Täiskogu istungite kaupa: Riina Sikkut

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust energiatootmise, planeerimisprotsesside ja keskkonnamõjude hindamise (KEH) valdkonnas. Kasutatakse tehnilisi termineid (infraheli, saartalitus, biogaas) ning viidatakse konkreetsetele andmetele ja uuringutele, sealhulgas Terviseameti mõõtmistele ja Tartu Ülikooli mitmeaastasele terviseuuringule. Samuti käsitletakse detailselt planeeringute mahtusid ja nende tegelikku realiseerimisvõimekust.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust rahvatervise ja nikotiinitoodete regulatsiooni alal, viidates noorte küsitlusuuringute andmetele ja Euroopa Liidu direktiividele. Samuti on tal põhjalikud teadmised tervishoiueetikast ja patsiendi autonoomiast elulõpu hoolduses, viidates Võlaõigusseadusele. Lisaks on ta kursis energeetikasektori strateegiliste dokumentide ja tehniliste küsimustega (ENMAK, sagedusreserv).

Kõneleja näitab asjatundlikkust kultuuripoliitika strateegiliste sihtide (kultuurielus osalemine 2030. aastaks) ja tööturu olukorra osas. Ta viitab konkreetsele palgatasemele (kõrgharidusega kultuuritöötaja 1600-eurone alampalk) ning rõhutab vabakutseliste ebakindlat sotsiaalset olukorda. Argumentatsiooni toetab andmetega strateegilise sihi varajasest saavutamisest.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust rahvatervise ja nikotiinipoliitika valdkonnas, viidates Euroopa Liidu direktiividele, piiriülesele kaubandusele ja erinevate nikotiinitoodete (kuumutatud tubakas, padjakesed) võrdsele kohtlemisele. Kasutatakse konkreetseid andmeid noorte tarbimise (OECD tipp) ja maitsete eelistamise kohta (67% valib maitse järgi). Samuti on teadmisi tervishoiusüsteemi ressursipuudusest nikotiinisõltlaste ravis.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tööõiguse valdkonnas, käsitledes spetsiifilisi termineid nagu summeeritud tööaeg, kollektiivlepingud ja tähtajaline leping. Samuti on tal teadmisi andmepoliitikast ja riiklike institutsioonide (Statistikaamet, AKI) rollist registriandmete kasutamisel, viidates registripõhisele rahvaloendusele.

Esineja näitab asjatundlikkust maksusüsteemi, toimetuleku toetuste ja seadusandluse juriidiliste nüansside osas, eriti seoses Rahanduskomisjoni tööga. Nad käsitlevad tehnilist küsimust, kas muudatused peaksid olema maksuseaduses või puudutama laiemalt omavalitsuse või riigi pakutavaid toetusi.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust meditsiini ja farmaatsia regulatsiooni valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid nagu rakuravi, geneetiline ravi ja vähigenoomi analüüs. Esitatakse statistikat vähijuhtude arvu kasvu kohta (6500 juhult 2005. aastal 10 000 juhuni käesoleval aastal), et rõhutada teema olulisust. Erialane autoriteet ilmneb ka järelevalve ja teadustöö kompetentsi tasakaalu arutelus.

Kõneleja näitab asjatundlikkust soolise võrdõiguslikkuse direktiivi sisu, ajaloolise arengu ja selle rakendamise osas Euroopa Liidus. Kasutatakse konkreetseid andmeid (nt 7% vs 11,2% esindatus Eestis, 12 mõjutatud ettevõtet) ja võrdlusi teiste liikmesriikidega (Prantsusmaa, Soome, Leedu). Ekspertiis laieneb ka Eesti tööturu ja palgalõhe statistika tundmisele.