Kuude kaupa: Rain Epler
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
10.2025
48 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve ja rahandusministri töövaldkonnas, eriti seoses eelarve koostamise filosoofia ja majandusuuringute instituutide rolliga. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, viidates numbritele ja ideedele ("Exceli mees" vs "Wordi mees"). Samuti on ta kursis ministri varasemate avaldustega oma rolli kohta ("hullema ärahoidja").
09.2025
35 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetika valdkonnas, tsiteerides konkreetseid andmeid "Statistical Review of World Energy" raportist (nt Euroopa primaarenergia tarbimine 52 eksadžauli, tuule ja päikese 5% panus, fossiilkütuste 73% osakaal). Samuti on ta kursis Riigikontrolli raporti detailidega kaitseministeeriumi varude arvestuse puudujääkide osas (723,9 miljonit eurot).
06.2025
43 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust energeetika ja keskkonnapoliitika valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid (inverter, sagedusturg) ning võrdlevaid andmeid (ruumikasutus eri energiatootmisviisidel). On kursis ka seaduseelnõude detailide ja juriidiliste nüanssidega, tsiteerides Rahapesu Andmebüroo seaduse paragrahve profiilianalüüsi kohta. Demonstreerib teadmisi poliitilise rahastamise järelevalve (ERJK) ja selle menetluspraktika osas.
05.2025
65 Sõnavõtud
Näitab sügavat asjatundlikkust energeetikas ja elektriturul, kasutades tehnilisi termineid (sagedusturg, inerts, juhitavad võimsused, inverterid) ja rahvusvahelisi näiteid (Hispaania, Saksamaa, Ontario). On kursis CO2 kvoodikaubanduse finantsaspektidega ja kritiseerib Eleringi prognoosivõimet. Samuti tunneb hästi seadusandluse ajalugu (nt ESG aruandlus) ja viitab teadusuuringutele (nt kliimahüsteeria kohta).
04.2025
54 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetika ja majanduse valdkonnas, kasutades detailseid tehnilisi andmeid (installeeritud võimsused, võimsustegurid, CO2 heitmed, kütusehinnad eurodes megavatt-tunni kohta). Ta tugineb Eleringi aruannetele ja rahvusvahelistele analüüsidele, et põhjendada oma seisukohti põlevkivi ja tuumaenergia eelistamisel juhuelektrile. Lisaks näitab ta teadmisi seadusandlikest definitsioonidest, näiteks ILO konventsiooni soomõiste osas ja EL-i aluslepingute (Artikkel 122) erandite kohta.
03.2025
17 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust energeetika valdkonnas, käsitledes taastuvenergia süsteemikulusid, võrgu ümberehitust ja CO2 kvoodi tasu vabastamise võimalusi, viidates Taani ja Saksamaa näidetele. Ta kasutab argumente kogukulu (mitte ainult hinna) ja ilmastikust mittesõltuva tootmisvõimsuse vajalikkuse kohta. Samuti on ta kursis ministeeriumite allasutuste ja MTÜ-de rahastamisega, tuues esile konkreetsed näited ideoloogilistest kulutustest.
02.2025
18 Sõnavõtud
Kõneleja näitab põhjalikku teadmist Riigikogu protseduuridest, esitades detailseid küsimusi kirjalike küsimuste ja arupärimiste blokeerimise kohta. Ta süveneb keskkonna- ja majandusregulatsiooni teemadesse, nõudes Kliimaministeeriumilt hüvitus- ja leevendusalade majandusliku mõju modelleerimist. Lisaks on tal spetsiifiline huvi energiapoliitika andmete (tarbimine TWh) ja rahastamisskeemide (2,6 miljardit, riigiabi reeglid) vastu.
01.2025
45 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat teadlikkust energeetikapoliitikast, eriti põlevkivi ja juhitavate võimsuste teemal, viidates Eleringi ja Riigikontrolli aruannetele ning kritiseerides 100% taastuvenergia eesmärki. Ta on kursis maksupoliitika detailidega (käibemaksuerandid Euroopas, pangamaksu erikord) ja Euroopa Liidu regulatsioonide (sotsiaalne tingimuslikkus, ILO harta) mõjuga. Samuti on ta teadlik rahvusvahelisest geopoliitilisest olukorrast, eriti USA uue administratsiooni mõjust.
12.2024
19 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi riigieelarve mehhanismidest, kritiseerides tegevuspõhist eelarvet ja ülekantavate vahendite süsteemi. Ta on kursis aktsiisipoliitika mõjuga piirikaubandusele ja laekumistele ning kasutab OECD majandusprognoose oma argumentide toetuseks. Samuti näitab ta teadmisi rahvusvahelistest arengutest, seostades Mosambiigi missiooni gaasivarude ja Euroopa Liidu energiapoliitikaga.
