Täiskogu istungite kaupa: Riina Sikkut

Toetab bürokraatia vähendamist ja kulude kokkuhoidu, seades kahtluse alla ministri ametikoha vajalikkuse. Kriitiline valitsuse majandusstrateegia suhtes, mis tegeleb tööjõupuuduse leevendamise asemel madala tootlikkusega töökohtade loomisega. Rõhutatakse vajadust lahendada oskustööliste puudus ja liikuda Euroopa Liidu keskmisest kõrgema tootlikkusega riigi sihi suunas.

Kõneleja pooldab tugevat fiskaaldistsipliini, nõudes siseriiklike eelarvereeglite järgimist ja kokkulepitud maksutõusude vajalikkust. Hoiatatakse võlakoormuse kahekordistumise eest ja selle tagajärgede eest (hinnatõus, kallim laenamine). Toetatakse pangandusturu konkurentsi suurendamist eluasemelaenude lihtsama liigutamise kaudu ja vastutustundliku laenamise printsiibi järgimist.

Rõhutatakse vajadust pidevalt investeerida IT-turvalisusesse ja andmekasutusse, eriti eelarvekõneluste ajal. Kõneleja hoiatab kulude kokkuhoiu eest IT-investeeringute arvelt, kuna see võib realiseerida turvariske, mis viitab toetusele fiskaaldistsipliini asemel strateegilistele investeeringutele.

Eelistab sihistatud maksuleevendust (maksuküüru nihutamine) ja vastutustundlikku eelarvepoliitikat, kritiseerides riigi võlakoormuse kasvu. On vastu maksuküüru kaotamisele, kuna see annab ebaproportsionaalse kasu kõige jõukamatele (4000–6000 eurot kuus teenivatele inimestele). Toetab tööperesid ja madalama palga teenijaid, kritiseerides samas toiduainete käibemaksu langetuse ebatõhusust.

Majanduslikud vaated puudutavad riigi ressursside jaotamist ja haldamist riigiasutuste vahel. Rõhutatakse, et kvaliteetse ja selge töö tegemiseks peab olema piisav ressurss, viidates sellele, et ressursside üle otsustatakse Riigikogu saalis.

Majanduslikud vaated keskenduvad riiklikule strateegilisele arendusele (kaitsetööstuspark) ja avaliku sektori tööjõuprobleemidele. Toetatakse sihipäraseid finantsmeetmeid, nagu palgakoefitsiendid, regionaalse ebavõrdsuse ja spetsiifiliste õpetajate (matemaatika, loodusained) puuduse leevendamiseks.

Toetab tugevat regulatsiooni finantsturul, eriti pangavälise krediidi osas, et tagada tarbijakaitse ja turu stabiilsus. Peab panganduse, börsi ja kahjukindlustuse toimimist heaks, kuid näeb vajadust sekkuda krediidituru riskide maandamiseks. Eesmärk on kaitsta tarbijaid liigse võlakoormuse eest, mis on seotud nende arusaamatusega krediidi tegelikust kulust.

Kriitiline lähenemise suhtes, mis püüab kriisimeetmetes saavutada "kõige väiksemat kulu" või "Exceli optimaalsust," rõhutades, et valmisolek nõuab investeeringuid. Märgib ära valitsuse varasemaid plaane automaksu ja tulumaksu tõusu osas, kritiseerides nende seisukohtade muutlikkust.

Majandusvaated rõhutavad ranget fiskaaldistsipliini ja avaliku raha vastutustundlikku kasutamist. Kõneleja on vastu kümnete miljonite ulatuses ekslikele ettemaksetele, nõudes süsteemset kontrolli ja vastutust riigieelarveliste vahendite haldamisel.

Majandusvaated rõhutavad tootlikkuse tõstmist ja väärika sissetuleku tagamist, vastustades madalapalgalise sisserände soodustamist, mis tootlikkust ei tõsta. Toetab töötute ümberõpet ja sektoripõhiseid palgakriteeriume. On tugevalt skeptiline tuumaenergia rajamise osas, kuna see nõuaks suuri avalikke ressursse ja tooks kaasa kalli energia.

Majandusvaated on suunatud sotsiaalsele õiglusele ja riigi pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Kritiseeritakse regressiivseid tarbimismakse ja madalat kapitalimaksude osakaalu, mis suurendavad ebavõrdsust. Nõutakse kompenseerivaid meetmeid madalapalgalistele (nt toimetulekupiiri tõstmine) ning väljendatakse muret Eesti tootlikkuse mahajäämuse ja riigivõla kasvu pärast.