilisi valikuid. Kriitika on poliitikapõhine, rõhutades halduskulude kärpimise puudumist. Kriitika intensiivsust tõstab esile faktiline võrdlus Euroopaga.