Kuude kaupa: Riina Sikkut

Kriitika on suunatud ministri tegevusetuse või vastutuse delegeerimise suunas kohalikele omavalitsustele haridusliku ebavõrdsuse leevendamisel. Kõneleja küsib teravalt riigi suuniste ja proaktiivsuse kohta, kritiseerides passiivset lähenemist, mis viib koolide sulgemiseni. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.

Kõneleja on valitsuse suhtes teravalt kriitiline, süüdistades seda jõukamate eelistamises maksupoliitikas ja vastutustundetus eelarve koostamises. Kritiseerib Reformierakonna seisukohti palgakriteeriumide osas ja ministrite (sh Erkki Keldo ja regionaalminister) suutmatust esitada konkreetseid mõõdikuid. Kriitika on peamiselt poliitikapõhine, kuid sisaldab ka isiklikke süüdistusi demagoogias ja ekslike numbrite kasutamises.

Peamised vastased on koalitsioonierakonnad ja konkreetsed ministrid (Justiitsminister Liisa Pakosta ja Rahandusminister), keda kritiseeritakse prioriteetide seadmise ja ebakompetentse menetluse eest. Kritiseerib teravalt Konkurentsiseaduse menetlemise protsessi, nimetades seda "piinlikuks" ja "kummaliseks." Süüdistab valitsust ebapopulaarsete otsuste (eelarve jätkusuutlikkus) lükkamises 2027. aasta valimiste järgsesse aega.

Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse poliitilisi valikuid, eriti maksupoliitikat ja keskkonnaotsuseid, süüdistades neid ebaõigluses ja strateegilise tervikpildi puudumises. Ta vastandub konservatiivsetele kolleegidele (nt Varro Vooglaid, Helle-Moonika Helme) soolise võrdõiguslikkuse küsimustes, nimetades nende seisukohti eelarvamuslikeks. Kriitika on peamiselt poliitika- ja väärtuspõhine, vältides isiklikku rünnakut (nt Kert Kingo kaasuse puhul rõhutab kollegiaalsust).

Kriitika on suunatud peamiselt poliitilistele vastastele ja valitsuse tegevusele, mis puudutab töötajate kaitset (töölepingu seadus) ja strateegilist planeerimist (ENMAK). Ta kritiseerib ka Rahandusministri (Jürgen Ligi) isiklikku skeptilisust soolise võrdõiguslikkuse direktiivi suhtes. Kõige teravamalt astub ta vastu neile, kes levitavad tuuleenergia tervisemõjude kohta tõenduspõhja puuduvat hirmuäratavat infot.

Vastuseis on suunatud konkreetse eelnõu menetlejatele, keda kritiseeritakse protseduuriliste rikkumiste ja ebakorrektse sõnastuse eest. Kõneleja süüdistab neid varjatud motiivis valijaskonna ümberkujundamiseks ning Eesti sisemise rahu mittetähtsustamises ja hoolimatuses ühiskonna kooshoidmise suhtes.