Täiskogu istungite kaupa: Riina Sikkut

Kõneleja näitab sügavat teadlikkust tervishoiu logistikast (vaimse tervise järjekorrad, ressursside nappus) ja tööjõuturu uuringutest, viidates OSKA uuringule ja oskustöötajate puudusele. Samuti on ta kursis lepingute juriidiliste detailidega, viidates vangilepingu artiklitele 41 ja 42, ning kaasaegsete julgeolekutehnoloogiatega, nagu AI ja numbrituvastuskaamerad.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust makroökonoomikas, eelarvepoliitikas ja finantsregulatsioonis, viidates Eelarvenõukogu ja Eesti Panga tööle ning kasutades tehnilisi termineid (nt suhe SKP-sse, mikroandmed). Eraldi tuuakse esile leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu väärtus. Eksperthinnangutele tuginetakse tugevalt, pidades neid vastutustundlike otsuste aluseks.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust e-riigi, andmekasutuse, privaatsuse ja IT-turvalisuse teemadel, viidates auditimehhanismidele, järelevalve vajadusele ning Rahapesu Andmebüroo ja Maksu- ja Tolliameti tegevusvõimalustele. Kasutatakse tehnilisi termineid seoses andmete pärimise ja masinotsuste tegemisega, rõhutades inimliku otsustamise ja järelevalve olulisust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika detailides, eristades maksuküüru kaotamist ja nihutamist kui erineva tõhususega meetodeid. Ta kasutab finantsandmeid ja numbreid (nt 4000–6000 eurot kuus, tulumaksuvaba miinimumi tõus) ning vaidlustab peaministri esitatud arve, viidates ekslikele numbritele. Eelistab matemaatilist ja loogilist argumentatsiooni.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome kvaliteedi, põhiseaduslike institutsioonide rolli ja riigi ressursside haldamise teemal. Eriti rõhutatakse, et selge ja lihtsa sõnumi loomine nõuab suuremat ressurssi ja pingutust kui lehekülgede kantseliidi tootmine.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika ja rahastamismudelite osas, mainides pearahapõhist rahastamist ja palgakoefitsientide rakendamist. Ta on teadlik sotsiaal-majandusliku tausta mõjust haridusele ja tervisele ning suudab nimetada spetsiifilisi tugimeetmeid (nt kogupäevakool, tugispetsialistid). Samuti on ta kursis kaitsetööstuse planeerimisega seotud viivituste ja tööstusliidu seisukohtadega.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust finants- ja krediidituru reguleerimise valdkonnas, olles Rahanduskomisjoni liige. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat (nt krediidi kulukuse määr, positiivne krediidiregister, hoiulaenuühistu seadus). Küsimused põhinevad komisjoni tööl ja erialastel uuringutel (pangavälise krediidituru uuring), mis näitab teadmistepõhist lähenemist.

Näitab asjatundlikkust kriisivalmiduse ja ressursside planeerimise alal, selgitades, miks valmisolek ei saa olla 100% optimaalne (nt haiglavoodid, päästjate väljakutsed). Kasutab tehnilist väljendit "Exceli optimaalsus" kulude hindamise kriitikas, rõhutades, et elude päästmine ei ole odav.

Kõneleja näitab teadmisi sisekontrolli ja vastutuse süsteemide osas, viidates konkreetselt nelja silma printsiibile ja pakkudes välja selle laiendamist 14 silma printsiibiks. Ekspertiis keskendub finantsvigade ulatuse hindamisele ja süsteemsete muudatuste vajadusele, eristades väikseid inimlikke eksimusi massiivsetest süsteemsetest riketest.

Esineja näitab sügavat asjatundlikkust tööturu, sisserändepoliitika ja majandusnäitajate osas, viidates konkreetsetele andmetele (nt tootlikkuse protsent EL-i keskmisest, 65 000 töötut, OSKA raportid). Kasutab tehnilist keelt (kvoot, õpiränne, Robin Hood) ja analüüsib tehisaru (AI) mõju kõrgharidusega töötajatele. Samuti on kursis elulõpu tahteavalduse seaduse menetlemise ning Riigikohtu otsusega abistatud enesetapu teemal.

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust maksunduse ja majanduspoliitika vallas, kasutades tehnilisi termineid nagu "detsiil," "regressiivsed maksud," "kapitalimaksude osakaal" ja "SKP." Samuti on ta kursis tööturu (OSKA raportid, tootlikkus) ja sotsiaalteenuste (vaimse tervise teenuste puudujääk) detailidega. Seisukohtade toetuseks viidatakse ametlikele dokumentidele, nagu suveprognoosi seletuskiri.