Täiskogu istungite kaupa: Henn Põlluaas

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, kasutades emotsionaalseid termineid nagu "maksuterror" ja "rahva pahameel". Eelistatakse sarkasmi ja irooniat, eriti koalitsiooni tegevust kommenteerides, märkides nende aktiviseerumist raha teemade puhul. Esitatakse palju retoorilisi küsimusi valitsuse tegevuse eiramise kohta, rõhutades loogiliste argumentide asemel avaliku usalduse puudumist.

Stiil on otsene, kriitiline ja kergelt konfronteeriv, kasutades väljendit "olgem ausad" ning süüdistades varasemat tegevusetust. Kõneleja kasutab retoorilise võttena anekdootlikku tõendit (vestlus teise ministriga) poliitiliselt laetud teema, süvariigi, sissejuhatamiseks.

Retooriline stiil on tungiv, kriitiline ja kohati konfronteeriv, kasutades tugevaid väljendeid nagu "maksuterror" ja rõhutades riigi ees seisvaid eksistentsiaalseid ohte. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja ajaloolisi paralleele (Vabadussõda 1918) oma seisukohtade toetamiseks, eriti riigikaitse teemal.

Retooriline stiil on kriitiline, murelik ja küsitlev, kasutades sageli retoorilisi küsimusi vastaste tegevuse kahtluse alla seadmiseks ja nende motiivide paljastamiseks. Toon on süüdistav, eriti julgeolekukontrolli teemal, kus vihjatakse valitsuse varjatud motiividele ("luukered kuskil väga sügaval?"). Apellatsioon on peamiselt loogiline, rõhutades julgeolekuriskide ja protseduuriliste vigade olemasolu.

Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid termineid nagu "kohatu", "maksuterror" ja "tapab Eesti rahvast". Kõneleja esitab väljakutseid retooriliste küsimuste kaudu, seades kahtluse alla peaministri prioriteedid ja teadmised. Üldtoon on kiireloomuline ja hukkamõistev.

Kõne stiil on valdavalt võitluslik, kirglik ja terav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, eriti naiste õiguste ja islami fundamentalismi teemadel. Ta kasutab dramaatilist keelt (nt "barrikaadidele", "plahvatuslikult kasvanud") ja otseseid süüdistusi, nimetades vastaseid silmakirjalikeks ja võrreldes neid natside või rassistidega. Eesmärk on vastaste motiive kahtluse alla seada ja tekitada kiireloomulisuse tunne.

Retooriline stiil on formaalne, kriitiline ja keskendub loogilisele argumentatsioonile ning protseduurilisele lihtsusele. Kõneleja kasutab retoorilist küsimust, et seada kahtluse alla peaministri valitud keeruline lähenemine seadusemuudatusele, rõhutades, et lihtne lahendus on juba olemas.

Stiil on äärmiselt konfronteeriv, agressiivne ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja isiklikke rünnakuid (nt "valetajate valitsuse peaminister", "jabur jutt"). Kasutatakse äärmuslikke võrdlusi (nt NKVD-lase ütlus, kommunism) valitsuse poliitika iseloomustamiseks. Kõneleja nõuab otsekoheseid vastuseid, süüdistades oponenti valetamises ja elementaarsete asjade mittemõistmises.