Täiskogu istungite kaupa: Irja Lutsar

Kriitika on suunatud implitsiitselt valitsuse tegevusetusele või ebaefektiivsusele majanduskriisi lahendamisel ja usalduse loomisel. Vastuseis ei ole isiklik, vaid keskendub valitsuse suutmatusele kaasata sõltumatuid eksperte ja selgitada oma otsuseid rahvale.

Peamised vastased on need, kes on valimisõiguse langetamise suhtes skeptilised, nagu Jaak Valge, kelle argumente ta otseselt ümber lükkab. Kõige teravam vastuseis väljendub Urmas Reinsalu süüdistamises populismis, esitades talle otsese retoorilise küsimuse. Ta lükkab ümber ka üldised negatiivsed argumendid noorte mõjutatavuse ja elukogemuse puudumise kohta.

Otsest poliitilist vastandumist ei esine, kuid kriitika on suunatud senistele meetmetele, mis keskenduvad vaid rahalisele panustamisele (peretoetused), ning ühiskondlikule hoiakule, mis näeb eakaid koormana. Vastandutakse ideoloogiale, mis peab väikest peret popiks, ja noorte naiste survestamisele.

Kriitika on suunatud pigem esitatud ettekande analüütilise sügavuse puudumisele ja üldise majandusliku olukorra ebaloogilisusele, mitte konkreetsetele poliitilistele vastastele või rühmadele.

Andmeid on liiga vähe.