Täiskogu istungite kaupa: Urmas Kruuse

Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust põllumajanduse, regionaalarengu ja EL-i rahastamise mehhanismide (ÜPP, 28+ eelarveperiood) teemadel. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "isevarustuse tase", "täppisviljelus" ja "lävendid", viidates konkreetsetele probleemidele nagu SAK-i (seakatku) põhjustatud potentsiaali langus. Samuti on teadmisi regionaalmajanduslikest näitajatest (SKT, sissetulekud) ja ühistranspordi korralduse mudelitest (Helsingi näide).

Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduse ja finantsnäitajate vallas, käsitledes Eesti laenukoormust, intresside tõusu ja palgakasvu seoseid majanduskasvuga. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "laenukoormus" ja viidatakse majanduse üle võimendamise kontseptsioonile. Analüüsis kasutatakse võrdlust Läti ja Leedu majandusnäitajatega.

Kõneleja näitab teadmisi haridussüsteemi hindamispraktikatest, viidates teaduspõhisele argumendile katsete ebaotstarbekuse kohta. Samuti on ta kursis spetsiifilise kriminaalasjaga, mis puudutab elanike registrit ja poliitilist vastasseisu, rõhutades muret ülevõimendatud jälgimise pärast.

Kõneleja näitab teadmisi finantsregulatsiooni ja hoiu-laenuühistute teemal, kasutades spetsiifilist terminoloogiat hoiustajate raha kaitse ja kogukondliku laenamise kontekstis. Esitatakse sügavuti minevaid küsimusi seadusandja kavatsuste ja võimalike varjatud hoovuste kohta.

Kõneleja näitab teadmisi kriisikommunikatsiooni ja riigikaitse logistika valdkonnas, küsides detailselt droonijuhtumi teavitamise lünkade kohta kriisikomisjonis. Samuti on esile tõstetud strateegiline arusaam kodumaise toiduainesektori olulisusest riigikaitses, rõhutades selle strateegilist tähtsust.

Eksperditeadmised on selgelt nähtavad parlamendi protseduurireeglite ja komisjonitöö juhtimise vallas, eriti seoses seaduseelnõude algatamisega. Ta demonstreerib autoriteeti Maaelukomisjoni pädevuse defineerimisel, selgitades, miks just see komisjon algatab haridusseaduse muudatusi (seoses toiduseadusega).