Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust julgeolekuküsimustes, viidates Kaitsepolitsei ohuhinnangutele ja Narva Muuseumi juhataja arreteerimise käsule. Ta on kursis seadusloome detailidega, mis puudutavad usuliste ühenduste tegevust ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Lisaks toob ta oma argumentide toetuseks esile spetsiifilise välisriigi õiguskaasuse (Päivi Räsäneni juhtum).

Kõneleja näitab asjatundlikkust tööjõuturu probleemide (NEET-noored) ja immigratsioonipoliitika valdkonnas. Ta kasutab Statistikaameti andmeid, viidates kümnetele tuhandetele noortele, kes ei õpi ega tööta. Samuti on ta kursis integratsiooniprobleemidega, märkides, et keele ja kultuuri õpetamine ei ole seotud toetustega töörände korras saabujatele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energeetikasektoris, käsitledes tehnilisi lahendusi nagu CO2 püüdurid ja olemasolevate katelde kasutamine. Ta toetub spetsiifilisele eksperdile (professor Alar Konist) ja rõhutab vajadust kuulata energeetikuid, et vältida taristu kallist väljaehitamist läänekaldale. Ta on teadlik taastuvenergeetika majanduslikest ja globaalsetest mõjudest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja hübriidsõja teemadel, viidates konkreetsetele sündmustele (Narva tanki ažiotaaž, muuseumijuhi vahistamine) ja rahvusvahelistele paralleelidele (Hamas, Leedu/Rootsi vastupanuliikumise õpikud). Nad rõhutavad Venemaa tsentraliseeritud juhtimise võimet korraldada nii mere- kui maismaasabotaaži ja infooperatsioone. Nad kasutavad laiapindse riigikaitse kontseptsiooni toetuseks metafoore ja ajaloolisi õppetunde.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaaltoetuste ja perepoliitika valdkonnas, kasutades konkreetseid numbreid ja tehnilisi termineid. Ta viitab toitjakaotustoetuse alussummale (272 eurot), indekseerimisele ja prognoositavale väljamaksele 2026. aastal (345 eurot). Lisaks tugineb ta isiklikule kogemusele üksikvanemana, et luua usaldusväärsust toetuste vajalikkuse osas.

Esineja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahvastikupoliitika ja demograafia vallas, kasutades konkreetseid sündide arve ja protsentuaalseid langusi (nt 9646 sündi 2024. aastal, 25% tõus 2017. aasta toetuse järel). Viidatakse akadeemilistele allikatele (Tallinna Ülikooli demograafiakeskus, Mark Gortfelder, Ene-Margit Tiit) ning varasematele poliitilistele meetmetele ja nende mõjule. Rõhutatakse vajadust fokuseeritud lähenemise järele, mitte rahvastikupoliitika laiapõhjaliseks ajamiseks.

Esineja näitab teadmisi NATO administratiivsete protsesside kohta, nimetades vormide täitmist teadmiste kontrolliks. Samuti rõhutab ta sotsiaalpoliitika ja majandusteaduse tihedat seost. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, nagu "keskmise pensioni indekseerimine" ja "kosmeetilised maksunarratiivid".