Täiskogu istungite kaupa: Irja Lutsar

Kõneleja keskendub majanduse ja rahanduse teemadele, rõhutades vajadust sõltumatu ekspertteadmise järele valitsuse juures. Ta viitab Viljar Arakase arvamusele ja koroonaviiruse pandeemia ajal tegutsenud teadusnõukoja kogemusele. Ekspertide rolli näeb ta eelkõige usaldusväärse nõu andmises ja olukorra selgitamises rahvale.

Kõneleja näitab teadmisi täiskasvanuks olemise sotsiaalsete ja bioloogiliste piiride ning Eesti seadusandluse osas, tuues näiteid 16-aastaste vastutusest (lapsevanemaks olemine, töötamine, riigikaitse). Ta kasutab ajaloolist pretsedenti (Eesti Kongress 1990) ja viiteid Euroopa riikide praktikale, et oma argumente toetada. Ta viitab ka noorte valimisaktiivsuse probleemidele ja nende motivatsioonipuudusele.

Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalvaldkonna demograafiliste trendide ja rahvusvaheliste võrdluste osas, viidates pensioni tasemele Euroopas ja sündimusele erinevates riikides (Austria, Prantsusmaa, USA, India). Kasutab spetsiifilisi termineid nagu "absoluutse vaesuse määr" ja rõhutab "positiivse nügimise" (pehmete meetmete) rolli sotsiaalsete probleemide lahendamisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tööturu ja tööjõu jaotuse teemal, tuues esile spetsiifilisi puudujääke (arstid, õed, õpetajad, insenerid). Kasutatakse statistilist fakti (60% tööhõive) ja nõutakse analüüsi selle kohta, millistes sektorites see 60% tegelikult töötab, et lahendada näilist vastuolu.

Kõneleja näitab üles teadlikkust keelepoliitika sotsiaalsetest tagajärgedest, eriti selle mõjust perekonniti integratsioonile ja tervishoiusektorile (tõlkide vajadus). Ekspertiis põhineb sotsiaalpoliitilisel vaatlusel ja hüpoteesil haridusvalikute pikaajalisest mõjust, kuid tehnilisi andmeid või statistikat ei esitata.