Kuude kaupa: Maris Lauri

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahanduse, maksustamise ja eelarvemenetluse valdkonnas, selgitades keerukaid teemasid nagu kuritarvitusvastased sätted, kontsernide topeltmaksustamine ja riigieelarve baasseaduse nõuded. Ta kasutab finantsteoreetilisi põhimõtteid (laen vs. tulu) ja esitab konkreetseid numbreid maksulaekumiste prognooside kohta. Eriti põhjalik on ta julgeolekumaksu tehniliste muudatuste ja mõjude selgitamisel.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust riigieelarve ja finantsjuhtimise alal, keskendudes tegevus-, kulu- ja tulemuspõhise eelarvestamise tehnilistele detailidele. Ta tugineb Riigikontrolli, Õiguskantsleri ja Raamatupidamise Toimkonna analüüsidele ning kasutab spetsiifilist terminoloogiat (mõõdikud, kaskaad, ülekantavad vahendid). Ta rõhutab oma pikaajalist kogemust rahanduskomisjonis ja väidab end olevat üks väheseid Riigikogu liikmeid, kes on kõik eelarved läbi lugenud.

Kõrge asjatundlikkus riigi rahanduse, eelarve koostamise ja keerulise maksuseaduse vallas. Kasutab tehnilisi termineid ja näitab detailset teadmist eelarve paindlikkusest, tulumaksuseaduse rakendamisest eraisikutele ja äriühingutele ning tulude prognoosimisest, viidates näiteks 20% kasumi peitmise arvestamisele prognoosides.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust seadusloome menetluse ja finantsregulatsiooni valdkonnas, käsitledes detailselt eelnõu menetlemist rahanduskomisjonis ning tehnilisi ja keelelisi muudatusi. Eriti rõhutatakse teadmisi finantsasutuste digitaalse tegevuskerksuse, riskijuhtimise ja küberohtude maandamise teemal. Ta kasutab täpseid protseduurilisi termineid ja viitab kaasatud turuosaliste arvamustele.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarvepoliitika osas, viidates konkreetsetele puudujäägi protsentidele (3%, 5%) ja 2 miljardi euro suurusele katmata kuludele. Eraldi ekspertiis on nähtav finantssüsteemi reguleerimise valdkonnas, kus ta nimetab spetsiifilisi regulatsioone (DORA, krüptoturud) ja lahendamist vajavaid institutsionaalseid küsimusi (positiivne krediidiregister, finantsombudsman). Ta kasutab tehnilist keelt, kirjeldades finantssüsteemi kui "majanduse vereringet".

Kõneleja näitab sügavat tehnilist asjatundlikkust riigi rahanduse, eelarvereeglite (sh põhiseaduslike institutsioonide eelarved, kulupiirangud) ja keerulise finantsregulatsiooni alal. Eriti detailne on ülevaade krüptovaraturgu reguleeriva MiCA määruse ülevõtmisest, tuues esile riskid, järelevalveasutuste (RAB vs FI) pädevuse ja üleminekuperioodide küsimused. Kasutab täpseid protseduurilisi ja finantstermineid, viidates majandusprognoosidele ja SKP näitajatele.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust finantsregulatsiooni, ühinguõiguse ja järelevalveasutuste (Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo) koostöö teemal. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "kahetasandiline juhtimiskord" ja esitatakse detailseid põhjendusi nõuete karmistamise ning trahvide (5–15 miljonit) vajalikkuse kohta. Rõhutatakse, et Finantsinspektsioonil on rahapesu järelevalveks vajalik võimekus juba olemas.