Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Kõneleja retooriline stiil on väga võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, et kirjeldada olukorda kui "piinlikku, häbiväärset loos" ja "kaost". Kuigi esitatakse loogilisi ja protseduurilisi nõudmisi (uurimiskomisjon, EMK), on toon süüdistav ja nõudlik, süüdistades valitsust sisulise legitiimsuse kaotamises. Kõneleja kasutab ka retoorilisi võtteid, nimetades ministrit kõigest "kõneisikuks" ja distantseerides teda tegelikust vastutusest.

Retooriline stiil on võitlev, nõudlik ja süüdistav, heites valitsusele ette ebakompetentsust ja korralagedust. Kasutatakse tugevaid negatiivseid hinnanguid ("käpardlik tegevus") koos loogiliste, detailsete küsimustega finantsläbirääkimiste ja otsustusprotsessi kohta. Kõneleja nõuab korduvalt konkreetsete andmete ja nimede avalikustamist.

Retooriline stiil on tungiv, tõsine ja manitsev, rõhutades rahvuslike julgeolekuhuvide kaalukust ja ohu kasvamist ("elu ja surma küsimus"). Kasutatakse nii loogilisi argumente (viited uuringutele ja julgeolekuanalüüsile) kui ka emotsionaalset survet, süüdistades vastaseid päevapoliitilises kiusatuses. Keel on formaalne ja kohati keerukas, sisaldades otseseid üleskutseid ja nõudmisi.

Retooriline stiil on kriitiline, analüütiline ja tungiv, rõhutades viivituste ohtlikkust ja poliitilist lühinägelikkust. Kasutatakse tugevaid metafoore, nagu "Sauroni silm" ja koalitsiooni hoidmine "efektiivses pantvangis". Argumentatsioon on peamiselt loogiline ja protseduuriline, keskendudes seaduseelnõu ebaselgusele ("umbisikuline, eufemiseeritud") ja sisulise kvaliteediga otsuste vajadusele.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja süüdistav, rõhutades valitsuse vastutust ja ebaausust (kasutades sõna "valetas"). Kasutatakse tugevaid metafoore ("maksupalagan," "tühjuspunkt") ning apelleeritakse nii loogikale (majanduslangus, arvud) kui ka emotsioonidele (pensionäride sissetulekute vähenemine). Kõneleja nõuab peaministrilt "ratsionaalseid seletusi" ja hoiatab, et "vastutamise hetk" saabub vältimatult.

Retooriline stiil on kriitiline ja analüütiline, kasutades emotsionaalse apellatsioonina lühikest lugu hooldekodu elanikust, kuid toetudes peamiselt statistilistele andmetele. Toon on otsene ja nõudlik, esitades peaministrile teravaid küsimusi poliitika mõjude analüüsi kohta. Kasutatakse formaalset ja detailset keelt.

Toon on kiireloomuline, otsustav ja strateegiline, rõhutades elulisi riske ja vajadust otsustavama meelekindluse järele. Kasutatakse nii loogilisi argumente (poliitikaagendad, eelarveline raamistik) kui ka moraalset apellatsiooni, määratledes Venemaa genotsiidi elluviijaks. Stiil on formaalne ja nõudlik, kutsudes valitsust üles olema konkreetne ja mitte loid.

Stiil on formaalne ja otsekohene, pöördudes peaministri poole lugupidavalt, kuid nõudlikult. Toon on analüütiline ja faktipõhine, keskendudes eranditult loogilistele küsimustele ja numbriliste andmete väljanõudmisele. Emotsionaalsed või isiklikud apellid puuduvad täielikult.