Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu (121 SE) esimene lugemine

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Rain Epleri, Mart Helme ja Martin Helme algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 121 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Varsti juba peaaegu aasta tagasi sai esitatud eelnõu, mis iseenesest on lihtne, aga siiski olulise mõjuga ja mis puudutab geoloogiliste uuringute loamenetluse protsessi. Me räägime siin tihti ja aina sagedamini Eesti konkurentsivõimest ja rahvusliku rikkuse kasvatamisest. Kindlasti on oluline aru saada eeldustest, mis meil selleks on, ja võimalustest. Minu hinnangul – ja ma usun, et te nõustute – teeb tark rahvas pingutusi selleks, et olla oma loodusvarade olukorraga ja ka sellega, mida meil maapõues leidub, hästi kursis. Selle põhjal on võimalik liikuda edasi ja teha otsuseid, kas midagi kasutada, mil määral ja kuidas kasutada ja nii edasi. Ja seetõttu on eelnõu sisu lihtne. Meil täna on maavarade uuringu loa taotlemise protsessis selline samm, mis ütleb, et tuleb arvamust küsida kohalikult omavalitsuselt. Arvamuse andmiseks on aega kaks kuud. Tihtilugu see kaks kuud ka ära kulub. Nagu me teame – ja see on mõnes mõttes ka loogiline –, paljudel kohalikel omavalitsustel ei ole tegelikult võimekust eksperdihinnangut anda, ja ma arvan, et seda võib-olla ei peagi olema. Maavarade küsimus võiks olla riiklik küsimus, eelkõige kindlasti uuringute osas. Ma saan aru, et kui juba otsustatakse midagi kaevandama minna, siis kindlasti peaks kohalikel inimestel ja kohalikel omavalitsustel olema seal suur sõnaõigus. Küll aga, mis puudutab selle uurimist, milliseid väärtusi meie maapõu peidab, siis seal ei ole minu hinnangul mõtet protsessi asjatult pidurdada. Eestis ei ole harvad juhtumid, kus ei taheta lubada ka uuringute tegemist, sest kahtlustatakse, et kui juba uuring tehakse, küll siis ka kaevama hakatakse. Ma arvan, et kui me oma tegevuses sellest hirmust lähtume, siis esiteks, me ei saa teadmisi selle kohta, millised on meie võimalused, ja teiseks, tõenäoliselt me ei saa rikkamaks ega saa ka oma elujärge parandada. Nii et mina kutsun saadikuid üles seda eelnõu toetama. Minu hinnangul see teeks Eesti elu paremaks.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande eest. Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Hanah Lahe. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tutvustan teile käesoleva eelnõu arutelu keskkonnakomisjonis. See leidis aset samuti 25. septembril 2023. aastal. Kutsutud oli Kliimaministeeriumi maavarade osakonna nõunik Reeli Sildnik. Volitasime eelnõu arutelu algul eelnõu esindama hoopis Evelin Poolametsa. Selline muudatus. Komisjonis me leidsime, et sellel eelnõul ei ole otsest vajadust, kuna Kliimaministeerium on juba koostamas maapõueseaduse muutmiseks väljatöötamiskavatsust ja selle ühe osa raames analüüsitakse ka lubade andmise protsessi ja geoloogiliste ja üldgeoloogiliste uuringute teemat. Käesolevas eelnõus on analüüsimata KOV‑i arvamuse andmine. Kokkuvõttes leidis komisjon häältega poolt 5 ja vastu 1, et me teeme ettepaneku eelnõu 121 tagasi lükata.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 121 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 121 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Head ametikaaslased, tulemusega poolt 43, vastu 9, erapooletuid ei ole, on eelnõu 121 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, meie tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!