Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Peamine seadusandlik fookus on parlamentaarsel järelevalvel ja uurimisel. Kõneleja toetab umbusaldusavaldust ja nõuab tungivalt uurimiskomisjoni moodustamist, et selgitada välja energiakokkuleppe asjaolud ja korruptsiooniriskid. Samuti rõhutatakse vajadust koostada legitiimne energiamajanduse arengukava.

Seadusandlik fookus on valitsuse poolt langetatud energiapoliitiliste otsuste ja riigiabi andmise protsessi kontrollimisel. Kõneleja nõuab selgust, kes vastutab 2,6 miljardit eurot puudutavate finantsläbirääkimiste eest ja kas indekseerimise idee pandi lauale valitsuskabinetis.

Peamine seadusandlik fookus on põhiseaduse muudatusel, mis puudutab valimisõiguse piiramist kohalikel valimistel kodakondsuseta isikutelt ja agressorriikide kodanikelt. Kõneleja on selle initsiatiivi tugev toetaja ja eestvedaja, rõhutades vajadust saavutada muudatusettepanekute läbivaatamisel sisuline kvaliteet.

Peamised seadusandlikud prioriteedid on Moskva patriarhaadi õigusliku mõju väljalülitamine Eesti ruumis ja põhiseaduse muutmine kohalikel valimistel hääleõiguse piiramiseks. Kõneleja on nende eesmärkide tugev toetaja, kuid kritiseerib teravalt valitsuse valitud eufemiseeritud lahendusteed ja aeglast menetlust. Ta rõhutab vajadust selge ja ausa seadusinitsiatiivi järele.

Seadusandlik fookus on valitsuse kiirkorras jõustatavate energiakokkulepete ja maksutõusude vastustamisel. Nõutakse, et energiapoliitika (sh 2 miljardi euro suurune subsideeritud projekt) läbiks parlamendi arutelu ja kaasaks sisuliselt huvirühmi, järgides kehtivat õigust. Kõneleja on aktiivne umbusaldusavalduse algataja ja vastutuse nõudja.

Seadusandlik fookus on juba jõustunud sotsiaal- ja maksureformide (nt üksi elava pensionäri toetuse kaotamine) mõjude kriitilisel hindamisel. Lisaks on fookuses tulevaste maksukavatsuste (kõikide pensionide täiendav 2% maksustamine) analüüsimine, millele kõneleja on tugev vastustaja.

Prioriteedid on seotud rahvusvahelise poliitika kujundamisega, sealhulgas Ukraina NATO liikmelisuse jõustamine ja EL-i eelarvelise raamistiku reformimine. Esitati konkreetsed ettepanekud, mis puudutavad liikmesriikide uute kaitseinvesteeringute arvestamist võlakoormuse reeglites erandina.

Seadusandlik fookus on valitsuse strateegilise energeetikaplaneerimise kontrollimisel ja andmete nõudmisel. Eesmärk on tagada, et taastuvenergeetika eesmärgid 2035. aastaks põhineksid realistlikel tarbimisprognoosidel ja naaberriikide plaanidel.