Täiskogu istungite kaupa: Lauri Läänemets

Kõneleja stiil on majandusteemadel väga kriitiline, isegi võitlev ja tungiv, kasutades tugevaid moraalseid argumente ("mitte ühtegi moraalset põhjust ei ole") ja dramaatilist keelt ("tupiktee"). Loogilised apellatsioonid põhinevad statistikal ja rahvusvaheliste organisatsioonide andmetel, vastandades neid parempoolsete erakondade "dogmadele". Üldine toon on ametlik, kuid kirglik, eriti maksusüsteemi ebaõigluse kritiseerimisel.

Retooriline stiil on formaalne ja teravalt küsitlev, keskendudes poliitilise järjepidevuse puudumisele. Kõneleja kasutab korduvalt viiteid vastaste varasematele tugevatele seisukohtadele ja nõuab argumenteeritud selgitust positsiooni muutumise kohta ("Miks ja millele tuginedes te olete oma positsiooni muutnud?"). Toon on analüütiline ja konfronteeriv, tuginedes loogilistele argumentidele ja faktidele menetluse ajaloost.

Retooriline stiil on terav, otsene ja süüdistav, eriti valitsuse tegevuse ja motiivide kritiseerimisel ("kitsastes ärihuvides," "see ei vasta tõele"). Kõneleja toetub loogilistele argumentidele ja siseringi teadmistele ("me teame seda, mis seal taga on"), et rõhutada poliitilist ebakompetentsust ja vastutuse puudumist. Tone on formaalne, kuid sisaldab irooniat ja nördimust, eriti seoses Lõuna-Eesti turvalisuse argumentidega.

Stiil on valdavalt võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid süüdistusi poliitilises tagatoas tegutsemises ("hämaram lobitegevus," "pretsedenditu surve"). Kasutab retoorilisi küsimusi ja apelleerib nii loogikale (viited ekspertidele ja andmetele) kui ka emotsioonidele, rõhutades vaeste ja keskmise sissetulekuga inimeste toimetuleku raskusi. Minister Erkki Pärnaga suheldes on toon viisakas, kuid kriitiline, osutades ministri üleolevale hoiakule.

Retooriline stiil on konfronteeriv ja korduv, esitades peaministrile korduvalt sama küsimuse üleriigilise tasuta lasteaiakohtade kohta. Toon on kriitiline, süüdistades Reformierakonda poliitpropagandas ja sisemises segaduses. Kõneleja kasutab loogilist apelli (Tallinna laste hätta sattumine) emotsionaalse mõjutamise eesmärgil.

Retooriline stiil on tungiv ja tugevalt kriitiline, eriti majanduspoliitika teemal, kasutades süüdistavat tooni. Kasutatakse emotsionaalseid apelle, kirjeldades tavaliste inimeste muresid ja ekspluateerimist, kombineerides seda loogiliste argumentidega ebavõrdsuse mõjust riigi toimimisele. Keel on formaalne, kuid laetud tugevate süüdistustega kitsaste ärihuvide esindamise kohta. Kõneleja esitab ka laia ühiskondliku vaate küsimusi Riigikohtu esimehele.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi vastaste motiivide kahtluse alla seadmiseks. Esineja süüdistab vastaseid poliitilises mängurluses ja isiklikus vastumeelsuses, mis annab kõnele emotsionaalse ja süüdistava tooni. Kasutatakse otseseid pöördumisi ja väljendeid nagu "tüüpiline poliitmäng" ja "riskib inimeste turvalisusega".

Retooriline stiil on otsene ja küsitlev, väljendades soovi ministriga teemadel põhjalikult debateerida. Kasutatakse konkreetseid ja regionaalseid näiteid (Põlvamaa piimatööstur) poliitilise probleemi illustreerimiseks ning esitatakse teravaid küsimusi valitsuse plaanide puudumise kohta. Toon on kriitiline ja nõudlik, rõhutades valitsuse tegevusetust.

Retooriline stiil on tõsine, kriitiline ja kohati murelik, eriti sotsiaalsete garantiide püsimise teemal ("Ma olen väga mures"). Kõneleja on formaalne, pöördudes ministrite poole lugupidavalt, kuid nõuab samas väga konkreetseid vastuseid ja seadusloome muudatusi. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja poliitika-kesksed, rõhutades süsteemseid probleeme ja vastutust.