Kuude kaupa: Tõnis Lukas
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust kriminaalõiguse ja vanglakorralduse valdkonnas, viidates Eesti Põhiseadusele, Rootsi vanglakorrale ja vangide haridusõigustele. Samuti on tal teadmisi organiseeritud kuritegevuse tuvastamise, süüdistuse koosseisu ja julgeolekuasutuste (Kaitsepolitsei, Politsei) taustakontrolli volituste osas.
10.2025
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduse rahastamise detailides, kasutades spetsiifilisi termineid nagu diferentseerimisfond, palgafond ja karjäärimudel. Ta on kursis eelarveprotsesside ja valitsuse ning omavalitsuste liidu vaheliste läbirääkimiste protokollidega. Asjatundlikkus põhineb aktiivsel järelevalvel ja dokumentide uurimisel.
09.2025
14 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust keeleseaduse ja põhiseaduslike keelenõuete osas, viidates seaduse kehtivuse ja õigekeelsuse küsimustele. Eriti rõhutatakse teadmisi uute tööhõivevormide (platvormitöö, renditööjõud, taksojuhid) juriidiliste lünkade ja nende mõju kohta keelekasutusele. Ekspertiisi kasutatakse seletamaks, miks praegused seadusenõuded enam ei kesta.
06.2025
47 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti koolivõrgu korrastamise, gümnaasiumide riigistamise mudelite ja õpetajate karjäärimudeli detailide osas (koefitsiendid, diferentseerimisfond). Samuti on ta autoriteetne eesti keele staatuse ja kultuuripärandi (laulu- ja tantsupeoseadus) küsimustes, tuues esile konkreetseid regulatiivseid lünki (taksondus, doktoritööde keel). Kasutab tehnilisi termineid (halduslepingud, eriplaneering, koefitsiendid) ja viitab statistikale (eestikeelsete doktoritööde arv, keelenõuete rikkujad tööturul).
05.2025
11 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi regionaalpoliitika ja rahvastikupoliitika alal, nimetades neid baaspoliitikateks, ning on kursis tööjõu sisserände kvootide ja eranditega (nt 1,5-kordne keskmine palk tippspetsialistidele). Ta on detailne haridussüsteemi ülemineku teemadel, viidates metoodiliste materjalide puudusele ja rahastamise kitsaskohtadele väiksemate õpperühmade loomisel. Lisaks esindab ta looduslike pühapaikade toetusrühma esimehena vastavat valdkonda.
04.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti kultuuri- ja hariduspoliitika valdkonnas, eriti kultuuri rahastamise (metseenluse maksusoodustused) ja traditsioonide (laulu- ja tantsupidu) struktuuri osas. Haridusteemal esitab ta detailseid küsimusi koolivõrgu lahutamise juriidiliste, finantsiliste ja regionaalsete tagajärgede kohta. Ta kasutab statistilisi viiteid kultuuris osalemise kohta Euroopas ja viitab rahvusvahelistele eeskujudele (Sloveenia, Island) spordi valdkonnas.
03.2025
20 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust sisserändepoliitika detailides, viidates täpselt kvoodi eranditele ja 1,5-kordse palgakoefitsiendi rakendamisele. Ta on kursis kultuuripärandi seadustamise ajalooga Balti riikides ja täiskasvanute keeleõppe mahu statistikaga (rahuldatakse vaid kolmandik soovidest). Haridusvaldkonnas vaidlustab ta ministeeriumi andmeid koolijuhtide ametikohtade koondamise ja kokkuhoiu (300 000 eurot) kohta, näidates detailset teadmist koolide juhtimisstruktuurist.
02.2025
16 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti erivajadustega laste koolide liitmise detailides, juhtimise ühendamise ja kaasava hariduse rakendamise osas, esitades konkreetseid küsimusi kokkuhoiu ja ruumivajaduse kohta. Lisaks on ta kursis kaitsevaldkonna investeeringute (moona, droonid) ja inimressursside (Kaitseväe palgad) prioriteetidega. Ta on teadlik ka teadus- ja arendusasutuste baasrahastuse ümberkorraldamise tehnilistest detailidest.
01.2025
5 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduspoliitika (erivajadustega laste koolivõrk), demograafia (sünnitusmasin, taastetase) ja riigikaitse (SKT protsendid, liitlaste brigaadid) valdkondades. Kasutab konkreetseid näiteid seitsmest eri maakonnas asuvast koolist, mis plaanitakse liita, ja viitab varasematele kaitsepoliitilistele avaldustele.