Täiskogu istungite kaupa: Riina Sikkut

Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, kritiseerides Rootsi vangide lepingu mõju julgeolekule, tervishoiule ja majandusele. Kriitika on sisuline ja protseduuriline, nõudes selgitusi kulude katmise, sealhulgas tervishoiukulude ja keelenõuete kohta. Samuti esitatakse umbusaldusavaldus ettevõtlusministri ametikoha vajalikkuse osas.

Peamine kriitika on suunatud valitsejate (koalitsiooni/valitsuse) vastu, keda süüdistatakse vastutustundlikkuse puudumises ja Eelarvenõukogu soovitustele vastupidiste otsuste tegemises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes siseriiklike eelarvereeglite eiramisele ja katteta kulude lisamisele. Hoiatatakse lühiajaliste otsuste pikaajaliste negatiivsete tagajärgede eest.

Vastuseis on suunatud seaduseelnõu praegusele vormile ja selle puudulikule privaatsuskaitsele. Lisaks kritiseeritakse Kalle Grünthali seisukohtade väära omistamise eest (protseduuriline ja isiklik parandus) ning väljendatakse muret Eesti 200 "personaalse riigi" kontseptsiooni privaatsust riivava iseloomu pärast.

Peamine vastane on peaminister ja valitsus, keda süüdistatakse demagoogias ja "kõige vastutustundetuma eelarve" koostamises. Kriitika on poliitiline ja majanduslik, keskendudes maksuküüru kaotamise ebaõiglasele kasule jõukatele. Kompromiss valitsuse praeguse maksukava osas on välistatud, kuna see on ebaefektiivne ja ebaõiglane.

Otsest vastasseisu konkreetsete poliitiliste rühmitustega ei väljendata. Kaudselt kritiseeritakse Riigikogu kui seadusandliku kogu töö kvaliteeti, mis tekitab ebaõiglasi või segaseid seadusi. Kriitika on protseduuriline ja suunatud seaduste ebaselgusele.

Kriitika on suunatud valitsuse (ministri) tegevuse vastu, seoses väidetava viivitusega kaitsetööstuspargi planeerimisel ja ebaselge palgastruktuuri visiooniga haridusvaldkonnas. Vastuseis on poliitika ja tulemuslikkuse põhine, nõudes selgust ja tõde kodanike jaoks.

Puuduvad otsesed vastased või kritiseeritud rühmad; fookus on suunatud turu reguleerimise puudujääkidele, eriti pangavälises krediiditurul. Kriitika on suunatud pigem süsteemsetele riskidele ja tarbijate käitumismustritele (kuise tagasimakse tähtsustamine kulukuse määra ees).

Vastandub valitsusele ja kaitseministrile, kritiseerides nende lähenemist varjendite rajamise nõudele ja valitsuse üldist poliitilist ebakindlust. Kriitika on suunatud poliitiliste seisukohtade muutumisele (automaaks, palgad) ja eelnõude menetlemise protseduurile (nõudes uut seisukohta). Kahtluse alla seatakse ka Riigikaitsekomisjonis konsensuslikult tehtud otsuse õigsus.

Kriitika on suunatud ministri ja valitsuse tegevuse vastu, mis on võimaldanud korduvaid suuri finantsvigu. Vastuseis on protseduuriline ja süsteemipõhine, nõudes vastutuse selgitamist ja süsteemi muutmist, et vältida tulevikus kümnete miljonite ulatuses ekslikke ettemakseid.

Tugev opositsiooniline hoiak valitsuse sisserände-, regionaal- ja majanduspoliitika suhtes, kritiseerides ministri ebamääraseid vastuseid ja numbriliste andmete puudumist. Kriitika on suunatud poliitilistele otsustele (kvoodi vältimine eranditega, palgakriteeriumide lõdvendamine) ning Reformierakonna varasematele seisukohtadele palgakriteeriumide osas. Isiklik kriitika puudutab Lauri Laatsi regionaalpoliitika tajumist Mustamäel.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja selle ministritele (Keldo, Ligi, peaminister), kritiseerides nende poliitikaid sotsiaalse ebavõrdsuse suurendamise ja riigi strateegiliste sihtide saavutamata jätmise eest. Kriitika on terav ja poliitikapõhine, keskendudes valitsuse plaanide puudujääkidele turvalisuse, tootlikkuse ja maksustruktuuri õigluse osas. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse kompenseerivaid meetmeid.