Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kriitika on suunatud valitsuse või vastutavate poliitikute vastu, kes on vastutavad majanduspoliitika eest, kuna nende tegevus on viinud ostujõu languseni. Vastuseis on poliitikapõhine, rõhutades, et Eestis tehakse "midagi valesti" võrreldes edukamate Balti riikidega.

Andmeid pole piisavalt.

Tugev vastuseis Reformierakonnale ja sotsiaalminister Karmen Jollerile, keda süüdistatakse perepoliitika ebastabiilsuses, sõnamurdlikus käitumises ja tegevusetuses. Kritiseerib valitsuse otsust oodata meetmete rakendamisega 2026. aasta kevadeni, kuigi raha jääb juba üle. Peab Reformierakonda konsensusliku rahvastikupoliitika kujundamise peamiseks takistuseks.

Kriitika on suunatud siseministri ja jõuministeeriumide tegevuse vastu, heites neile ette kiirustamist ja "toore" eelnõu väljakäimist. Vastuseis on intensiivne, kuna eelnõu ohustab kõneleja hinnangul meelsuskontrolli tekkimist.

Peamine vastane on minister Karmen Joller ja kaudselt Reformierakond. Kriitika on intensiivne ja kahetine: see puudutab nii isiklikku käitumist sotsiaalmeedias (inimeste üleskütmine ja solvamine) kui ka poliitilist ebakõla teaduspõhiste meetodite tunnustamisel. Vastaseid süüdistatakse poliitilises silmakirjalikkuses ja perede toetamise eiramises 2026. aasta eelarves.

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti rahandusministrile, Kristen Michalile ja Kristina Kallasele. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksude ebaõiglus, automaksu erandite puudumine) kui ka isiklikule tasandile, heites Kallasele ette ebatsensuurse sõna kasutamist riigi rahalise olukorra kirjeldamisel. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, nõudes ministrite korrale kutsumist.

Peamine kriitika on suunatud ministri ja Kaitseministeeriumi juhtkonna vastu seoses ebaõiglase palgasüsteemiga, mis ei motiveeri noorsõdureid. Tugev opositsiooniline hoiak ilmneb ka protseduurilises kriitikas, kuna minister ei vastanud esitatud küsimusele, vaid teatas seda, mida ise tahtis, mis viitab nõudmisele vastutuse järele.

Peamised vastased on Reformierakonna juhitud valitsus ja konkreetsed ministrid, eriti sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, keda nimetatakse "Eesti ajaloo kõige lapsevaenulikumaks ministriks". Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, kärped) kui ka isiklik, süüdistades vastaseid ebaeetilises käitumises (hooldekodude ärihuvid, poliitilise kultuuri rikkumine) ja valetamises. Kompromissivalmidust ei väljendata.