Täiskogu istungite kaupa: Reili Rand

Peamised vastased on konservatiivsed fraktsioonid, kelle küsimusi peetakse ebatõsisteks ja iroonilisteks, eriti seoses 150 eri soo teema naeruvääristamisega. Kriitika on suunatud vastaste argumentide sisulisele tühistamisele, lükates ümber väited bürokraatia tootmisest ja konventsiooni aegumise kohta. Kompromissivalmidust vastastega ei väljendata, vaid nõutakse neilt tõsist debatti.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja peaministrile, eriti töövaldkonda kureerinud Reformierakonna või Eesti 200 ministritele. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, keskendudes palgalõhe probleemi lahendamise viivitamisele ja valitsuse motiivide kahtluse alla seadmisele. Kõneleja on konfronteeruv, vaidlustades peaministri vastuse ja nõudes selget sõnumit Eesti naistele.

Otsene vastuseis puudub, kuid kõneleja seab kahtluse alla Kultuuriministri senise visiooni ja prioriteedid, kartes, et väiksemad kogukonnad jäävad riigi poliitikas tagaplaanile. Kriitika on poliitikapõhine ja suunatud riigi panuse puudumisele.

Peamine vastasseis on Isamaaga, kellelt nõutakse konkreetset plaani energia varustuskindluse tagamiseks. Isamaa poliitilist suunda kritiseeritakse teravalt, vihjates, et see viib riigi arengu endise idabloki maade suunas. Reformierakonda mainitakse seoses varasema koalitsioonidünaamikaga, kus nad olid sotsiaaldemokraatide pantvangis.

Vastuseis on suunatud valitsuskoalitsiooni poliitikale tervishoiu rahastamise osas, mille eesmärk on kaasata eraraha. Kriitika on poliitika- ja tagajärgedepõhine, rõhutades ohtu solidaarsele süsteemile ja ebavõrdsuse suurenemisele.

Vastasseis on suunatud konservatiivsete erakondade (EKRE, Isamaa, Keskerakond) ja nende kolleegide vastu, keda süüdistatakse teadmatuses, faktide segiajamises ja "labases lähenemises" sooküsimustele. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist piiratust kui ka stereotüüpide taastootmist, mis takistavad süsteemi muutmist.