Täiskogu istungite kaupa: Lauri Läänemets

Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust majandus- ja maksupoliitika vallas, kasutades OECD ja IMFi uuringuid ning esitades detailseid statistilisi andmeid jõukuse jaotumise kohta Eestis (nt 10% rikkaimatele kuulub 66,8% kogu jõukusest). Samuti näitab ta autoriteeti siseturvalisuse teemadel, viidates oma hiljutisele siseministri positsioonile ja politsei ekspertide seisukohtadele küberturvalisuse osas.

Kõneleja näitab põhjalikku teadmist konkurentsiseaduse menetlusprotsessist, viidates direktiivi ülevõtmisele ja konkurentsiõiguse spetsiifikale. Ta tunneb hästi eelnõu ajalugu, sealhulgas varasemaid valitsuse, Riigikantselei ja majanduskomisjoni seisukohti. Kõneleja rõhutab endise peaministri Kaja Kallase suurt asjatundlikkust konkurentsiõiguses, et tugevdada kriitikat positsiooni muutumise osas.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti siseturvalisuse ja õigusküsimustes, viidates oma varasemale siseministri kogemusele ning teadmistele Kaitsepolitsei ja Politsei ohuhinnangutest Rootsi vangide teemal. Samuti näidatakse teadlikkust valitsuse sisemistest protsessidest ja konkurentsiseaduse arengust ning vaimse tervise teenuste ressursiprobleemidest. Kõneleja kasutab oma varasemat ametikohta argumentide kaalukuse suurendamiseks.

Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust konkurentsiõiguse ja Euroopa Liidu direktiivide rakendamise protsessis, kirjeldades üksikasjalikult eelnõu menetluse ajalugu, poliitilist blokeerimist ja lobisurvet. Samuti on ta pädev maksu- ja rahanduspoliitika alal, viidates OECD, IMF-i ja Eesti Panga analüüsidele regressiivsuse, varandusliku ebavõrdsuse ja inimkapitali investeeringute teemal. Näitab teadmisi ka tööõiguse ja sotsiaalpartnerite vahelise dialoogi olemuse kohta.

Kõneleja demonstreerib teadmisi alushariduse rahastamise ja omavalitsuste vaheliste kohatasude erinevuste osas, tuues näiteks Rae valla 178-eurose tasu. Ta rõhutab haridusse investeerimise majanduslikku kasu, nimetades seda investeeringuks inimestesse, milles riik igatemoodi võidab.

Kõneleja näitab asjatundlikkust õigussüsteemi ja kohtute töökorralduse osas, käsitledes töökoormust, eelarvekärpeid ja tehnoloogilist arengut (AI). Samuti on ta kursis töösuhete ja sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse laiaulatusliku mõjuga ühiskonnale, viidates Praxise uuringule. Ta suudab seostada makromajanduslikke otsuseid (nt odav tööjõud) konkreetsete sotsiaalsete ja õiguslike probleemidega.

Esineja näitab teadmisi kohaliku omavalitsuse (Tallinna) juriidiliste piirangute ja korrakaitseüksuse (Mupo) volituste laiendamise vajalikkuse osas. Samuti rõhutatakse oskust siduda avaliku korra teema majanduse ausa konkurentsi tingimustega. Esineja viitab ka valitsuse poolt eelnõu kohta antud selgitustele ja kahtleb Tallinna juristide võimekuses seadust tõlgendada.

Kõneleja näitab asjatundlikkust transpordi- ja taristuteemadel, viidates oma varasemale liikmelisusele liikluskomisjonis ning teadmistele raudtee ehituse etappidest (projekteerimine, raadamistööd). Samuti on ta kursis elamupoliitika lahendustega, nagu üürihindade reguleerimine ja munitsipaalelamute ehitus.

Kõneleja demonstreerib teadmisi sotsiaalvaldkonnas, eriti huvitegevuse toetuse loomise ajaloo ja hoolekandeteenuste ärilise poole reguleerimise osas. Tal on autoriteetne käsitlus õigusriigi põhimõtetest, rõhutades valitsuse ja prokuratuuri lahusust. Samuti viitab ta arengukavadele ja varasematele poliitilistele kokkulepetele, mis näitab süsteemset teadlikkust valitsuse tööprotsessidest.