Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Kõneleja näitab teadmisi makromajanduslikest näitajatest, keskendudes ostujõule, sisetarbimisele ja majanduskasvule. Kasutatakse võrdlevat analüüsi Läti ja Leeduga, et rõhutada Eesti poliitika puudujääke ja otsida selgitust, mida tehakse mujal õigesti.

Kõneleja näitab asjatundlikkust regionaalpoliitika, rahvastikurände ja kohalike omavalitsuste rahastamise teemadel. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "hajaasustus", "tõmbekeskused" ja "finantsinstrumentide taastamine". Asjatundlikkus väljendub rände seostamises otseselt riigile tekkiva kuluga.

Tugev asjatundlikkus perepoliitika, vanemahüvitiste ja demograafia valdkonnas, tuginedes varasemale rahvastikuministri kogemusele. Kasutab konkreetseid eelarvenumbreid seoses eelnõu maksumuse (€55–60 miljonit) ja madala sündimuse tõttu tekkiva ülejäägiga (€10–11 miljonit). Viitab teaduslikele analüüsidele ja rahvastikuteadlaste (nt Ene-Margit Tiit) seisukohtadele tõenduspõhise poliitika toetuseks.

Kõneleja positsioneerib end meediaeksperdina, tuues esile muret tekitavaid mustreid venekeelses Delfis ja seoses laulupeoga. Samuti viitab ta oma varasemale kogemusele endise rahvastikuministrina, et selgitada jõuministeeriumide kiirustavat seadusloome praktikat ja nende kalduvust agaralt kaitseks taolisi asju välja käia.

Tugev asjatundlikkus on rahvastikupoliitika ja perepoliitika valdkonnas, viidates varasemale tööle rahvastikuministrina ja koostööle Lea Danilson-Järgiga. Kasutab korduvalt tehnilisi termineid nagu "tõenduspõhine" ja "teaduspõhine poliitika" ning teab täpseid eelarvenumbreid (nt 101 000 eurot huviringitoetuseks). Ekspertiis hõlmab ka teadmisi sellest, kuidas poliitilised otsused mõjutavad sündimust ja perede toimetulekut.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahanduspoliitika ja eelarve detailide osas, viidates tulumaksuvabastusele ja küsides konkreetseid summasid eelarveridadelt. Ta toob esile oma varasema kogemuse Rahandusministeeriumi avalike suhete juhina. Samuti on tal teadmised sotsiaalkomisjoni tööst, perepoliitika analüüsist ja varasematest seadusandlikest algatustest (nt 2022. aasta peretoetuste tõstmine).

Puhuja näitab asjatundlikkust riigikaitse personali ja palgasüsteemide osas, tuues välja konkreetse palganumbri (vaevalt 1200 eurot) noorsõdurite jaoks ning teadmise teenistuskohtadest (Tapa). Ta on kursis ka Kaitseministeeriumi juhtkonna palkade ja riigikaitsele eraldatava summa protsendi tõstmisega. Lisaks on ta teadlik Riigikogu kodukorra protseduuridest ja ministrite vastamiskohustusest.

Kõneleja demonstreerib järjepidevat ja detailset asjatundlikkust sotsiaalpoliitika valdkonnas, käsitledes peretoetusi, pensionide maksustamist ja hooldereformi, viidates sealhulgas Riigikontrolli audititele. Samuti on tal tugev regionaalpoliitiline fookus, analüüsides maksude ja riigiasutuste sulgemise mõju maapiirkondadele. Ta kasutab konkreetseid statistilisi andmeid (sündide arv, maksusummad) oma argumentide toetuseks.