Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Kõneleja näitab teadmisi energiapoliitika ja subsideerimisskeemide valdkonnas, selgitades tarbijate poolt elektri tootmise subsideerimise mehhanisme ja riiklike garantiide mõju investeeringutele. Rõhutatakse põlevkivi konkurentsivõimet võrreldes taastuvenergiaga, kasutades majanduslikke argumente.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust energiapoliitika ja elektrituru toimimise osas, tuues välja spetsiifilisi andmeid (nt põlevkivi 2 eurot vs tuuleenergia 8 eurot omahind) ning turustatistikat. Eriti põhjalikult on uuritud Nord Pooli börsi tehingute struktuuri, märkides, et 89% tehingutest on spekulatsioonid. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "subsiidiumid" ja "oma hind," mis viitab teema põhjalikule analüüsile.

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduses, analüüsides majanduskriisi lahendamise mudeleid, viidates 2009. aasta Eesti kogemusele ja kasutades rahvusvahelisi võrdlusi (Saksamaa, Soome). Samuti on tal teadmisi õigusriigi põhimõtetest ja põhiseaduslikust kiriku ja riigi lahutatusest, rõhutades kanooniliste sidemete olemust. Ta kasutab majandusnäitajaid (SKT, töötus, 18% langus) oma argumentide toetamiseks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse ja sotsiaalkulutuste valdkonnas, kasutades võrdlevaid andmeid (Eesti vs. Prantsusmaa/Austria SKP osakaalud) ja konkreetseid statistilisi näitajaid. Eraldi rõhutatakse teadmisi riigivalitsemise efektiivsuse (ametnike suhtarvud) ja suurprojektide (Rail Baltic, tuulepargid) finantsilise elujõulisuse kriitilise analüüsi osas. Mainitakse konkreetseid summasid nagu 200 eurot toimetulekutoetust ja 250 miljoni euro suurune tervishoiu puudujääk.

Kõneleja näitab teadmisi poliitikaanalüüsi vallas, viidates poliitikaanalüütik Martin Mölderile ja Eesti demokraatia seisundile. Samuti demonstreerib ta autoriteeti julgeoleku teemal, defineerides seda laialdaselt kui tervikjulgeolekut, mis hõlmab sõjalist, majandus-, energia- ja toidujulgeolekut. Maksupoliitika osas viidatakse konkreetsele väitele 26 uue maksu kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust suurte taristuprojektide valdkonnas, esitades spetsiifilisi küsimusi majandusliku tasuvuse (reisijate ja kauba mahud) ja sõjalise turvalisuse (trassi haavatavus) kohta. Kasutatakse tehnilisi argumente, näiteks raudteetrassi haavatavuse hindamist ühe raketiga rivist välja löömise kontekstis.

Kõneleja demonstreerib teadmisi riigihalduse ja fiskaalstatistika valdkonnas. Kasutatakse konkreetseid võrdlevaid andmeid (Eesti on Euroopas esimene ametnike arvu poolest), mis viitab asjatundlikkusele bürokraatia suuruse ja halduskulude teemal.