Täiskogu istungite kaupa: Helmen Kütt

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust kinnise erihoolekande valdkonnas, nimetades konkreetseid teenusepakkujaid ja asukohti (Viljandi, Merimetsa, Sillamäe, Võru). Ta kirjeldab teenuse liikumisahelat (kinnine asutus, ebastabiilne teenus) ja viitab järjekordade pikkusele ning finantsvajadustele (49 miljonit).

Kõneleja näitab detailset teadlikkust poliitreklaami juriidilisest määratlusest ja valimisseaduse rakendamisest, kasutades näiteid pastapliiatsite, logode ja hüüdlausetega. Tal on ka protseduuriline teadmine Sotsiaalkomisjoni tööst ja järelevalveasutuste (nt apteegireformi osas) inimressursi puudusest. Ta nõuab selgitust, kas eelnõu puudutab ka valimisliite, mitte ainult erakondi.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust sotsiaalhoolekande seadusandluse ja toimetulekutoetuse valdkonnas, viidates konkreetsetele paragrahvidele, seletuskirja lehekülgedele ja varasematele Riigikohtu kaasustele. Ta kasutab spetsiifilisi andmeid (nt 440 eurot, 770 eurot) ja tehnilisi termineid (kirjeldustõlge, toimetulekupiir) ning rõhutab oma pikaajalist kogemust sotsiaalkomisjoni liikme ja juhina. Asjatundlikkus laieneb ka sotsiaalteenuste detailidele, nagu matusekulud ja pangasäästude käitumine.

Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust avaliku sektori palgastatistika ja kultuuritöötajate miinimumpalga süsteemi osas. Kasutatakse konkreetseid numbreid palgatõusude protsentide ja eurosummade kohta, samuti viidatakse ajaloolistele lepingutele (TALO 2001) ja konkreetsete asutuste (ERSO) mediaanpalkadele. Ekspertiis hõlmab ka teadmisi ministrite palgatasemetest ja lisatasudest.

Kõneleja näitab teadlikkust regionaalpoliitika meetmetest (ühistranspordi toetus) ja põllumajanduse tööhõiveprobleemidest (Ekseko koondamine). Keskkonnateemadel tugineb ta isiklikele tähelepanekutele ("linnusõbrana") ning küsib selgitust riigi tellitavate analüüside (Euroopa Keskkonnaagentuuri hinnangud) metoodika ja sageduse kohta, tunnistades samas oma valdkonna mittetundmist.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust sotsiaalvaldkonnas, eriti erihoolekande ja puudetoetuste osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid ja statistikat, nagu 53-kuulised ootejärjekorrad, 1200-eurone brutopalk ja täpsed toetuste summad (nt 91 senti või 16 eurot tõusu). Eraldi tuuakse välja keskmise puude saajate ja vanemaealiste puudetoetuse saajate väljajätmine toetuste tõusust.

Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust sotsiaalkaitse ja erihoolekande valdkonnas, viidates konkreetsetele palganumbritele (€1150–€1250 brutopalk) ja Riigikontrolli auditi detailidele. Ta kasutab tehnilist teavet, märkides, et kehtestatud hinnad katavad vaid 60% tegelikest kuludest, ning toob esile oma varasema kogemuse sotsiaalkaitseministrina aastatel 2014–2015.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonnas, eriti toimetulekupiiri ja erihoolekande teenuste teemal. Ta viitab konkreetsetele numbritele (20 eurot, 10% tõus) ja tunneb muret riikliku teenuse puudumise pärast tuhandele abivajajale. Ta on analüüsinud eelarve sotsiaalvaldkonna osa, kuigi tunnistab materjali suuremahulisust.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust sotsiaalpoliitika ja puuetega inimeste toetuste valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid toetuste summade ja mõjutatud inimeste arvu kohta (nt 91 senti lisa, 20 074 inimest). Ta on kursis seadusandluse detailidega, viidates õiguskantsleri varasematele pöördumistele ja Eesti Puuetega Inimeste Koja spetsiifilistele ettepanekutele sihtrühmapõhise maksuvabastuse kohta.