Täiskogu istungite kaupa: Riina Sikkut

Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse välistööjõu odavama sissetoomise prioriteeti, mida kõneleja peab valitsuse kummaliseks tegevuseks. Justiitsvaldkonnas käsitletakse vanglarendi teemat kui tulevikutegevust, mille tasuvuse osas on kõneleja skeptiline.

Keskendub sotsiaalsele toimetulekule (toimetulekupiiri ja lasteaia kohatasu küsimused) ning patsiendi autonoomiale elulõpu otsuste tegemisel. Toetab tugevalt patsiendi tahteavalduse eelnõu, rõhutades hingehoidu ja palliatiivravi kättesaadavust, kuid kinnitab, et eelnõu ei reguleeri eutanaasiat ega vara puudutavaid korraldusi. Seob toimetuleku otseselt riigikaitse ja julgeolekuga.

Sotsiaalvaldkonnas rõhutatakse vajadust edasi liikuda koalitsioonileppes kokku lepitud eelnõudega, nagu nõusolekuseadus ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus. Samuti tõstatatakse küsimus üldhooldusteenuse rahastamise ümberkorraldamisest ja kinnipeetavate ravikaebuste lahendamisest.

Haridust käsitletakse majandusliku sisendina, viidates Eesti õpilaste kõrgele tasemele, mis aga ei peegeldu ekspordi väärtuses. Sotsiaalseid küsimusi iseseisvate teemadena ei käsitleta, vaid need on allutatud majandusliku tootlikkuse eesmärgile.

Käsitletakse sotsiaalseid küsimusi rahvusvahelise humanitaarõiguse ja tsiviilelanikkonna kaitse kontekstis, tunnistades jalaväemiinide ohtlikkust ja pikaajalisi kannatusi. Kuigi humanitaarsed väärtused on olulised, kaalub riigi kaitsevõime ja julgeolek praeguses ohukeskkonnas üles konventsiooni piirangud.

Sotsiaalne fookus on lastega perede ja üksikvanemate toetamisel. Rõhutatakse kõigi laste võrdsust ning vajadust leevendada elukalliduse tõusu mõju lastega peredele, pakkudes neile suuremat rahalist tuge.

Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse liiklusohutust ja liikluses hukkunute arvu vähendamise vajadust, toetades tõenduspõhise veapunktisüsteemi rakendamist. Samuti mainitakse elukeskkonna ja säästvate liikumisviiside (ühistransport, jalgrattasõit) osakaalu suurendamise tähtsust.

Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse toimetuleku tagamisele ja vajaduspõhiste toetuste tõstmisele, rõhutades, et toimetulek on julgeolek. Lisaks nõutakse tungivalt arutelu alustamist "jah-mudelil" põhineva nõusolekuseaduse üle. Käsitletakse ka pikaajalise hoolduse tagamist kui riigi põhiseaduslikku kohustust.