Päevakorrapunktide kaupa: Hanah Lahe

Kokku päevakordi: 28

Täielikult profileeritud: 28

2025-09-04
Istungi rakendamine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisseaduse ja Euroopa Liidu valimispraktikate alal, viidates spetsiifilisele Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise eelnõule. Ta kasutab võrdlevaid andmeid, märkides, et 15 liikmesriigis on valimis- ja kandideerimisiga vähemalt 18 eluaastat.
2025-06-19
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Esineja näitab üles huvi poliitiliste seoste ja väidete loogilisuse vastu, keskendudes sotsiaalmajanduslike tagajärgede (iive) ja maksupoliitika (automaks) seostele. Puuduvad tõendid sügava tehnilise või statistilise asjatundlikkuse kasutamise kohta.
2025-06-16
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (657 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Ekspertiis ilmneb seadusandlikus protsessis ja jäätmekäitluse spetsiifilistes valdkondades, nagu digitaliseerimine, jäätmeveod ja metallijäätmed. Teine kõneleja näitab autoriteeti, refereerides põhjalikult komisjoni arutelu ja loetledes kaasatud valdkonna eksperdid (asekantsler, osakonna juhataja). Käsitleti ka keerulisi teemasid nagu rohepesu ja Euroopa Liidu pakendimäärus.
2025-06-12
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protseduurides, esitades täpsed kuupäevad istungite, lugemiste ja muudatusettepanekute tähtaegade kohta. Ekspertiis on suunatud eelnõu tehniliste muudatuste ja menetluskäigu selgitamisele, rõhutades komisjoni 11 tehnilise muudatusettepaneku sisu.
2025-05-21
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Euroopa Liidus läbirääkimised kestlikkusaruannete koostamise kohustuse kehtetuks tunnistamiseks" eelnõu (601 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõrge asjatundlikkus kestlikkusaruannete (ESG) regulatsiooni ja eesmärkide osas, rõhutades aruannete kolme põhikomponenti: keskkond, sotsiaalne heaolu ja majanduslik jätkusuutlikkus. Näidatakse teadlikkust seletuskirjade puudustest ja komisjonide tööprotseduuridest, sealhulgas protokollide lugemise olulisusest.
2025-05-15
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (611 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust keskkonnakorralduse ja menetlusnormide valdkonnas, küsides spetsiifiliselt eriasutuste menetluspädevuse reguleerimise ja alla ühe tonni jäävate biojäätmete kohtkompostimise arvestuse pidamise kohta. Ta on kursis ministeeriumi vastustega järelevalve delegeerimise kohta kohalikele omavalitsustele.
2025-05-14
Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (588 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Ekspertiis keskendub soolise tasakaalu poliitikatele ja nende rakendamisele ettevõtete juhtimisstruktuurides (nõukogud). Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "kvoodid" ja "sooline tasakaal". Puuduvad viited väärtpaberituru seaduse tehnilistele või finantsilistele detailidele, keskendudes sotsiaalsete eesmärkide saavutamisele regulatsiooni kaudu.
2025-05-14
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada taotlus Euroopa Komisjonile energiatootmisettevõtete vabastamiseks CO2 kvootide ostmise kohustusest" eelnõu (619 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust kliimapoliitika ja energiaturu valdkonnas, tuginedes Kliimaministeeriumi ekspertide infole ja hinnangutele. Kasutatakse tehnilisi termineid (HKS, ajutine erand, investeerimiskindlus) ning esitatakse süsteemne selgitus HKS-i tulude kasutamise kohta (hoonete rekonstrueerimine, taristu, säästev liikuvus). Samuti viidatakse rahvusvahelistele kliimaeesmärkidele (Hiina 2060) ja analüüsitakse USA kliimapoliitika jätkusuutmatust.
2025-05-08
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab teadlikkust kriminaalpoliitika detailidest, viidates süütõendite ebapiisavusele ja kohtuotsuste probleemidele, kus ohvreid süüdistatakse. Ta rõhutab spetsiifiliselt nõusolekuseaduse vajadust seksuaalkuritegude kontekstis. Teadmised põhinevad meedia jälgimisel ja Eesti eluga kursis olemisel.
2025-04-15
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab teadmisi digitaliseerimise ja tehisaru valdkonnas, käsitledes neid kui tööriistu konkreetsete poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Eriti rõhutatakse tehnoloogia ja keskkonnapoliitika (kliimaprobleemide lahendamine) seostamist. Samuti on teadlikkus varasematest digitaalsetest sotsiaalprojektidest (keele õppimise äpid).
2025-04-09
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni" eelnõu (569 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõnelejad näitavad teadmisi energeetikast, keskkonnatervisest ja müra/infraheli tasemetest. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "infraheli" ning viidatakse konkreetsetele tervisemõõdikutele (oodatav eluiga, imikute sünnikaal) Ida-Virumaa kontekstis. Teine kõneleja otsib tehnilist võrdlust, küsides näiteid infrahelitasemete kohta teistes valdkondades.
2025-03-24
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (568 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Ekspertiis on nähtav kliimamuutuste mõjude (metsatulekahjud, kuumalained, põuad) ja geograafiliste näidete (Hispaania, Itaalia, Portugal) esitamisel. Samuti on teadlikkus Elektrituruseaduse eelnõu sisust, millega seoses kritiseeritakse teemaväliste küsimuste sissetoomist.
2024-12-05
Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab autoriteeti seadusandliku protseduuri ja keskkonnaõiguse detailide tundmises, kasutades termineid nagu "normitehniline", "tootja vastutus" ja "vastutuskindlustus ohtlike jäätmete puhul". Ekspertsus on seotud regulatiivsete muudatuste ja halduskoormuse teemadega, näiteks teabekampaaniatest raporteerimise lihtsustamisega. Samas tunnistatakse teadmiste puudumist järelevalve tehnilise teostamise osas, mida komisjonis otseselt ei arutatud.
2024-11-21
Keskkonnakomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele" arutelu