11.2024
38 Sõnavõtud
Kõneleja näitab detailset teadlikkust riigieelarve ja rahanduse teemadel, kasutades konkreetseid numbreid defitsiidi, kulude ja maksutulude osas. Tal on põhjalikud teadmised energeetikapoliitikast, kritiseerides taastuvenergia majanduslikku mittetasuvust ja propageerides stabiilseid energiaallikaid. Lisaks on ta kursis rahvusvaheliste geopoliitiliste arengute ja sotsiaalsete teemadega, nagu näiteks abordistatistika.
10.2024
73 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust eelarve- ja finantsküsimustes, esitades konkreetseid numbreid (CO2 kvoodiraha, Tervisekassa kulude kasv, 69 miljoni euro suurune viga MKM-i eelarves) ja nõudes ministritelt nende täpsustamist. Ta on kursis ka infrastruktuuriprojektide (Via Baltica, Rail Baltic) ja Euroopa Liidu kohustustega ning tsiteerib geopoliitika analüütikuid (George Friedman) ja seletuskirjade riske (käibemaksu mõju).
09.2024
32 Sõnavõtud
Kõrge kompetents energeetikapoliitika ja majandusküsimuste (maksundus, käibemaksuseadus) osas, kus kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse turuloogikale. Näidatakse teadlikkust keskkonna- ja looduskaitse regulatsioonidest, eriti seoses piirangute hüvitamise ja kaitsealade laiendamisega. Samuti on esile toodud teadmised IT-taristu ja bürokraatiaaparaadi kasvu teemal.
07.2024
17 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusandluse menetlemise protseduurides, eriti põhiseaduskomisjoni arutelude ja erandite (nt puuetega inimeste erand automaksus) osas. Ta on kursis varasemate poliitiliste avaldustega maksude teemal, tsiteerides näiteks Toomas Uibot automaksu arutelul. Samuti on ta teadlik koalitsioonilepete sisust ja varasematest lubadustest (nt pensionide maksuvabastus).
06.2024
22 Sõnavõtud
Kõneleja näitab süvenemist energeetikapoliitikasse, esitades kindla seisukoha tuumaenergia (konkurentsitult parim) ja taastuvenergia (tuul, päike) vastandamise osas, viidates tasuvusele ja keskkonnajalajäljele. Samuti on tal detailne teadlikkus Riigikogu menetlusnormidest, kritiseerides muudatusettepanekute kokkusidumist ja kiirmenetlust, ning nõuab kompleksset arvutust maksutõusude kogumõju kohta peredele.
05.2024
36 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust energiapoliitikas, kasutades tehnilisi termineid ja näiteid (nt energeetiline tasuvus, EROI) tuumaenergia toetuseks ja taastuvenergia kritiseerimiseks. Samuti on ta kursis Riigikogu kodukorra detailidega, esitades korduvalt protseduurilisi küsimusi muudatusettepanekute sidumise reeglite kohta. Sotsiaalvaldkonnas viitab ta rahvusvahelistele teadusuuringutele (nt Ühendkuningriigi puberteediblokkide keeld) ja psühholoogilistele hüpoteesidele (nt Jonathan Haidt).
04.2024
51 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi energeetika valdkonnas, pakkudes tehnilisi detaile tuumaenergia ohutuse (kiirgusdoosid, ajaloolised õnnetused) ja majandusliku võrdluse (capacity factor, eluiga) kohta taastuvenergiaga. Samuti on ta kursis finantsreguleerimise (Baseli komitee, EKP) ja õigusloome protseduuridega (HÕNTE, mõjuanalüüs), kasutades argumentides spetsiifilisi termineid ja statistikat.
03.2024
64 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetikavaldkonnas, käsitledes tuumaenergia, taastuvenergia (tuul/päike) tasuvuse (LCOE, EROI) ja elektrivõrgu arendamise (ülekoormustasu, Eesti-Läti 4. ühendus) tehnilisi aspekte. Ta viitab ajaloolistele näidetele (Mesmeri plaan Prantsusmaal) ja rahvusvahelistele deklaratsioonidele (tuumaenergia kolmekordistamine). Samuti on ta kursis panganduse erakorralise kasumi maksustamise detailidega, viidates Leedu ja Rootsi näidetele.
02.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust majanduspoliitika valdkonnas, käsitledes maksulangetuste mõju investeerimisvõimekusele ja ekspordile. Samuti on ta süvitsi tegelenud kohaliku omavalitsuse seadusandlusega, keskendudes volikogu liikmete ja ametnike pädevuse ning keelenõuete küsimustele. Ta kasutab majandustermineid nagu "investeerimisvõimekus" ja "jätkusuutlikkus".
01.2024
47 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust majandusstatistika (elektrihinnad, SKP, tööviljakus) ja rahvusvaheliste indeksite (meediavabadus) analüüsimisel, tuues välja konkreetseid langustrende. Ta kasutab sageli võrdlevaid andmeid naaberriikidega (Soome, Läti, Leedu, Saksamaa) ja on kursis riigifirmade (Nordica) erikontrolli detailidega. Samuti on ta teadlik kaitsevõime lünkadest ja juhitavate energiatootmisvõimsuste puudusest.