Täiskogu istungite kaupa: Lauri Läänemets

Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni moodustavad parempoolsed erakonnad (Reformierakond, Isamaa, Eesti 200). Kriitika on sügavalt ideoloogiline ja poliitikapõhine, süüdistades neid regressiivse maksusüsteemi loomises, mis soosib rikkaid ja maksustab keskmist peret. Kõneleja väidab, et Reformierakonna asendamine Isamaaga ei tooks majanduspoliitikas vajalikku suunamuutust.

Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonnale ja peaministrile, kritiseerides nende seisukoha muutumist konkurentsiseaduse küsimuses. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebakõlale ning varasema poliitika kahjulikuks tunnistamisele, mitte niivõrd isiklikele rünnakutele. Vastustatakse ka seaduseelnõu sisu, mis kahjustab kõneleja hinnangul konkurentsiolukorda Eestis.

Peamised vastased on Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse kitsaste ärihuvide teenimises ja ebakompetentsuses. Eriti kritiseeritakse Liisa-Ly Pakostat kitsaste ärihuvide valitsusse toomise eest. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele vastutusele ja valitsuse väidete ebatõesusele, eriti siseturvalisuse küsimustes.

Peamised vastased on Reformierakond (eriti seoses Kristen Michali peaministriks saamisega ja seisukohtade kardinaalse muutmisega), Eesti 200 ja Isamaa. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (regressiivsed maksud, konkurentsiseadus) kui ka protseduurilistele ja eetilistele küsimustele (lobisurve, Riigikantselei õigushinnangu muutmine). Süüdistab Keskerakonda kitsaste ärihuvide toetamises konkurentsiseaduse teemal.

Peamine vastane on Reformierakond ja peaminister, keda kritiseeritakse Tallinna-keskse ja ebajärjekindla poliitika eest lasteaiakohtade osas. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaspoolt poliitpropagandas ja Tallinna piirkonna täielikus kontrollimises. Kõneleja viitab ka Reformierakonna sisemisele segadusele ja ebakõladele.

Peamine vastane on parempoolne ilmavaade ja Reformierakond, keda süüdistatakse otsuste tegemises kitsa ringi ärihuvides ja rikkamate toetamises. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilistele tagajärgedele (töötajate õiguste vähendamine, eelarvekärped) ja eetilisele ebaõiglusele. Kõneleja viitab, et valitsuspoliitika on suunatud 1% või 10% rikkaimate eestlaste huvide teenimisele.

Peamised vastased on Reformierakond ja Eesti 200 (valitsus) ning Sotsiaaldemokraadid (Tallinna võimuliit), keda süüdistatakse tegevusetuses ja seaduseelnõude poliitilises blokeerimises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest obstruktsioonist peaminister Michali isikliku vastumeelsuse esiletoomiseni konkreetse eelnõu suhtes. Esineja viitab, et vastased ei soovi teistele "punkti anda" isegi inimeste turvalisuse hinnaga.

Vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kritiseerides poliitilist tahtmatust taristuprojektide lõpuleviimisel ja elamumajanduse lahenduste puudumist. Kriitika on poliitikapõhine, nõudes selgitusi, miks üürielamuprogrammiga edasi ei minda ja mis on alternatiivne lahendus.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse poliitilises meelemuutuses ja varasemate kokkulepete (arengukavad) peatamises. Kriitika on suunatud poliitilisele järjepidevuse puudumisele ja süsteemi (valitsus) sõltuvusse jätmisele ühest isikust. Vastuseis on intensiivne, eriti sotsiaalpoliitika ümberpööramise osas.