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab sügavat teadlikkust kliimapoliitika detailidest, viidates Maa taluvuspiiride ületamisele ja Euroopa Liidu liikmesriikide (nt Soome) kliimaseaduste praktikale. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "süsinikueelarve," "õiglase ülemineku põhimõte" ja "kasvuhoonegaaside sidumine." Rõhutatakse parima teadusinfo ja ekspertide soovituste järgimist seadusloomes.
2024-10-08
Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (444 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Esineja näitab asjatundlikkust jahinduse regulatsioonide ja seadusloome protseduuride osas, tutvustades detailselt keskkonnakomisjoni arutelu. Kasutatakse konkreetseid statistilisi andmeid Kliimaministeeriumilt jahimeeste arvu (12 000), pensionäride osakaalu (27%) ja riigieelarve võimaliku kaotuse (32 400 eurot) kohta. Samuti eristatakse selgelt jahindust ja kalandust, rõhutades jahimeheks saamise keerukust.
2024-09-17
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab teadlikkust kliimamuutuste mõjust nii riigile tervikuna kui ka üksikisiku põhiõigustele, toetudes õiguskantsleri autoriteedile. Ekspertiis on suunatud pigem poliitilise prioriteedi seadmisele ja väärika arutelu vajadusele kui tehniliste detailide esitamisele.
2024-09-16
Siseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab teadmisi Euroopa lähiriikides (Poola, Tšehhi) toimunud üleujutuste ulatusest ja tagajärgedest, mainides ohvrite arvu ja valitsuste kaalutlusi eriolukorra kehtestamise osas. Samuti on esile toodud teadlikkus Euroopa Liidu vahendite (hädaolukorra toetused) saamise tingimustest, mis eeldavad looduskatastroofi olukorra väljakuulutamist.
2024-09-11
Jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (430 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Ekspertiis on nähtav jäätmeseaduse ja toidujäätmete käitlemise valdkonnas, eristades selgelt toidu ümberjaotamise ja loomasöödana kasutamise prioriteete. Kõneleja kasutab tehnilisi termineid nagu "probleemtooted" ja "biogaasi tootmine" ning toetub vastuste andmisel komisjoni protokollile ja ekspertide ettekannetele.
2024-05-30
Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse (valimis- ja kandideerimisea langetamine) eelnõu (414 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisõiguse ja demokraatia teemadel, toetudes ajaloolistele näidetele (1937. aasta põhiseadus) ja rahvusvahelistele organisatsioonidele (OECD, ÜRO, Euroopa Nõukogu). Ta kasutab statistikat noorte valimisaktiivsuse (kohalikel valimistel) ja noorte vähese esindatuse kohta Euroopa Parlamendis ja Riigikogus. Ekspertiisi toetab ka viide Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uuringule noorte valimiskäitumisest.
2024-05-15
Kliimaministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust kliimapoliitika, energeetika ja ringmajanduse valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "kliimaneutraalsuse eesmärk" ja "esmase toorme kasutamine". Asjatundlikkust kinnitab ka konkreetsete investeerimissummade esitamine (nt 155 miljonit eurot roheenergia tootmiseks ja 111 miljonit eurot ringmajandusele üleminekuks). Eraldi rõhutatakse kliimaseaduse rolli õigusselguse loomisel ja sektorite kohustuste määratlemisel.
2024-03-06
Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust veemajanduse ja kliimamuutuste valdkonnas, toetudes rahvusvahelistele (ÜRO) ja riiklikele (Kliimaministeerium) andmetele veepuuduse ja tarbimise kasvu kohta. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat (nt "veeressursside taaskasutus", "suubla") ning viidatakse ÜRO kestliku arengu eesmärkidele (6, 9, 12, 14). Esitatakse konkreetseid prognoose Eesti veetarbimise suurenemise kohta aastaks 2040.
2024-03-05
Haridus- ja teadusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (haridusreformid)

