Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE) kolmas lugemine

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 346 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbi … Vabandust! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Hanah Lahe, palun! (Hanah Lahe soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna see eelnõu on oluline, siis tahaksin pidada lühikese kõne, et te teaksite, miks eelnõu peaks toetama. Kuigi vesi katab 70% maakerast, on sellest vaid 2,5% magevett ja vaid 1% mageveest on kergelt ligipääsetav inimestele tarbimiseks. Ülejäänud magevesi on liustikes ja lumeväljadel. Viimaseid suvesid on saatnud aina enam uudiseid veekriisist kõikjal üle maailma ja meil Eestiski on saanud suviti üsna sagedaseks teated kuivadest kaevudest ja veekasutuse piiramisest liigtarbimise tõttu. Näitena toon Viimsi, kus kohalik vallavalitsus on saatnud elanikele korduvalt palveid mitte kasta kuumade ilmadega muru ning vältida basseinide täitmist joogiveega. Aina sagenevad kuivad perioodid mõjuvad veevarudele üha laastavamalt. Tarbimise trend näitab ainult kasvu ning rahvusvahelised veevarude analüüsid kinnitavad veepuuduse suurenemist. Kliimaministeeriumi andmetel ennustatakse aastaks 2040 koguni, et Eestis ületab vee tarbimine 40–80% looduslikust taastumisvõimest. Ja viimaste aastakümnete järsk rahvastiku kasv suurendab vee tarbimist veelgi. Aga mure pole mitte rahvastiku kasvus, vaid vee kui ressursi ebavõrdses jaotuses maailmas. Paraku eelmainitud 1% inimestele sobivast mageveest ei ole kõikidele inimestele maailmas võrdselt kättesaadav. ÜRO andmetel elab 2025. aastal 1,8 miljardit inimest veekriisiga aladel ning kaks kolmandikku inimkonnast kannatab vähemalt ühe kuu jooksul veepuudust. Nendest omakorda 26% on inimesi, kellel on kehv ligipääs puhtale ja ohutule joogiveele. Aga Eestis on meil loodusvarasid rikkalikult ja sestap tundub, et joogiveest meil puudust ei ole ega tule ning et veepuudus ja -mured jäävad meie kodumaast kaugele. Ent mida rikkamad oleme, seda enam peaksime oma rikkusi väärtustama, sest paraku pole mitte iga riik maailmas sama privilegeeritud. Maa kuivendamine ja vee ärajuhtimine on jõudnud tasemele, kus kliima soojenedes ja kriiside ilmnedes peame veelgi rohkem keskenduma mitte üksnes joogivee kättesaadavusele, vaid veele kui ressursile tervikuna, näiteks, kuidas säilitada vett põuaperioodide ajal. Lisaks sellele peame mõtlema, kuidas tulla toime suurte üleujutustega. Käesolev veeseaduse muutmise eelnõu on oluline samm, säästmaks vähenevaid veevarusid. Eelnõu [seadusena] jõustudes loome Eestis õigusraamistiku vähe kasutatud veeressursside taaskasutuseks. See aitab meil veeressursside tarbimist ümber kujundada, kasutades rohkem ära vähe kasutatud veeressursse sademetest, kaevandustest, tööstusest ja olmest, suunates need uuesti ringlusse. Eelnõu toetab ka mitut ÜRO kestliku arengu eesmärki, täpsemalt numbriga 6, 9, 12 ja 14. Need puudutavad puhta joogivee kättesaadavust, kestlikku veemajandust, säästvat majandusarengut, kestlikku tööstuse arengut, säästvat tarbimist ja tootmist ning veeressursside kestlikku kasutamist. Seni kehtiv seadus võimaldab kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- ja kaevandusvett ja vesiviljelusest pärinevat vett juhtida, vaid suublasse, milleks võib olla veekogu või pinnas. Uue seadusega tekib võimalus anda kasutatud vett puhastatuna üle kolmandatele isikutele, kes saavad seda kasutada näiteks niisutuses põllumajanduses või haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutatava vee koguste võrra tarbitakse edaspidi vähem esmast veeressurssi ehk teisisõnu võimaldab seadusemuudatus puhta vee varude säästlikumat kasutust. Taaskasutatud vesi on seni olnud kasutamata potentsiaal, mis pakub uusi majandusvõimalusi ning aitab vähendada joogivee kasutust tööstus- ja põllumajandustöödes. Seni on veekäitlusjaamad ja linnaruumilised sademeveelahendused vältinud ressursile täiendava väärtuse loomist, uus seadus aga toob kaks märgilist muutust. Esiteks väheneb veekäitlussüsteemide koormus ja teiseks hoitakse aina kasvavat veepuudust ohjes. Seega, seadusemuudatus on väike, ent oluline ja märgilise tähtsusega samm pikal teekonnal, rakendamaks meie riigis ringmajanduse põhimõtteid. Olukorras, kus liigume ökoloogilisest küllusest kitsikusse, on puhas vesi mitte enesestmõistetav, vaid [kriitilise tähtsusega ressurss], mille olulisus ajas vaid kasvab. Ja lõpetuseks. Eesti veeressursid on küll piisake kogu maailma ookeanis, aga seesama piisake on eestlaste jaoks terve ookean. Palun teil, head kolleegid, eelnõu toetada. Aitäh!

Nüüd sulgen läbirääkimised ja asume eelnõu 346 lõpphääletust ette valmistama. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 346. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 59 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 346 on seadusena vastu võetud.