Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Poliitik vastandub tugevalt eelnõude kiirmenetlusele, mis loob pretsedente ja on tavatu, eriti kui tegemist on põhiseaduslikult kaheldavate seadustega. Seisukoht on reeglipõhine, rõhutades vajadust põhjaliku menetluse järele, mitte kiirustamist suvepuhkuse eel. Ta rõhutab, et tegemist on "päris suure asjaga", mis vajab hoolikat kaalumist.

Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuskoalitsiooni suhtes, eriti seoses põhiseadusvastaseks peetud seaduseelnõude läbisurumisega ja autoriteetsete huvigruppide (nt omavalitsusliidud) arvamuse eiramisega. Toetab digiriigi põhimõtet, kus andmed ei ole koondatud ühte andmebaasi, ning rõhutab vajadust motiveerida alustavaid õpetajaid soliidsema palgaga. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes põhiseaduslikule korrale ja parlamentaarse kultuuri puudustele.

Kõneleja vastandub tugevalt seaduseelnõule, mis puudutab rahapesu tõkestamist, kuna see ohustab e-riigi hajutatud andmete põhimõtteid ja võib viia politseiriigi tekkeni. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades isikuandmete kaitse ja turvalisuse prioriteetsust isegi olukorras, kus algatajad hindavad riske keskmiseks. Tõstatatakse küsimus, kas rahapesu olukord riigis on tõepoolest nii dramaatiline, et õigustaks kaheldava väärtusega initsiatiivi.

Poliitiline seisukoht on tugevalt kriitiline Justiitsministeeriumi otsuse suhtes lõpetada seaduste tõlkimine vene keelde. Kõneleja rõhutab vajadust tagada ligipääs tööseadustele ligikaudu 400 000 venekeelsele elanikule ja Ukraina põgenikele, seades esikohale sotsiaalse teadlikkuse ja töövaidluste ennetamise. Kriitika on suunatud nii poliitilisele otsusele kui ka ministri usaldusväärsusele, keda süüdistatakse mitte päris tõe rääkimises kokkuhoiu põhjuste osas.

Kõneleja esindab tugevat opositsioonilist seisukohta, kritiseerides nii valitsuskoalitsiooni tegevust riiklikul tasandil kui ka Tallinna linnavalitsuse poliitilist taktikat. Peamised teemad on sotsiaalpoliitika (tasuta lasteaed) ja põhiseaduslikud küsimused (usuliste ühenduste seaduseelnõu), kusjuures raamistik on tugevalt väärtuspõhine (põhiseaduslikkus, perede toimetulek) ja süüdistav (valimiseelne võitlus). Kõneleja toetab kindlalt lasteaia kohatasu kaotamist nii Tallinnas kui ka üle riigi, vastandudes samal ajal valitsuse kiirustatud tööseadusandluse muudatustele.

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse maksupoliitika suhtes, eriti mis puudutab pensionäre. Kõige teravamad teemad on pensionide tulumaksustamine alates 776 eurost ja laiaulatuslikud maksutõusud (käibemaks, automaks). Kriitika on suunatud valitsuse suutmatusele täita valimislubadusi ja tagada eakate toimetulek. See on peamiselt tulemuspõhine ja väärtuspõhine kriitika.

Kõneleja toetab bürokraatia vähendamist lastehoiuteenuste pakkujatele, kuid tema peamine poliitiline fookus on riigi ebapiisav panus lasteaia- ja koolitoitu. Ta kritiseerib valitsust suutmatuse eest teha vajalikke investeeringuid laste tervisesse, rõhutades, et riigi panus (1 euro) pole seitse aastat muutunud, hoolimata 40% toiduainete hinnatõusust. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, nõudes riigilt suuremat vastutust sotsiaalvaldkonnas.

Poliitiline seisukoht on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse tegevusetusele ja ebaõnnestumisele vaesuse leevendamisel ning sündimuse suurendamisel. Kõige teravamad teemad on paljulapseliste perede toetuste vähendamine ja pensionäride maksustamine, mis suurendavad vaesusriski. Fookus on valitsuse halval sooritusel ja selle negatiivsel mõjul inimeste reaalsele elule, mitte Exceli tabelitele.

Poliitiline seisukoht on tugevalt kriitiline valitsuse tegevusetuse suhtes kergliikurite reguleerimisel, rõhutades, et riik on jäänud hätta ja politseil puudub ressurss olukorra kontrollimiseks. Peamine poliitiline suund on toetada kohalike omavalitsuste (eelkõige Tallinna) õiguste suurendamist kergliikurite arvu ja paigutamise piiramiseks. Kõneleja kritiseerib teravalt koalitsiooni poliitilist kultuuri, mis seisneb opositsiooni algatuste automaatses mittetoetamises. Seisukoht on peamiselt suunatud valitsuse tegevuse ja parlamendi ebaefektiivsuse kritiseerimisele.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud haridusvaldkonna rahastamise parandamisele, nõudes õpetajate palga alammäära kiiret ja realistlikku tõstmist ning riigi osaluse suurendamist koolitoitlustamises. Kriitika on suunatud koalitsiooni suutmatusele täita varasemaid palgalubadusi (120% keskmisest) ja reageerida inflatsioonile. Fookus on tulemuspõhisel kriitikal, mis rõhutab valitsuse ebaõnnestumisi konkreetsete numbrite ja lubaduste kontekstis.

Poliitiline fookus on Rail Balticu projekti finantsjuhtimisel ja peaministri avalduste usaldusväärsusel. Kõneleja väljendab tugevat skeptilisust valitsuse suutlikkuse osas projekti lõpule viia, eriti arvestades 400–500 miljoni euro suurust rahastamisvahet. Seisukoht on tugevalt kriitiline valitsuse prioriteetide ja tegevuse suhtes, keskendudes tulemuspõhisele (performance-driven) kriitikale.

Poliitiline fookus on suunatud valitsuse tegevuse ja dokumentide läbipaistvuse ning arusaadavuse kriitikale, eriti lisaeelarve kontekstis. Lisaks tõstatatakse murekohti koalitsioonileppes sätestatud noorsootöötajate kvalifikatsiooninõuete praktilise mõju osas. Stants on mõõdukalt kriitiline, keskendudes valitsuse töö kvaliteedile ja vastutusele.