Täiskogu istungite kaupa: Reili Rand

Kõneleja stiil on tõsine, tungiv ja veidi võitlev, nõudes debati tõsiseltvõtmist ja taunides irooniat inimõiguste teemal. Kasutatakse nii emotsionaalseid üleskutseid (Eesti naine ei jääks üksi) kui ka loogilisi, andmepõhiseid argumente, viidates uuringutele (McKinsey, Euroopa Komisjon). Rõhutatakse moraalset kompassi ja vastutustundlikkust.

Retooriline stiil on tungiv, kriitiline ja nõudlik, rõhutades valitsuse viivituste ebaõiglust. Kasutatakse teravaid retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla valitsuse sisuline soov probleem lahendada, mitte ainult Brüsseli survele reageerida. Stiil tasakaalustab loogilisi argumente (statistika, direktiivi kohustused) emotsionaalsete apellidega (naiste ebaõiglus, laste tulevik).

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes ministri poole visiooni ja sõnumi küsimusega. Kasutatakse nii emotsionaalset (pikisilmi ootamine) kui ka poliitilist apelli, rõhutades vajadust kaasata väiksemad kogukonnad poliitika keskmesse. Kõne on küsimuse vormis, kuid sisaldab tugevat poliitilist seisukohavõttu.

Retooriline stiil on kriitiline ja kohati irooniline, kasutades kujundlikke väljendeid (nt "pantvangis," "käeraudades") koalitsioonidünaamika kirjeldamiseks. Kõneleja esitab loogilisi nõudmisi konkreetsete plaanide järele, sidudes need ideoloogilise vastandusega (Põhjamaad vs. idablokk). Toon on nõudlik ja vastanduv.

Stiil on formaalne ja kriitiline, esitades küsimuse peaministrile infotunni raames. Kõneleja kasutab retoorilist küsimust valitsuse plaani kahtluse alla seadmiseks, toetudes loogilistele argumentidele ja rahvusvahelisele praktikale.

Retooriline stiil on kirglik, veenev ja kohati teravalt kriitiline, väljendades piinlikkust vastaspoole arusaamatuse pärast. Kasutab nii isiklikku anekdooti (vallavanemaks saamise kogemus) emotsionaalse mõjuga faktipõhiste argumentidega, et illustreerida süsteemset eelarvamust. Toon on formaalne, kuid väga kaasahaarav, rõhutades õigluse ja mõistlikkuse vajadust.