Täiskogu istungite kaupa: Riina Sikkut

Peamine vastane on Justiitsminister ja valitsus, kelle prioriteedid on kummalised ja ebaloogilised. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksulangetused kasiinodele) kui ka ministri ebaeetilisele käitumisele, kes jättis mulje, justkui kõneleja oleks toetanud vanglarenti. Kõneleja nõuab tungivalt võimalust ministri levitatud "valed" ümber lükata.

Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad (Reformierakond, Eesti 200) ja konkreetsed ministrid (Kaja Kallas, Lea Danilson-Järg, Margus Tsahkna, Liisa Pakosta). Kriitika on suunatud nii poliitilistele valikutele (maksutõusud) kui ka protseduurilisele ebausaldusväärsusele (Konkurentsiseaduse venitamise süüdistused, peaminister Kristen Michali lubaduste murdmine maksurahu osas). Vastuseis on intensiivne, väljendudes ettepanekutes eelnõude lugemine katkestada.

Tugev vastuseis on suunatud valitsusele ja eriti erakonnale Eesti 200, keda süüdistatakse tarbijakrediidi reklaami piiramise takistamises ja konkurentsiseaduse poliitilises ületähtsustamises. Kriitika on poliitika- ja eetikapõhine, kahtlustades valitsust tarbijate huvide asemel ärihuvide kaitsmises. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu.

Kriitika on suunatud senise majandusmudeli ja otsustusprotsesside vastu, mis on soosinud väliskapitali ja viinud madala lisandväärtusega ekspordini. Vastuseis on suunatud poliitikatele, mis ei arvesta kohaliku ettevõtluse vajadustega ja mis ei suuda hariduse potentsiaali majanduslikuks eduks muuta.

Kriitika on suunatud kolleegidele, kes esitasid ebaadekvaatseid ettepanekuid või näitasid üles nüansitundetust julgeolekuohtude hindamisel. Eelkõige kritiseeriti Helir-Valdor Seederit, kelle sõnavõttu nimetati "tavapäraselt väga üheplaaniliseks ja nüansitundetuks" seoses ohuhinnangu muutuse eiramisega. Samuti lükati tagasi Kalle Grünthali ettepanek miinide kasutamiseks konventsioonist väljumata.

Vastandus on suunatud koalitsiooni plaanile rakendada automaksu erisusi lastega peredele, kritiseerides selle keerukust ja suurt kulu lühikese ajaraami jooksul. Lisaks kritiseeritakse Keskerakonda varasema lubaduse murdmise eest EKRE-ga koostöö tegemisel, rõhutades usalduse puudumist.

Peamised vastased on minister, kelle poliitilist raamistikku (taristu pole poliitika) ta tugevalt kritiseerib, ja peaminister, kes ei toeta tõenduspõhiseid lahendusi liiklusohutuse parandamiseks. Kriitika on suunatud poliitilisele otsustusvõimetusele ja eesmärkidest eemaldumisele, olles sisult poliitikapõhine.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse eelarvepoliitika vastu, süüdistades neid ebapopulaarsete otsuste edasilükkamises poliitilistel põhjustel (valimised 2027). Samuti kritiseeritakse varasemat Keskerakondlikku Tallinna linnavõimu haiglate konsolideerimise takistamise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades ebaoptimaalset juhtimist.