Täiskogu istungite kaupa: Mart Maastik

Tugev pooldaja fiskaaldistsipliinile ja vabale turule, eriti energiasektoris. Vastustab riiklikke subsiidiume ja uusi makse (automaks), rõhutades vajadust alandada elektri lõpphinda tööstustarbijatele. Väidab, et orgaaniline stsenaarium ilma heldete toetusteta tooks kaasa madalaima lõpphinna.

Majandusvaated on tugevalt reguleerimisvastased, rõhutades bürokraatia (eriti ESG) kõrget kulu ja negatiivset mõju ettevõtete kasumlikkusele. Eelistatakse vabatahtlikkust ja kahtlustatakse riiklikult pealesurutud keskkonnaregulatsioonide tegelikku majanduslikku tasuvust, tuues näiteid, kus bürokraatia maksab rohkem kui kasu.

Majandusvaated on tugevalt fiskaalselt konservatiivsed, nõudes riigi halduskulude drastilist kärpimist ja vastutustundlikku eelarvet. Ollakse vastu maksude tõstmisele (nt automaks), mis on viinud majanduse langusesse, ning subsideeritud energeetikale, mis kahjustab konkurentsivõimet. Rõhutatakse, et raha tuleb ettevõtlusest ja tasuta lõunad ei ole võimalikud ilma kokkuhoiuta.

Majanduslikud vaated piirduvad fiskaalse distsipliini nõudmisega, rõhutades, et rahvusvaheliste lepingute raames tekkinud kulud (kohtumõistmine, karistuse kandmine) peab katma vastutav osapool (Rootsi). Rõhk on kulude vältimisel Eesti riigi eelarvest.

Majanduslikud seisukohad tunnustavad vaba turumajandust ja ettevõtjate õigust tegutseda, kuid rõhutavad vajadust regulatiivse sekkumise järele, kui turu kontrollimatu kasv ohustab avalikku ruumi ja liiklusohutust. Toetatakse piirangute kehtestamist, et vältida rendisõidukite liigset hulka tiheda liiklusega piirkondades.

Majandusvaated rõhutavad kulutõhusust ja stabiilsust, kritiseerides maksude tõusu ja ebaselget tulevikuvaadet, mis takistab ettevõtluse planeerimist. Toetatakse riiklikku panust strateegilisse infrastruktuuri (lennujaam, teed) ning hoiatatakse hoolduskulude edasilükkamise eest, mis suurendab tulevasi kulutusi. Ta pooldab lennujaama toetamist, mitte kasumi nõudmist.

Majandusvaated rõhutavad fiskaaldistsipliini ja kokkuhoiu vajadust riigieelarves, kritiseerides tööjõukulude kasvu üle 5 miljoni euro võrra. Samuti rõhutatakse, et energia hinnad mõjutavad majandust laialdaselt, mitte ainult vähesel määral.