Täiskogu istungite kaupa: Helmen Kütt

Retooriline stiil on formaalne, kuid murelik ja tungiv, rõhutades kriisiolukorda, kus inimesed on ohtlikud endale ja teistele. Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (kohtuotsuste täitmise nõue) kui ka emotsionaalset survet, kirjeldades omavalitsuste meeleheitlikke samme ja lähedaste muret.

Stiil on formaalne ja lugupidav ("Austatud eesistuja! Lugupeetud minister!"), kuid sisaldab otsekoheseid täpsustusi, kui minister on kõneleja motiive valesti tõlgendanud ("ärge pange mulle sõnu suhu"). Kasutatakse konkreetseid hüpoteetilisi näiteid (Riigikogu pastapliiats) seaduse piiride testimiseks, rõhutades loogilist argumentatsiooni ja selguse nõudmist.

Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, keskendudes loogilistele ja juriidilistele argumentidele, viidates põhiseaduse paragrahvidele. Toon on murelik ja tungiv, eriti seoses puuduliku seadusetekstiga ja ebapiisava säästude piirmääraga, kasutades emotsionaalseid näiteid nagu "kirsturaha" ja hoiupõrsa kinkimine lastele. Kõneleja püüab veenda kuulajaid protseduuriliste ja sisuliste vigade parandamise vajalikkuses.

Retoorika on formaalne ja põhineb tugevalt andmetel ja statistikal, kuid toon on kriitiline ja tungiv, eriti ebavõrdsuse rõhutamisel. Kasutatakse nii loogilist argumentatsiooni (numbrite võrdlus) kui ka emotsionaalset hoiatust (protestide oht ja "karjuv alaväärtustamine"). Järelküsimus on detailne ja protseduuriline, keskendudes läbirääkimiste vajadusele.

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes ministrite poole tiitlitega, kuid kasutades samas analüütilist tooni ministri haldussuutlikkuse kahtluse alla seadmiseks. Kasutatakse nii poliitilist kriitikat (Ekseko juhtum) kui ka isiklikku konteksti (linnusõber) teemade sissejuhatamiseks.

Stiil on formaalne ja küsitlev, keskendudes detailidele ja protseduuridele. Ton on murelik ja nõudlik, eriti sotsiaalprobleemide (erihoolekanne, puudetoetused) ebaõigluse esiletoomisel. Kasutab loogilisi apelle, tuginedes konkreetsetele numbritele ja faktidele valitsuse väidete vaidlustamiseks.

Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, kombineerides loogilisi apelle (auditi andmed, järjekorra suurenemine) emotsionaalsete elementidega (töötajate protest tänaval, omastehooldajate koormus). Kõneleja esitab otseseid väljakutseid peaministrile, nõudes lahendusi alarahastamise küsimuses ja kasutades võrdlusi varasema perioodiga.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes otse ministri poole. Toon on kriitilis-konstruktiivne, tunnustades positiivseid samme ("väga hea," "tore"), kuid rõhutades puudujääke ("hilja ja vähe"). Kõneleja kasutab otseseid küsimusi ja tunnistab võimalust, et puuduv info võib olla tema enda viga, mis lisab esitusele mõõdukust.

Stiil on kriitiline, murelik ja otsekohene, eriti sotsiaalsete teemade käsitlemisel, kus kasutatakse nii loogilisi argumente kui ka emotsionaalset apelli (nt 91-sendise tõusu nimetamine solvavaks). Kõneleja on formaalne, pöördudes austatud eesistuja ja ministri poole, kuid samas esitab teravaid küsimusi ja kritiseerib protseduurilist kiirustamist. Ta tsiteerib pikalt huvigrupi pöördumist, et rõhutada oma seisukohtade aluseid.