Täiskogu istungite kaupa: Anti Allas

Kõneleja näitab asjatundlikkust põllumajanduse ja maaelu valdkonnas, eriti seakatku kriisi lahendamise detailides, nagu kompenseerimine, taastootmise toetamine ja palgatoetuse vajadus. Samuti on tal teadmisi regionaalpoliitikast ja omavalitsuste rahastamisest, viidates Arenguseire Keskuse uuringutele tulubaasi erinevuste kohta. Rõhutab vajadust viiruse kontrolli alla saamiseks metsas enne järgmiste sammude astumist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust erihooldusteenuste valdkonnas, tuues esile konkreetseid palganumbreid (1200 eurot brutopalka) ja personali kvalifikatsiooninõudeid. Ta viitab teadmistele erikomisjoni aruteludest ja sotsiaalministri väljaöeldud rahastussummadest (4 miljonit eurot), mis näitab süvenemist teemasse.

Kõneleja demonstreerib head asjatundlikkust fiskaalpoliitika valdkonnas, kasutades konkreetseid arve (117 miljonit vs 114 miljonit eurot) ja viidates sissetulekute detsiilidele, et näidata maksukärbete ebaõiglast mõju. Samuti on ta autoriteetne Võro keele ja kultuuri teemadel, teades täpselt keelenädala toimumist ja institutsionaalseid palveid (keelesäädus, rahvaloendus).

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalvaldkonna rahastamise (lastetoetused, koolitoit) ja maksupoliitika alal. Ta esitab kiire arvutuse maksuküüru kaotamise mõju kohta kõrgepalgalistele, hinnates selle maksumust minimaalselt 112 miljonile eurole, kasutades seda potentsiaalse katteallikana.

Kõneleja näitab teadlikkust keskkonnaõiguse (väikemetsaomanike kaitsekorrad) ja maksupoliitika (mootorsõidukimaks ja erivajadustega inimeste erandid) detailide osas. Ta suudab täpselt nimetada Riigikogu ebaõnnestunud katse kehtestada erand ning sellele järgnenud presidendi tagasilükkamise.

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust kohalike omavalitsuste rahastamise (tulubaasid, Robin Hood 2) ja regionaalpoliitika valdkonnas. Eriti detailne on teadmine rahvaraamatukogude teenindamise korraldusest ja maakondlike keskraamatukogude rollist. Asjatundlikkus on kinnitatud viitega endisele omavalitsusjuhi kogemusele ja teadmisele halduskohtu protsessidest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust kiirlaenude teemal, tuues esile konkreetse statistilise andme (ligi 100 000 võlglast Eestis) ning kirjeldades detailseid mõjusid nii sotsiaal- kui ka tööandjate sektorile. Eriti rõhutatakse aega ja vaeva, mis kulub võlgade manageerimisele töökohtadel.

Kõneleja näitab teadmisi tervishoiupoliitika (Tervisekassa tegevus, kiirabi arengukava) ja geopoliitilise olukorra mõju kohta piirialade haiglatele. Samuti on esile toodud detailne huvi seadusandliku protseduuri vastu, küsides eelnõu tagasilükkamise argumentide ja kohalviibimise mõõtmise metoodika kohta.

Kõneleja näitab teadmisi riigikaitse ja sõjalise taristu (Nursipalu) teemal, keskendudes eriti kohaliku elanikkonna ja Kaitseliidu liikmete kaitsetahte sotsioloogilisele aspektile. Ta nõuab konkreetsete uuringumaterjalide esitamist Riigikogule, mis viitab andmepõhisele lähenemisele.

Kõneleja näitab teadmisi põllumajanduspoliitika (väikemesinike toetused), regionaalsete finantsteenuste ja tööjõu statistika valdkonnas. Ta palub konkreetseid statistilisi andmeid (nt võõrtööjõu sissevool, keelekoolituse läbimine) ning tugineb oma piirkonna kogemusele, märkides, et 10–15% inimestest vajab hädasti klassikalist pangateenust.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust eelarve ja rahanduse järelevalve alal, tuues välja konkreetsed summad (nt 107,9 miljonit eurot haridusministeeriumi jääke) ja viidates rahastamismehhanismidele (Robin Hoodi meede). Samuti näitab ta teadmisi keskkonnaõiguse ja -protseduuride vallas, viidates õiguskantsleri seisukohale kaitsealade kaitsekorra muutmise ebaseaduslikkuse kohta. Asjatundlikkus ulatub ka põllumajanduskriiside ja toiduga isevarustatuse teemadesse.