Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Poliitiline positsioon on tugevalt roheagenda praeguse rakendamise vastu, mida nimetatakse suureks pettuseks. Peamine rõhk on odava energia kättesaadavusel ja ausal konkurentsil, seades need prioriteedid kõrgemale subsideeritud skeemidest. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades ebaõiglust ja tarbijate vaesumist.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud energiajulgeoleku ja elektrihinna küsimustele, väljendades vastuseisu 400 uue tuuliku ehitamise plaanile. Kõneleja seab kahtluse alla praeguse turukorralduse efektiivsuse, rõhutades tarbijate sõltuvust ilmast ja spekulantide rikastumist elektribörsil. Stants on tugevalt kriitiline valitsuse energiapoliitika suhtes, mis on raamitud tarbijaid kahjustava süsteemina.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse majanduspoliitika (maksutõusud) ja sotsiaalpoliitika (õigeusu kiriku piiramine) kritiseerimisele. Kõneleja nõuab majanduse elavdamiseks maksude langetamist ja odavat energiat ning kaitseb õigusriigi põhimõtteid kiriku sisemiste asjade sekkumise vastu. Fookus on nii valitsuse kehval sooritusel majanduses kui ka väärtuspõhisel kaitsel usuvabaduse küsimuses.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse prioriteetide suhtes, keskendudes ressursside ebaõiglasele jaotamisele ja riigi gigantismile. Kõige olulisemad teemad on sotsiaalvajaduste alarahastamine ja küsitava väärtusega suurprojektide (Rail Baltic, tuulepargid) rahastamise lõpetamine. Nõutakse uut valitsust ja uut maksupoliitikat, mis tagaks väärika elatustaseme kõigile elanikele.

Poliitiline positsioon on tugev vastuseis valitsuse tegevusele ja legitiimsusele. Kõneleja rõhutab, et valitsusel puudub rahva mandaat äärmiselt madala toetuse (20%) tõttu ning et võim saadi valimispettusega, murdes lubadusi maksude ja julgeoleku osas. Peamine nõue on peaministri tagasiastumine, kuna madal toetus hävitab demokraatlikku moraali. See on jõudlusel ja demokraatlikul vastutusel põhinev kriitika.

Poliitiline positsioon on suunatud Rail Balticu projekti kriitilisele analüüsile ja riskide hindamisele. Kõneleja nõuab vastuseid projekti majandusliku tasuvuse, sõjalise turvalisuse ja partnerriikide (Läti, Poola) edasijõudmise kohta. Seisukoht on tugevalt kahtlev projekti praeguse teostuse ja finantsilise jätkusuutlikkuse suhtes, keskendudes tulemuspõhisele kriitikale.

Poliitiline positsioon on tugevalt tulemuspõhine ja kriitiline, keskendudes valitsuse ebaefektiivsusele ja halduskulude ohjamisele. Kõneleja kritiseerib teravalt halduskulude kärpimise puudumist poliitikadokumendis. Kriitika tugevust rõhutab viide Eesti esikohale ametnike arvu poolest ühe maksumaksja kohta Euroopas.