Täiskogu istungite kaupa: Maris Lauri

Kõneleja näitab üles sügavat tehnilist asjatundlikkust eelarve baasseaduse, kulude esitamise majandusliku sisu lõikes ja tulemuspõhise eelarvestamise osas. Kasutab spetsiifilisi termineid nagu "programmid", "sihtmärgid" ja viitab konkreetsetele seadusemuudatustele (Eelnõu 511) ning konsulteerimisele õiguskantsleri ja riigikontrolöriga. Selgitatakse põhjalikult, miks teatud toetuste esitamine juriidiliste isikute kaupa ei ole konkursside tõttu praktiliselt võimalik.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti julgeoleku ja rahanduse teemadel, esitades täpseid andmeid kaitsekulude kohta (1,4–1,465 miljardit eurot, 3,3–3,5% SKP-st) ja viidates erinevatele metoodikatele (NATO, Statistikaamet). Ta on kursis eelarvepuudujäägi vähendamise majanduslike meetoditega ning rõhutab laenu ja jooksvate kulude katmise ohtlikkust. Lisaks viitab ta Kaitseväe juhataja intervjuule, rõhutades vajadust tugineda faktidele.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust maksunduse ja finantsjuhtimise valdkonnas, selgitades keerulisi aspekte nagu kontsernide topeltmaksustamise vältimine, börsiettevõtete kvartaalne maksustamine ja üldise kuritarvitusvastase sätte vajalikkus. Viidatakse pikaajalisele kogemusele finantssektoris, selgitades laenuandjate kriteeriumeid ja majandusteoreetilisi põhitõdesid (nt laen ei ole tulu). Esitatakse detailseid andmeid Rahanduskomisjoni istungite ja muudatusettepanekute menetlemise kohta.