Kuude kaupa: Alar Laneman

Vastandub neile, kes külvavad kahtlusi Eesti kaitsevõime rahastamise osas ja propageerivad isolatsiooni. Kritiseerib ka neid, kes kasutavad ebatõenäolisi oletusi hirmutamiseks ning seostab teatud kriitikat (seoses Vene agressioonile vastuseismisega Ukrainas) isegi kahtlustega Eesti iseseisvuse suhtes. Lükkab tagasi süüdistused halvas kavatsuses seadusloome protseduurides.

Puuduvad andmed.

Otsene kriitika on suunatud varasematele riigikaitsekontseptsioonidele ("jõukohase riigikaitse tekitatud kahju"). Samuti kritiseerib ta kaitseplaneerimise protseduurilist külge, kus regionaalaspektid on jäänud nõrgalt kuulda. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik, ning suunatud süsteemsete puudujääkide parandamisele.

Kõneleja on tugevas opositsioonilises positsioonis, kritiseerides eelkõige hariduse ja kultuuri eest vastutavat ministrit. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (hoolimatus eesti keele suhtes) kui ka isiklikule tasandile, seades kahtluse alla ministri siiruse ja tema erisuhte vene keelega kui probleemide põhjuse. Samuti kritiseeritakse valitsuse avalduste ajastuse planeerimist.

Peamised vastased on valitsus ja eelnõude kaitsjad, keda kritiseeritakse poliitiliste prioriteetide (rohepööre enne kaitset) ja protseduurilise läbipaistvuse puudumise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid subjektiivsuses (muudatusettepanekute "ebasiiruse" hindamine) ja e-hääletuse osas "putinliku lähenemise" elluviimises. Samuti kritiseeritakse valitsuse muretut suhtumist antud lubaduste murdmisesse.

Vastuseis on suunatud täitevvõimu esindajatele ja ettekandjatele, kritiseerides nende vastuste sisulist kvaliteeti ja kiirust (nt nimetades vastust halvaks ja mittesisuliseks). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, puudutades nii riigikaitse teemasid kui ka eelnõude kiirustamise kriteeriume. Samuti kritiseerib kaudselt Päästeameti juhi kommunikatsiooni tsiviilkaitse teemal.