Täiskogu istungite kaupa: Vladimir Arhipov

Andmeid pole piisavalt opositsioonihoiaku määratlemiseks.

Võtab kriitilise seisukoha valitsuse või kaitseministeeriumi suhtes, nõudes selgitusi ja läbipaistvust julgeolekuoperatsioonide osas. Kritiseerib mitte isiklikult, vaid nõuab institutsioonilist vastutust ja selgitusi.

Suunab terava kriitika Reformierakonna valitsuse ja ministri vastu, süüdistades neid rahva petmises maksutõusude küsimuses. Kritiseerib nii poliitikat (maksutõusud) kui ka käitumist (luiskamine, valetamine). Kompromissi otsimise märke ei ole, vastupidi - kasutab järjest teravamaid süüdistusi.

Ei avalda otsest vaenulikkust, vaid esitab konstruktiivset kriitikat Rail Balticu projekti suhtes, küsides alternatiivsete lahenduste kohta. Kriitika on pigem praktiline ja tugineb tehnilisele haavatavusele, mitte ideoloogilistele vastuoludele.

Kritiseerib ENIC/NARIC otsust diplomite tunnustamise lõpetamise kohta, pidades seda ebaõiglaseks ja praktiliselt kahjulikuks. Osutab vastuolule haridusministeeriumi nõudmiste ja tegeliku võimekuse vahel spetsialistide kättesaadavuse osas.

Terav kriitika suunatakse "käremeelsetele poliitikutele" ja "võitlevate poliitikute" vastu, kes toetavad kirikute ja koguduste seadust. Kritiseerib ka Riigikantselei sümboolikanõunikku seoses religioossete pühade reformiga. Võrdleb vastaseid nõukogude võimuga, kasutades tugevat retoorikat nagu "tühikargajad".

Otsest opositsiooniseisukohta ei avaldu, küsimus on suunatud ministrile konstruktiivse lahenduse leidmiseks. Kritiseerib pigem olukorda kui konkreetseid isikuid või parteisid.

Kõneleja kritiseerib valitsust kahes võtmevaldkonnas - haridusfinantseerimises ja energiapoliitikas. Opositsioon on põhimõtteline, süüdistades valitsust mandaadi puudumises ja ideoloogilises lähenemises. Kriitika on poliitikakeskne, mitte isiklik, keskendudes otsuste demokraatlikkusele ja sotsiaalmajanduslikele tagajärgedele.

Kritiseerib teravalt Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni, süüdistades neid sotsiaalvaldkonna eiramises ja eelmist koalitsiooni üksi elava pensionäri toetuse äravõtmises. Opositsioon on põhimõtteline ja poliitikakeskne, keskendudes valitsuse prioriteetide ja otsuste kritiseerimisele. Nõuab konkreetseid vastuseid ja tegevusplaane.

Andmeid ei ole piisavalt.

Terav kriitika valitsuse ja valitsusliikmetel, süüdistades neid valetamises ja ebaõiglases maksupolitiikas. Eriti kriitiline Sotsiaaldemokraatliku Erakonna suhtes töötuskindlustuse reformi kontekstis. Hoiatab valetamise muutumise eest "poliitiliseks normiks" ja selle ohtudest demokraatiale. Ei välista koostööd, kuid nõuab selgeid vastuseid ja läbipaistvust.

Suunab otsest kriitikat eelmise valitsuse erakondade vastu, eriti rõhutades Sotsiaaldemokraatliku Erakonna rolli maksutõusudes. Kritiseerib konkreetselt maksude, aktsiiside ja toidu käibemaksu tõstmist. Opositsioon on poliitikakeskne, mitte isiklik, keskendudes konkreetsetele poliitikameetmetele.

Suunab kriitikat otseselt valitsusele ja ministrile, küsides vastutust pensionäride olukorra halvenemise eest. Kriitika on poliitikakeskne, mitte isiklik, keskendudes süsteemi ebaõnnestumisele.

Kritiseerib teravalt praegust valitsust ja ministreid, eriti nende analüüsikesksust ja praktiliste lahenduste puudumist. Süüdistab valitsust regionaalpoliitika ebaõnnestumises ja teenuste kättesaadavuse halvenemises maapiirkondades. Samas pakub konstruktiivset koostööd, kutsudes valitsust üles Keskerakonna abi vastu võtma, mis näitab pragmaatilist opositsioonitegemist.