Kuude kaupa: Marek Reinaas

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust makromajanduse ja ettevõtluse struktuuri osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid, nagu Eesti tootlikkuse tase (77% EL-i keskmisest) ja 2024. aasta kasumite jaotus kinnisvara ja panganduse vahel. Ekspertiis keskendub lisandväärtuse, innovatsiooni ja riskikapitali rollile rahvusvahelises konkurentsis.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi seadusandlikust protsessist (komisjoni istungid, lugemised, konsensuslikud otsused) ja Euroopa Liidu konkurentsiõigusest. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, nagu "välisriigi subsiidiumid", "lävendid" ja "otsekohalduv määrus", selgitades eelnõu tehnilist olemust. Esitatakse detailseid fakte menetluskäigu ja asjaomaste ametnike (Liisa-Ly Pakosta, Kärt Nemvalts) seisukohtade kohta.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust makroökonoomika, konkurentsivõime ja keeruliste seadusandlike protseduuride alal. Ta toetub tugevalt andmetele ja ekspertide (nt Eesti Panga, Arenguseire Keskuse) analüüsidele, kasutades spetsiifilisi statistilisi näitajaid (nt R&D osakaal SKT-st, EL siseturu tariifibarjäärid). Eriti põhjalik on tema teadmine teenuste ekspordist, riskikapitali rahastamisest (SmartCap, Rohefond, Kaitsefond) ja konkurentsiseaduse ülevõtmise nüanssidest.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust Riigikogu majanduskomisjoni töö ja detailsete menetlusnormide osas, esitades põhjalikke aruandeid istungitest ja õiguslikest aruteludest. Eriti pädev on ta konkurentsiõiguse menetlusküsimustes (haldustrahv vs väärteomenetlus) ja energiaturu majanduslikes näitajates, kasutades täpseid numbreid ja matemaatilist loogikat. Ta tsiteerib ja refereerib täpselt ministrite ja ametnike seisukohti.

Kõneleja demonstreerib kõrget protseduurilist ja tehnilist asjatundlikkust majandusregulatsiooni ja digitaalvalitsemise valdkonnas. Taksoturu teemal kasutatakse konkreetseid andmeid, näiteks platvormiteenuse kasutajate suurt osakaalu (üle 80% 23 349 teenindajakaardi omanikest). Samuti viidatakse asjakohastele seadustele (Keeleseadus, Ühistranspordiseadus) ning õigus- ja digiküsimuste kokkupuutepunktidele personaalse riigi kontekstis.

Kõneleja näitab teadlikkust välisministeeriumi äridiplomaatia ülesannetest ja haridusministeeriumi rollist ebavõrdsuse kaotamisel. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat nagu "liikuvus- ja spordilõhe" ning rõhutatakse vajadust konkreetsete ja selgete ettepanekute järele. Ekspertiis on suunatud poliitika rakendamise ja ministeeriumite võimekuse hindamisele.