Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu menetlusreeglite ja protseduuride osas, eriti seoses lugemiste ajastamise ja pretsedentide loomisega. Samuti on tal teadmisi põhiseaduslikkuse järelevalve protsessist, viidates õiguskantsleri kahtlustele ja presidendi väljakuulutamata jätmise protseduurile.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust hariduspoliitika ja digitaalriigi põhimõtete valdkonnas. Haridusteemadel kasutab ta konkreetseid andmeid (nt veerand alustavatest õpetajatest lahkub kiiresti) ning viitab autoriteetsetele organisatsioonidele nagu Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Õpetajate Liit. Digivaldkonnas rõhutab ta andmete hajutamise olulisust e-riigi toimimiseks, kritiseerides andmete koondamist ühte patta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust digitaalriigi põhimõtete, andmeturbe ja tehisintellekti (AI) rakendamise teemal, rõhutades hajutatud andmete olulisust ja AI arengu algfaasi riske. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "andmebaas," "pseudonüümid," "küberkurjategijad" ja "auditid" riskide analüüsimisel. Eriti rõhutatakse andmete tsentraliseerimisega kaasnevaid turvariske.

Kõneleja näitab teadmisi Justiitsministeeriumi eelarve ja kulude kohta, arvutades kokkuhoiuprotsendi (12 900 eurot aastas moodustab umbes 0,02% eelarvest). Samuti on tal teadmisi tööjõu demograafiast ja tehniliste tõlkelahenduste ebatäpsusest juriidilises kontekstis, kus on vajalik sajaprotsendiline täpsus.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja seadusloome protseduuride alal, analüüsides seaduseelnõu vastuolu põhiseadusega ja viidates presidendi seisukohtadele. Lisaks kasutab ta andmeid Tallinna rohealade kohta (Euroopa Keskkonnaagentuuri andmed), et põhjendada vastuseisu 2,4 miljoni euro suurusele puude istutamise kampaaniale. Ta näitab teadmisi ka töösuhete valdkonnas, rõhutades sotsiaalpartnerite kokkuleppe olulisust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust pensionisüsteemi ja maksupoliitika detailides, viidates konkreetsetele numbritele (776 eurot, tulumaksumäärade tõus 20%‑lt 24%‑le). Kasutatakse statistilisi andmeid, tuues esile Eurostati näitaja Eesti pensioniealiste tööhõive kohta (55%), et rõhutada pensionide ebapiisavust. Samuti on teadmised indekseerimise põhimõttest ja varasemate valitsuste erakorralistest pensionitõusudest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust laste toitlustamise rahastamise teemal, tuues esile konkreetseid andmeid riigi panuse (1 euro) ja selle muutumatuse kohta alates 2018. aastast. Ta kasutab statistikat toiduainete inflatsiooni (40%) ja kohalike omavalitsuste panuste (nt Tallinn ja Tartu) võrdlemiseks, rõhutades teema majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalpoliitika, demograafia ja pensionisüsteemi teemadel, kasutades konkreetseid andmeid ja võrdlusi. Tuuakse esile statistikat töötavate pensionäride osakaalu kohta Eestis (55%) võrreldes teiste arenenud riikidega (24%). Samuti viidatakse detailsetele seadusemuudatustele, nagu lapsetoetuste kärpimine ja keskmise pensioni tulumaksuga maksustamine.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust kergliiklusvahendite (elektritõuksed, pisimopeedid, mopeedautod) regulatiivsete lünkade ja liiklusohutuse valdkonnas. Eraldi rõhutatakse kindlustussüsteemi reguleerimise vajadust, et tagada teistele liiklejatele (auto, jalakäijad) avariide korral rahaline hüvitis. Samuti tuuakse esile mopeedautode juhtimise erinõuded, mis ei eelda juhiloa olemasolu.

Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust haridusrahastuse teemadel, eristades täpselt palga alammäära ja diferentseerimisfondi ning selgitades nende erinevat mõju õpetajatele. Argumentatsiooni toetavad konkreetsed statistilised andmed, nagu varasemad palgatõusu protsendid, 2184 euro suurune palgasoov ja toidukaupade 40% hinnatõus.

Kõneleja näitab teadmisi Rail Balticu projekti finantsvajaduste osas, viidates konkreetsele puuduolevale summale (400–500 miljonit eurot) ja Euroopa fondide rollile. Samuti on ta kursis hiljutiste rahvusvaheliste poliitiliste arengutega, nagu peaministri visiit Riiga ja seal tehtud avaldused Läti abistamise kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve koostamise ja arusaadavuse teemal, viidates varasemale kriitikale ning testides eelarveteksti tavainimestega. Samuti on tal detailne teadmine noorsootöö valdkonna kvalifikatsiooninõuetest, tsiteerides otse koalitsioonilepet ja kasutades tehnilist terminit "5. taseme erialane kutse".