Täiskogu istungite kaupa: Riina Sikkut

Kriitika on suunatud neile, kes levitavad tuuleenergia kohta valeinfot ja pseudoteaduslikke väiteid, eriti terviseriskide osas. Eriti taunitakse arstiharidusega isikut, kes esitas hirmutavaid väiteid väärarengutest, süüdistades teda eetikavastases käitumises ja teaduse eiramises. Vastaste väiteid planeeringute üüratutest mahtudest peetakse samuti ebarealistlikuks.

Kriitika on suunatud peamiselt eelmiste valitsuste/ametnike tegevusetuse vastu, viidates tubakadirektiivi pea kaheaastasele hilinemisele ja ENMAK-i pikaajalisele koostamisele. Kõneleja pareerib Urmas Reinsalu kriitikat, kaitstes sotsiaaldemokraatide seisukohta energeetika tervikpildi osas. Ta kritiseerib tubakatööstust uute tarbijate sihilikus kasvatamises.

Kriitika on suunatud eelarvepoliitika ja finantsjuhtimise vastu, mis kohtleb kultuuri kui lihtsat eelarverida. Kõneleja esitab väljakutse "konkurentsientusiastide ja edumeelsete tulemusjuhtide" mõtteviisile, nõudes, et nad rakendaksid oma tulemuspõhiseid kriteeriume kultuuritöötajate tasustamisel.

Kriitika on suunatud neile, kes põhjustasid eelnõu menetluses ligi kaks aastat kestnud obstruktsiooni, mis lükkas edasi mõistliku muudatuse jõustumise. Vastuseis on protseduuriline, keskendudes seadusandliku töö takistamisele.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse plaanidele (Töölepingu seaduse muudatused) ja ministri argumentatsioonile, kritiseerides poliitika sisu ja erialast pädevust. Vastuseis on intensiivne, eriti seoses äririskide lükkamisega töötajate kaela ja töötajate kaitse õõnestamisega. Kompromissivalmidust ei väljendata, pigem lubatakse võitlust.

Not enough data.

Otseseid poliitilisi vastaseid ei kritiseerita, kuid väljendatakse muret täiendavate tõkete ja bürokraatia suurenemise pärast, mis võivad protsessi pikendada. Kriitika on suunatud pigem ebatõhusatele protseduurilistele lisandustele ja järelevalveetappidele, mis ei pruugi olla sisuliselt vajalikud. Kompromissettepanekut toetatakse, kuigi seda ei peeta ideaalseks lahenduseks.

Vastuseis on suunatud neile, kes peavad direktiivi ülereguleerimiseks või kahtlevad pädevate naiste olemasolus, viidates Rahandusministri isiklikule skepsisele ja Siim Pohlaku küsimustele. Kriitika on poliitika- ja väärtuspõhine, lükates ümber eelarvamused naiste juhtimisoskuste kohta ja ebaõiglase eelduse "lollidest naistest".