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab teadlikkust haridussüsteemi struktuurist (kooliastmed) ja keskkonnahariduse lõimimise vajadusest, kasutades termineid nagu "lõimitud ja laiapõhjaline keskkonnaharidus". Ekspertiis on suunatud hariduspoliitika ja kliimamuutuste seostamisele. Teadmised on kontseptuaalsed, mitte statistilised.
2024-02-21
Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib autoriteeti seadusloome protseduurides ja keskkonnakomisjoni töös, viidates täpselt eelnõu lugemiste kuupäevadele ja muudatusettepanekute laadile. Kasutatakse tehnilist terminit "normitehnilist laadi" muudatusettepanekute iseloomustamiseks, mis näitab detailset teadmist seaduseelnõu sisust ja vormist.
2024-02-13
Väliskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust kliimapoliitika ja diplomaatia ristumiskohas, rõhutades, et kliimaeesmärke ei saa saavutada vaid ühe riigi või Euroopa Liidu tasandil. Ta viitab Pariisi kliimaleppele kui olulisele globaalsele raamistikule, demonstreerides teadmisi rahvusvahelistest kohustustest.
2024-02-08
Riigikogu otsuse "Putukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete erimärgistamise ja müügi kohta" eelnõu (222 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Ekspertiis on nähtav poliitilise taktika ja vastaste poolt levitatava väärinfo teemal, viidates konkreetselt Karmen Jolleriga seotud sotsiaalmeedia narratiivile. Samuti on teadmisi erakondade vahelistest varasematest kohtuvaidlustest, mainides EKRE-ga kaotatud kohtulahingut.
2024-01-25
Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (121 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust maapõueseaduse ja seadusloome protseduuride osas, kasutades tehnilisi termineid nagu "väljatöötamiskavatsus" ning viidates geoloogiliste ja üldgeoloogiliste uuringute teemale. Ekspertiis põhineb Kliimaministeeriumi ja komisjoni analüüsil, tuues esile lubade andmise protsessi keerukuse.
2024-01-25
Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (160 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja rõhutab oma teadmisi keskkonna ja kliima küsimustes, viidates magistriõppe lõpetamisele keskkonnakorralduses. Ekspertiis väljendub nõudmises teaduslikele allikatele ja võimes tuvastada eelnõu seletuskirjas kopeeritud teksti allikaid, mis ei ole teaduslikud (nt "Eesti Eest!" portaal). Nad viitavad ka ekspertide kaasamisele Kliimaministeeriumist ja Transpordiametist komisjoni arutelus.
2024-01-16
Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusandlikus protsessis ja veekeskkonna teemadel, refereerides komisjonis käsitletud spetsiifilisi küsimusi. Teemade hulka kuulusid vee taaskasutuse nõudlus, veekasutusload ning joogivee kasutamise piiramine ja diferentseerimine. Asjatundlikkus põhineb Kliimaministeeriumi ametnike ja ministri poolt komisjonile antud sisendi kokkuvõtmisel.