Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja näitab asjatundlikkust valitsuse finantsküsimuste ja suurprojektide osas, viidates konkreetsetele summadele (alates 2,6 miljardist eurost meretuulikute projektis). Ta on kursis Riigikogu protseduuridega, nagu umbusaldusavalduse esitamine ja Korruptsioonivastase erikomisjoni töö, kritiseerides istungite salastamist. Samuti on ta teadlik koalitsiooni toetusreitingutest ja nende rekordmadalast tasemest.

Kõneleja näitab detailset teadlikkust lennundussektorist, tuues esile konkreetsed lennufirmad (Ryanair, Wizz Air, AirBaltic, Aegean Airlines), tühistatud liinid ja majanduslikud detailid (nt 70% tasude tõus, AirBalticu IPO plaanid). Argumentatsioon tugineb faktidele, numbritele (80 000 mõjutatud inimest) ja Ryanairi kommertsjuhi otsestele tsitaatidele.

Kõneleja näitab teadmisi põhiseadusõiguse, julgeolekuhinnangute ja lõimumisprotsesside vallas, toetudes järjepidevalt kõrgetele riigiametnikele ja ekspertidele (nt õiguskantsler, endine kaitsepolitsei juht, president). Argumentatsioonis kasutatakse empiirilisi andmeid ja uuringuid Balti Uuringute Instituudilt, et kummutada väiteid mittekodanike ühtsusest ja julgeolekuohust.

Kõneleja demonstreerib suurt asjatundlikkust spordipoliitika, taristu arendamise ja rahvatervise statistika osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid (nt 45% regulaarselt liikujaid Eestis vs 70% Põhjamaades, 15% SKT langus halva tervise tõttu) ning detailset teadmist varasematest projektidest (nt Team Estonia, Kääriku, jalgpallihallid).

Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusloome protseduurides, rõhutades mõjuanalüüsi puudumist ja süütuse presumptsiooni rikkumist. Ta on kursis kiriku ja riigi suhete juriidilise raamistikuga ning viitab konkreetsetele kiriku esindajatele, kogudustele (Pühtitsa klooster) ja rahvusvahelistele organisatsioonidele (ÜRO, Human Rights Watch) seoses usuvabaduse küsimustega.

Kõneleja näitab teadmisi rahvusvaheliste suhete ja geopoliitilise strateegia vallas, keskendudes Ukraina sõja ja suurriikide (USA, Venemaa) vaheliste läbirääkimiste analüüsile. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu konflikti külmutamine ja välispoliitiline suund, rõhutades vajadust strateegiliseks stsenaariumianalüüsiks.

Kõneleja näitab asjatundlikkust panganduse maksustamise ja finantsregulatsioonide teemal, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "avansiline tulumaks" ja "solidaarsusmaks". Ta on kursis hiljutiste parlamendiarutelude (eelmine arupärimine) ja valitsuse seisukohtadega ning teab konkreetseid korporatiivseid otsuseid (SEB peakontori avamine Tallinnas).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitika valdkonnas, eriti õpetajate karjäärimudeli, koormuse, palga alammäära ja PGS-i muudatuste osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid (70 KOV-i 79-st, 90% koolipidajatest) ja viiteid meediakajastusele ning konkreetsetele institutsioonidele (EKA, Tallinna Ülikool).

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust põhiseadusõiguse ja seadusandliku protseduuri vallas, viidates Veneetsia komisjoni postulaatidele ja põhiseaduse muutmise keerukusele. Ta toob näiteid õiguslikust nihilismi ilmingutest (nt riigisekretäri ametisse nimetamise seaduse muutmine) ning tsiteerib autoriteetseid põhiseaduse eksperte, nagu Liia Hänni.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protseduurides, viidates kooskõlastusringile ja ministeeriumide (nt Majandusministeerium) kriitikale eelnõu suhtes. Samuti on tal teadmisi kohaliku omavalitsuse täitemehanismidest, eriti mupo rollist Tallinnas ja selle puudumisest teistes omavalitsustes. Ta suudab eristada seaduseelnõu vormi ja sisu puudutavaid küsimusi.

Kõneleja näitab detailset teadlikkust valitsuskoalitsiooni sisepingetest, nimetades konkreetseid konflikte ja osalisi (Tsahkna, Kaljulaid, Läänemets, Võrklaev) ning teemasid (Kopli komando, automaks, energiajulgeolek). Samuti on tal sügav huvi pensionide indekseerimise teema vastu, viidates isiklikule artiklile sellel teemal.

Kõneleja näitab asjatundlikkust välispoliitika valdkonnas, eriti mis puudutab Eesti suhteid USA, Iisraeli ja Gruusiaga. Ta analüüsib kriitiliselt välisministri aruande struktuuri ja sisu, tuues välja ebaproportsionaalse fookuse (80%+) ühele teemale. Ekspertiis väljendub ka parlamendi protseduurireeglite tundmises (debati pikendamise küsimus).

Kõneleja näitab head teadlikkust Balti riikide finantsregulatsioonidest, tuues esile Leedu ja Läti pangamaksu (solidaarsusmaksu) kehtestamise põhjused, eesmärgid ja laekumise prognoosid. Ta kasutab konkreetseid eelarveandmeid (800 000 eurot kokkuhoidu vs 3,6 miljonit eurot kasutamata jäänud raha Siseministeeriumis) Kopli komando sulgemise kriitikas. Lisaks on ta kursis sotsiaalmeedia psühholoogiliste ja sotsiaalsete riskidega alaealistele (küberkiusamine, sõltuvus, valeinformatsioon).