Täiskogu istungite kaupa: Urmas Reinsalu

Retooriline stiil on äärmiselt tungiv ja tõsine, rõhutades olukorra kehvust ja kriitilisust, märkides, et abi on "liiga vähe, ja liiga hilja". Kasutatakse nii loogilisi argumente (finantsandmed) kui ka emotsionaalseid apelle (küüditatud lapsed, Navalnõi hukkamine). Keel on formaalne ja nõudlik, rõhutades vajadust tegude, mitte "paljusõnalise ja kauni retoorika" järele.

Stiil on tungiv, teravalt kriitiline ja võitlev, süüdistades valitsust ebakompetentsuses, aja raiskamises ja avalikkusele valetamises. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (ühiskonna viimine depressiooni) kui ka loogilisi argumente, tuginedes statistikatele ja nimetades valitsuse tegevust "uueks orwellismiks" ja "käsumajanduseks". Kõneleja rõhutab, et valitsus tegeleb sisuliste lahenduste asemel pelgalt "jutupunktidega".

Retooriline stiil on kriitiline, tungiv ja konfronteeriv, kuid säilitab formaalse lugupidamise ("Härra rahandusminister! Kogu lugupidamise juures"). Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid väljendeid ("katastroofiliselt kahanenud usaldus," "massiivmaksutõusud") ning esitatakse ebatavaline isiklik palve: "ärge tehke seda."

Retooriline stiil on teravalt kriitiline, süüdistav ja nõudlik, nimetades valitsuse poliitikat läbikukkunuks. Kõneleja kasutab korduvaid küsimusi ja nõuab konkreetseid vastuseid, süüdistades peaministrit küsimuse sisust möödahiilimises. Stiil on formaalne, kuid emotsionaalselt laetud, rõhutades majanduslikku stressi ja otsustamatust.

Retooriline stiil on äärmiselt kiireloomuline ja kriitiline, rõhutades olukorra elulist kaalu ja vajadust koheseks tegutsemiseks. Kõneleja kasutab loogilisi ja andmepõhiseid argumente (nt finantsvajadused, abikukkumise protsendid), et näidata Lääne pingutuse ebapiisavust. Toon on formaalne ja autoriteetne, keskendudes süsteemse kriisi diagnoosimisele.

Retooriline stiil on terav, kriitiline ja andmepõhine, keskendudes valitsusjuhi väidete ümberlükkamisele konkreetsete majandusnäitajatega. Toon on kiireloomuline ja süüdistav, märkides, et peaministri vastused on sisuliselt vaid "jutupunktid" ning süüdistades teda ühemõtteliselt vale väite esitamises. Apellatsioonid on peamiselt loogilised, toetudes statistikale ja laialdasele avalikule vastuseisule.