Täiskogu istungite kaupa: Vladimir Arhipov

Kritiseerib teravalt valitsuse aeglast tegutsemist ja bürokraatlikku lähenemist. Eriti kriitiline on Sotsiaalministeeriumi suhtes toimetulekupiiri küsimuses ja üldiselt ametkondade viivitamise suhtes. Väljendab rahulolematust komisjonide otsustega tagasi lükata olulisi eelnõusid.

Suunab teravat kriitikat siseministrile ja valitsusele tervikuna sisserändepoliitika küsimustes. Kritiseerib poliitilisi otsuseid, mitte isiklikult, keskendudes poliitika sisulisele vastuolule kohalike huvide kaitsmisel. Välistab kompromissi võimaluse, nimetades 4000 võõrtöölist võimalikuks ainult ajutise meetmena.

Spiiker kritiseerib teravalt valitsuse poliitikat, süüdistades seda maksutõusudes ja ebapiisavates tehnilistes lahendustes. Ta väljendab umbusaldust ministrite väidete suhtes, küsides konkreetseid tõendeid nende väidete kohta. Kriitika on peamiselt poliitikakeskne, mitte isiklik, keskendudes süsteemide ja otsuste puudujääkidele.

Terav kriitika valitsuse suhtes, süüdistades neid "silmakirjalikkuses" ja "kiusamiseks". Otseselt kritiseeritakse valitsuse maksupoliitikat ja usuvabaduse piiramise katseid. Kasutab tugevaid väljendeid nagu "käite rulliga üle" ja hoiatab "Pandora laeka" avamise eest, näidates kompromissitut vastasseisu.

Suunab kriitika otseselt valitsuse poole, eriti maksutõusude ja rohepöörde meetmete osas. Kriitika on poliitikakeskne, mitte isiklik, keskendudes konkreetsetele otsustele ja nende majanduslikele tagajärgedele.

Kritiseerib majanduskomisjoni otsuseid ja valitsuse poliitikat omavalitsuste suhtes. Opositsioon on pigem poliitikakeskne kui isiklik, keskendudes süsteemsetele probleemidele riigi ja kohalike omavalitsuste vahelistes suhetes.

Kritiseerib teravalt praegust haridussüsteemi, nimetades seda ebaefektiivseks maksumaksja raha kasutamiseks. Väljendab vastuseisu valitsuse sisserändepoliitikale, eriti kvoodi suurendamisele. Kriitika on süsteemne ja poliitikakeskne, mitte isiklik.

Kritiseerib valitsust otseselt, süüdistades neid Eesti töötajate potentsiaali alahindamises. Opositsioon on poliitikakeskne, keskendudes valitsuse ebaõnnestumisele tööhõiveprobleemide lahendamisel. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, kuid selgelt väljendatud.

Võtab selgelt opositsioonilist hoiakut valitsuse ja selle ministrite suhtes, kritiseerides nende rahanduspoliitikat ja energiapoliitikat. Kritiseerib minister Ligit nimepidi ühistranspordi rahastamise küsimustes. Rünnakud on peamiselt poliitikakesksed, keskendudes valitsuse ebajärjekindlusele ja vastutustundetusele. Ei näita kompromissivalmidust, vaid nõuab selgeid vastuseid ja muudatusi.