Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Retoorika on võitluslik, sarkastiline ja andmepõhine. Kasutatakse irooniat ministrite suhtes ja tugevaid poliitilisi süüdistusi ("väikevendade puudel"). Loogilised argumendid on toetatud uuringute tulemustega, mis annab esitusele autoriteetse ja kriitilise tooni, nõudes samal ajal vastutust ja selgitusi.

Retooriline stiil on kriitiline ja skeptiline, eriti ministrile esitatud küsimustes, kus nõutakse konkreetseid andmeid ja tõestust. Kasutatakse loogilisi ja majanduslikke argumente, rõhutades regulatsioonide ebareaalsust ja kulukust. Üldine toon on pragmaatiline, kasutades ka rahvalikke väljendeid ("Parem pool muna kui tühi koor").

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, kasutades tugevaid emotsionaalseid väljendeid nagu "rohehullus", "nutu tuleb peale" ja "ajaloo prügikasti". Kasutatakse palju sarkasmi ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada koalitsiooni silmakirjalikkust, eriti sotsiaalpoliitika ja maksude osas. Apellatsioonid on peamiselt loogilised, keskendudes majanduslikele tagajärgedele ja konkurentsivõime kaotusele.

Retooriline stiil on formaalne, otsekohene ja küsitlev, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja juriidiliste detailide selgitamisele. Kõneleja esitab rea hüpoteetilisi, kuid konkreetseid stsenaariume, et sundida vastaspoolt vastutust täpsustama, hoides tooni neutraalselt uurivana.

Retooriline stiil on formaalne, kuid samas tungiv ja praktiline, rõhutades probleemi nähtavust ja pakilisust ("Kõik te näete tänavatel, mis toimub"). Apellatsioon on peamiselt loogiline ja lahendustele suunatud, keskendudes õigusliku raamistiku parandamise vajadusele, et vältida linnaruumi muutumist "laoplatsiks".

Kõnekeel on analüütiline, kriitiline ja skeptiline, kasutades sageli retoorilisi küsimusi poliitikate mõistlikkuse kahtluse alla seadmiseks ("Kas sellel kõigel mõtet on?"). Stiil on formaalne ja toetub loogilistele argumentidele, rõhutades kulude ja kasu suhet ning praktilisi näiteid (nt korteriühistu kogemus). Minister saab küll edu- ja jõusoovid, kuid seejärel kritiseeritakse teravalt "näitlikke projekte".

Stiil on ametlik ja alguses lubatakse küsimus rahulikult formuleerida, kuid toon muutub kiiresti kriitiliseks ja nõudlikuks. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni ja eelarveandmeid, et ministri väiteid proovile panna, nimetades energiakulude mõju alahindamist "naeruväärseks."