Täiskogu istungite kaupa: Urmas Kruuse

Üldine toon on analüütiline, tõsine ja pakiline, eriti põllumajanduspoliitika strateegiliste valikute ja ajakava osas. Stiil on formaalne ja loogiline, toetudes argumentidele, mis põhinevad regionaalsetel näidetel (Ida-Virumaa, Lõuna-Eesti) ja majanduslikel kaalutlustel. Kõneleja esitab probleemid kriitiliste väljakutsetena, mis vajavad koheseid lahendusi.

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes austatud istungi juhataja ja ettekandja poole. Retoorika on valdavalt loogiline ja analüütiline, esitades keerulisi hüpoteetilisi küsimusi majanduslike tagajärgede ja korrektsioonimehhanismide kohta. Emotsionaalseid apelle ei kasutata, keskendutakse andmepõhisele arutlusele.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes austavalt ettekandja poole ("väga auväärt ettekandja!"). Kõneleja esitab otseseid ja põhimõttelisi küsimusi, otsides kinnitust haridusküsimustes ja paludes soovitusi Riigikogule keerulise poliitilis-õigusliku olukorra lahendamiseks.

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes austatud istungi juhataja ja ettekandja poole. Kõneleja esitab analüütilisi ja kaalutlevaid küsimusi, püüdes mõista regulatsiooni vajalikkust ja võimalikke struktuurseid probleeme, keskendudes loogilisele arutlusele.

Stiil on formaalne, lugupidav ja küsimustepõhine, pöördudes austavalt nii istungi juhataja kui ka ministri poole. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, esitades esmalt meediast saadud fakti ja seejärel küsides selle vastavuse ning süsteemsete lünkade kohta. Toon on konstruktiivne ja keskendub süsteemi parandamisele.

Kõnestiil on formaalne, asjalik ja protseduuriline, keskendudes loogilistele argumentidele ja reeglite selgitamisele. Toon on mõõdukas ja lahendustele orienteeritud, pakkudes vastastele võimalusi oma ettepanekute esitamiseks kirjalikul teel. Ta kasutab argumente, mis rõhutavad isiklikku vastutust (nt kutsungi kuulamine).