Kuude kaupa: Alar Laneman

Stiil on ametlik, tõsine ja veenev, kombineerides loogilist argumentatsiooni (missioonid kui Kaitseväe arendamise vahend) tugevate väärtuspõhiste üleskutsetega (vastutus, mitte pealtvaatajaks jäämine). Kasutatakse ajaloolisi näiteid ja võrdlusi (nt talgud, eeskujulik pere) ning ollakse resoluutne poliitiliste kahtluste tagasilükkamisel. Kõneleja on ka protseduuriline, esitades täpselt juhtivkomisjoni ettepanekud.

Kõnestiil on äärmiselt formaalne ja protseduuriline, olles iseloomulik eelnõu tutvustamisele Riigikogus. Toon on neutraalne ja informatiivne, keskendudes loogilistele argumentidele, faktidele (kuupäevad, osalevate riikide arv) ja konsensuslikele otsustele. Emotsionaalsed või isiklikud apellid puuduvad täielikult.

Stiil on formaalne, lugupidav ja analüütiline, sisaldades sageli kiidusõnu ministrite töö struktureerituse eest ("suur tänu ettekande eest!"). Kõneleja esitab oma seisukohti konstruktiivses ja soovituslikus võtmes, pakkudes välja täiendavaid fookusvaldkondi. Kuigi teemad on seotud sõjaohuga, on lähenemine pigem loogiline ja poliitika-keskne kui emotsionaalne.

Stiil on formaalne ja kriitiline, esitades küsimusi otse ministritele ja ettekandjatele ("Austatud minister!", "Hea ettekandja!"). Toon on murelik ja ettevaatlik, keskendudes potentsiaalsetele negatiivsetele tagajärgedele, nagu usalduse kaotus riigi vastu või hariduse kvaliteedi langus. Kasutatakse nii poliitilist kui ka isiklikku kriitikat (kahtluse alla seades ministri siiruse), kuid üldiselt on apellatsioonid loogilised ja poliitikapõhised.

Retooriline stiil on tungiv, tõsine ja sageli võitlev, eriti julgeoleku ja demokraatia teemadel. Kasutatakse tugevaid analoogiaid (nt auto 120 km/h, kirvega kurikael värava taga) prioriteetide ja ohu rõhutamiseks. Apelleerib praktilisele elule ja loogikale, vastandudes oponentide subjektiivsetele hinnangutele ("mina usun") ja mugavusele.

Retooriline stiil on formaalne ja asjalik, kuid samas otsekohene ja kriitiline, eriti vastuste sisu hindamisel (nt nimetades vastust "halvaks"). Kasutab loogilisi argumente, sidudes kaitsevõime ja kaitsetahte ning rõhutades teemade olulisust ja kiireloomulisust. Ta kasutab retoorilist küsimust, et nõuda selgitust nii eelnõude kiirustamise kui ka parlamendis toimunud sündmuste (streik) kohta.